maastikel. Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit merepinnast 3. Liigi kirjeldus, toitumine ja pesitsemine. Isaslinnu kõrgus on kuni 90 cm ja kaal on vahemikus 975 - 1080 grammi, emaslinnul kõrgus kuni 60 cm ja kaal vahemikus 650 – 850 grammi. Emaslind kasutab enda varjamiseks ümbrusega kokkusulavat sulestikku, kuid isaslind on väga kirju sulestikuga ja omab jalgadel teravaid kannuseid, mida kasutab võitlemiseks teiste isaslindudega oma pesitsemispiirkonna kaitsmisel. Lind toitub väga mitmekesiselt, põhiliselt puuviljadest, seemnetest, lehtedest, pungadest, juurtest ka putukatest ja ka väikestes roomajatest. Veebruari kuus faasanite talvised karjad hajuvad pesitsuspiirkodadesse. Isaslind valib välja oma lemmikkoha, mida pidevalt jälgib ning meelitab sinna 2-3 emaslindu, ühega
Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid
veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mulle meeldivad väga Eesti metsalinnud. Metsvint on nendest kõige kaunima häälega ning metsvindist tahaksin ma ka kõige rohkem teada saada. 3 1. Metsvindi üldiseloomustus 1.1 Välimus Metsvint on mõõtudelt varblasest natuke väiksem. Metsvindi keha on umbes 15 cm pikk ja kaalub 19-26 grammi. Tema ühe tiiva pikkus on 8,3-9,2cm, tiibade siruulatus, aga umbes 26 cm. Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Isaslinnu rind ja põsed on punakaspruunikad, selg pruunikashall ja pea sinakashall, tiival on valge triip. Ainus vahe isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu pea on pruun, kõht helepruun ja tema tiiva peal on valge triip. Mõlema nokk on musta värvusega, lühike, kooniline ja kõver. Metsvindi võib segi ajada põhjavindiga, kellel on
venida kuni 12 päevani. Pesa ehitatakse väga hoolikalt, kõigest kättesaadavast. (R.Ling, 1980). Pesitsusajad on aprillis ja juunis, aga rasvatihase laulu võib kuulda alates jaanuarist. Rasvatihase laul kõlab kui sitsikleit-sitsikleit või tindipott-tindipott, aga rasvatihasel on mitmeid reputaare, mis kõlavad meeldivalt ja malbelt (H.Relve, 2001). Pessa munetakse 9-15 muna. Munad on valged, veidi läikivad ja punakaspruuni täpilised. Neid haub ainult emaslind ja isaslind toob emaslinnule harva süüa. Seejärel, kui pojad kooruvad, toidab linde ainult isaslind, emaslind soojendab neid ja see kestab 3-5 päeva. Poegade toitmiseks tehakse umbes 400 toitelendu ja pojad on peres 19-21 päeva (H.Relve, 2001). Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu. (L.Jonsson, 1992). Alguses söövad pojad ainult ämblikke ja liblikaröövikuid, alles siis hakatakse sööma muid selgrootuid ja putukaid. Kui poegade peres viibimis aeg hakkab lõppema,
Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väike- kirjurähni ja teiste tihaste, eeskätt põhjatihase vanad pesakoopad, oksaaugud, puulõhed. Üsna meeleldi kasutab tutt-tihane ka ülesseatud pesakaste. Vahel on ta pesitsenud ka vanades oravapesades. Pesamaterjali kogub ainult emaslind, keda isaslind seejuures saadab. Pesa ehitamiseks kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud rohukõrsi. Pesalohk vooderdatakse hoolikalt taimevillaga. Pesa juures ei tee tutt-tihane teistest lindudest palju välja, ainult metstika vastu muutub ta agressiivseks, sest see lind püüab teda sageli rünnata, et tema pesakoobast üle võtta. Võitlused metstikkadega on mõnikord üsna kestvad ja võivad lõppeda pesa loovutamisega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega
Teder Isane Emane Iseloomulikud tunnused Välimus ● Isased on suuremad ja nende sulestik on täiesti teistsugune. Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega
Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub
KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna.
Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must. Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune. Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt. Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks. 3. Pesitsemine Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades. Ta eelistab olla kõrgel, seega teeb ta oma pesa haava, männi või kuuse otsa. Pesa on tehtud samblikest, kuuseokstest ja muude väikeste okstega. Igal
Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis kärmelt ja osavalt ründab. Ta on võimeline kinni püüdma ka võrgus oma saaki passiva ämbliku. Cynathus latirostris pesitseb jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Mängimise ajal võlub ta emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad
Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel
üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast,
Linnustik Lauk Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Kühmnokk-luik Hahk Lauk Elab taimestikurikkas vees Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium Häälitsus kostab kaugele Välimuselt on lauk ümara keha ja lühikese sabaga, on mõlemast soost lind üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt
ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes ümber emaslinnu kuni jäävad mõlemad vastastikku seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui emaslind kükitab, järgneb paaritumine. Pereelu. Musträstas on monogaamne lind. Paaride moodustumise järel hakkab emaslind pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda suve jooksul. Pesas on 36 muna, mida haub emaslind. Haudevältus on 1114 päeva. Pojad kooruvad 35 päeva jooksul. Toidulaud
peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed. Talveks nad ära ei lenda. Osa leevikesi lahkub oktoobris-novembris lähipiirkondadesse talvitama. Tagasi saabuvad märtsis-aprillis ning alustavad paaride moodustumist. Enamik paare püsib koos vaid pesitsusaja. Pesa ehitatakse raagudest ja kõrtest. Mais muneb leevike 4...7 muna. Haudumine kestab 12...14 päeva ning haub vaid emalind. isaslind toidab teda. Pojad viibivad pesas 15...16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 3 Header and footer ; nimi Kiivitaja Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on
Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8. Kasutatud kirjandus 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaanalind_kaidikobar.htm 2) http://www.jaanalind.ee/Kysimused_vastused_detail.php?id=46 3) ENE 4. köide
pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides. Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda, mistõttu mäng kestab vastavalt aprilli keskelt mai keskpaigani ja juuni keskelt juuli alguseni. Mängulennul lendab isaslind lagendike ääres puulatvade kõrgusel ja toob kuuldavale piiksuvaid või krooksuvaid häälitsusi. Pesa on kurvitsale tüüpiline - kõrtega väheselt vooderdatud maapinnalohk varjavate põõsaste või noore puu all. Täiskurnas on 4 kreemjat hallide koorelaikude ja ruugete väikeste pealislaikudega kirjatud muna. Esimene kurn on täis aprilli lõpul - mai algul. Kui esimene kurn peaks mingil põhjusel hävinema, esineb tal ka järelkurni, mis aga ei ole tavaliselt enam nii suured.
SISSEJUHATUS Referaadi otsustasin teha koolibritest, kuna nad on mulle alati väga muljet avaldanud. Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen nende eripärasuste, elukommete ja viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada. Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi. 1 KOOLIBRID Koolibrid on koolibrilased. Nad kuuluvad lindude sugukonda ja pikatiivaliste seltsi. Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pi...
Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk. musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas- ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane . Noored kuldnokad on heleda
Raudkull Accipiter nisus Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on tihti südajaid või tilktähne
Hahk Merit Visnapuu 5.a klass Välimus Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on
Pesa: Pesa ei ehita. Muneb otse maapinnale. Kurn: 2 valget hallide laikudega muna. Kaks kurna aastas. Haudumine: Hauvad mõlemad vanemad. Koorumine: Kooruvad nägijatena ja pruunikate udusulgedega. Poegade edasine elu: Lennuvõimelised 17 päevaselt. Rohevint Pesa: tavaliselt kuusel. Ehitatakse kõrtest ja samblast. Kurn: 4...7 muna, mis on sinakad, hele- ja tumepruunide tähnide ning laikudega. Haudumine: haub emaslind, isaslind toidab teda sellel ajal. Koorumine: Kooruvad vähese sulestikuga. Poegade edasine elu: Suguküpseks saavad järgmisel kevadel. Kasutatud kirjandus http://www.google.com/ http://www.sunsite.ee/loomad/ http://www.miksike.ee/
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima,
Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männivaablane(toitub männiokastest, võivad sigimise ajal süüa enamusoksi), männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab inimestest puutumatuid männikuid, väheneb arv, looduskaitse) Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega
osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Juuni teisel poolel on pesas 4...5 pruunikat-rohekat muna, mida emas- ja isaslind hoolega valvavad. Pojad kooruvad juuli algul ning lahkuvad pesast juba 10...11 päeva pärast. Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. Eestis on ööbik III kategooria kaitsealune liik.
Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus
Pesapaikadele saabuvad sinikael-pardid paarides. Nad saabuvad juba varakevadel. Seetõttu hüütakse neid märtspartideks. Pesakoha valivad isa- ja emaslind koos. Pesa ehitatakse vee lähedale. Tavaliselt ehitatakse pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse vaesepessa. Munema hakkab emaslind aprillis. Pesalt lahkudes katab emaslind munad udusulgedega. Need udusuled langevad emaslinnu rinnalt välja munemise ja haudumise perioodil. Haub emaslind. isaslind hülgab emase ja lendab sulgima. Pojad hülgavad pesa 12...16 tundi pärast koorumist. Siis oskavad nad juba maapinnal liikuda ning vees ujuda ja sukelduda. Pojad kasvavad väga kiiresti. Kahekuuselt nad juba lendavad. Sinikael-part toitub nii loomadest kui veetaimede rohelistest osadest. Mõnikord lendavad nad põldudele ja söövad seal teraviljade seemneid. Loomadest söövad nad näiteks putukaid ja limuseid. Talvituma lähevad sinikaelad enne veekogude kinnikülmumist
Paradiisilindudel on erinevad nokad, mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinnu nokk sobib ideaalselt papaiade, banaanide ja metskirsside söömiseks. Mõningatel paradiisilindudel on aga peenike vibukujuline kaardunud nokk, millega nad sambla seest ja puukoore alt putukaid otsivad. Paljunemine Erinevate paradiisilindude käitumine on mängimise ajal erinev. Iga isaslind proovib emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid,
Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 3234 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 5157 päeva vanuselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lumekakk) Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga. Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru.. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad
Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Pojukesed kooruvad 13-15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse. Täiskasvanud kuldnokad tarvitavad ka taimset toitu - seemneid ja pungi. Noored lendavad pesast välja juba 20 elupäeval ning liituvad teiste pesakondadega ja vanalindudega. Algab hulguelu põldudel ja luhtadel, kuid
"roosi" punast nahakurdu silmade kohal. Talisulestik: Üleni valge, vaid saba servad jäävad mustaks, isaslinnul kulgeb noka otsast silmani must vöö. Talvel kaitsevad tihedad suled külma eest ning maskeerivad. Jalalabad: Suured ja sulgedega kaetud, lumel jaotavad linnu keharaskuse suuremale pinnale ja hoiavad ära lumme vajumise. Suled aitavad ka temperatuuri hoidmisel. Munad: Üsna suured, tumekollast värvi, tihedalt tumedate laikudega kaetud. Lend: Kevadel demonstreerib mängiv isaslind pulmatantse, mille käigus on hästi näha servadest musti sabasulgi, mis loovad kontrasti valgete tiibadega.
Vaenlased. Suitsupääsukese vaenlasteks on kindlasti kullilised (näiteks raudkull) ja inimasustusest tingituna ka kassid. Samas oskavad pääsukesed lähenevat kulli või hiilivat kassi märgates parajalt kisa teha ning tihti päästavad sellega nii ise endeid kui ka mõnegi teisest liigist linnu elu. Suitsupääsukesel on veel kaks paradoksaalset vaenlast. Esiteks suitsupääsukene ise. Nimelt võib käituda mõni üksikuks jäänud või lesestunud isaslind väga jõhkralt, valides välja mõne terve pesakonna ja loopides pojad ükshaaval pesast välja kindlasse surma. See ajab vanalinnud alati lahku ja mõrtsukas saab ise lahku läinud emaslinnuga paari heita. Seda juhtub ca 3 protsendil pesitsusjuhtudest. Teatud kombel on vaenlaseks ka ju inimene. Loomapidamine ja maaelu on kahjuks Eestis tunduvalt vähenenud ning selle tõttu ka suitsupääsukeste pesitsuskohad vähenevad. Pääsukesed üritavad kohaneda
pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile, et näeb palju suurem ning ümaram välja, kui ta tegelikult on. Kui emaslinnule isane meeldib, ajab ka tema oma suled puhevile ning seisab isaslinnu kõrvale, isane aga kostitab teda toiduga ning ulatab talle kingitusi, milleks võib olla oksake või puukooretükike. Niisugune rituaal kordub mitu korda
nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke. Purilend- kasutades ära tõusvaid õhuvoole, liueldakse õhus tiibu liigutamata. Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5
Põldlõoke Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Välimuse järgi teatakse seda lindu üldiselt väga vähe, kindlasti aga on kõik kuulnud suvel põldlõokese lõõritamist. Linnu laul pole küll väga helirikas, kuid on see- eest väga meloodiline
Pesa ehitatakse jämedatest raagudest, ja ääristatakse peenemate raagude kihiga, seest vooderdatakse paksult pehme materjaliga - rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kurn on täis aprilli keskpaigaks ning selles on 4...6 muna. Areng · Haudumine kestab 17...20 päeva. Pojad on pesahoidjad. Pojad lennuvõimestuvad viienädalaselt, see on umbes juuni alguseks. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad vanemad Peale pesast lahkumist jäävad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suguküpseks saab järgmiseks kevadeks. · Vaenlasi pole, kuid tekitab kahju, rüüstates väiksemate lindude pesi. Varese vanu pesi kasutavad tihti need kullilised ja kakulised, kes ise pesi ei ehita. Ei kuulu looduskaitse alla!
meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait
Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) . Kui isane on emasele ennast küllalt tõestanud, hakkab emaslind munema, enamasti mai keskel (Laurits, 2014) . Pesa rajab hänilane maapinnale väikesse pinnalohku tiheda rohu sisse või siis mättale paksu rohtkatte varju. Pesa tehakse kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja lehtedest. Kurnas on 4-6 hallikasrohelist muna, mida emaslind haub üksi. Isaslind valvab sel ajal hoolega territooriumi. 13-14 päeva pärast kooruvad pojad, keda toidetakse pesas veel sama pika perioodi vältel. Poegi toidavad mõlemad vanema, kuid emaslind näeb rohkem vaeva. Pesast lahkuvad pojad veel lennuvõimetutena ja selletõttu jätkavad vanemad nende toitmist ja õpetamist. Hänilaste eluiga on kuni 9 aastat, tavaliselt 3 aastat. (Peksar, 2014) 1. 4 Segadused alamliikidega
Nurmkana Kaitse Eestis: Looduskaitse alla ei kuulu. Millal võib Eestis kohata: Aastaringselt, nurmkana on paigalind. Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela.
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
TUTKAS Philomachus pugnax 1 kategooria liik Rahvuspärased nimed: Sopakukk Tapakikas Rookukk Karjamaa kana Kehapikkus: 25- 30 cm. Tiivaulatus: isastel 18- 19 cm, emastel 14- 16 cm. Kehamass: isastel 180 grammi, emastel 110 g. Isaslind: Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta mängu ajal laiali ajab. värvilt on need suled : mustad, valged, punased, vöödilised või nende värvide kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad ...
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda lühike ülevaade röövlinnust hiireviu. 3 HIIREVIU VÄLIMUS Hiireviu on hallvaresest suurem,tumepruun kull.Ta pikkus on 46-57 cm, tiibade sirulaius 100-120 cm ja kaal 0,6-1,2 kg. Emaslind on märksa suurem kui isaslind. Lindude suurus sõltub ka nende elupaigast. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt.Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must.Hiireviu värvus muutub tema elu jooksul palju. Teisel eluaastal on linnu üldtoon ülapoolel pruunikas. Toonid võivad ulatuda tumepruunist roostepruunini. Alapool on ookerjas või pruun tumeda ja heleda põikmustriga
keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima". Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel. Pesitsemise ajaks moodustub paar, muidu elab ja ka rändab lõunasse üksinda. Isaslinnu hääle eesmärgiks on emane kohale kutsuda (emane häält ei tee). Oma territooriumi kaitseb isaslind hoolega. Pesa kujutab endast kõrte ja samblaga ääristatud lohku. Selles tuleb ilmavalgele tavaliselt 9...10 poega, kes on mõne tunni pärast valmis ringi uitama ning kes peagi iseseisvuvad. Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub tõenäoliselt emane üksi ja alles peale viimase muna munemist. Toit koosneb rukkiräägul nii taimsetest kui loomsetest osadest. Rände eel toimub tugev rasvumine
Nagu põhjatihase nimigi ütleb, on ta eriti levinud 3 põhjapoolsetes piirkondades. Ka Eestis on ta arvukas. Kuni kevadeni hulguvad need linnukesed ringi kaunis suurte salkadena, tihti koos teiste tihastega. 4. Leevike. Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 5. Musträstas. Musträsta rohked rahvapärased nimetused viitavad tema
Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane.
põõsaste vahel samal ajal lauldes. Näeb rohkem päevasel ajal selge ilmaga. Saabub märtsis või aprilli algul. Sügisränne algab augusti lõpus ja kestab oktoobri lõpuni. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, pungi, marju. Asustab kõige erinevamaid puistuid, pesitsedes nii rabamännikutes ja jõgede luhtasid ümbritsevates pajustikes kui ka suuremates metsamassiivides ja kalmistutel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 16. Metsvindi isaslind (Fringilla coelebs), Pilt 17. Metsvindi emaslind (Autor: Uku Paal) (Fringilla coelebs), (Autor: Uku Paal) Pilt 18. Metsvindi isaslind (Fringilla coelebs), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae) 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica) Minu vaatluse kohaselt suitsupääsukesel on pikad teravaotsalised tiivad, sügava väljalõikega. Ülemine kehapool on sinakalt must
Paaritumine leiab aset vee pinnal asetseval pangal koheselt pärast pesitsusalale jõudmist. See liik eksponeerib suurt truudust paarilisega ja sageli kasutab linnupaar sama pesapaika igal aastal. Sigimisperiood algab mais või siis kui kevad endast juba piisavalt märku annab. Isane lind ehitab vajadusel pesa. Emane lind muneb 1-3 muna, mis on oliivi-pruuni laigulised. Haudumine võtab aega 27-29 päeva, selles osaleb ka isaslind. Koorumisele järgneb olulist kasvuperioodi 9-10 nädalat. Seejärel saavutab poeg lennuvõime. Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga. Käitumine Järvekaurid lendavad ja ujuvad väga hästi, aga nad on kohmakad kui peavad kahel jalal kõndima. Seda põhjusel, et nende jalad asetsevad keha tagaosas istmiku piirkonnas. Ilmselt kummalise liikumisviisi järgi kahel jalal kutsutakse rahvasuus neid kakerdajateks. Välimusele
lõpeb meeldivate minoorsete hallikasroheline seljaosa ja kahvatu jõekallastel, võsastikes, viledega alaosa. Jalgade värv on parkides, aias. punakas.Täiskasvanud emas- ja isaslind on sarnased, noorlinnud aga *Salu-lehelind tunduvalt kollakamad. *Sootihane Värvulised Laul on lühike ja kõhiseva häälega Talvike on kollase pea ja alakehaga Lagedatel puisniitudel lind. Selja- ja tiivasulestik on pruun ning heinamaadel,
Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta varjatult tihedates risuhunniktes, võsastikes või läbipääsmatutes kuusetihnikutes. Punarinna levila hõlmab Euroopa ja selle lähedusse jäävad Aasia ning Aafrika alad. Rändlinnuna saabub ta pesapaikdele juba varakult. Punarind on tõeline erak, sest juba rändelt saabub ta üksinda. Isaslind hõivab oma territooriumi ja kaitseb seda väga agressiivselt, isegi nii, et algul ei lase ka saabuvaid emaslinde ligidale. Üldiselt on ta väga ettevaatlik lind, kes tegutseb enamasti maapinnal või madalal põõsastes. Peamiselt elab punarind kuusikutes ja kuuse-segametsades, aga kui taluaed ei asu metsast kaugel, siis läheb tihti ka sinna uudistama. Eriti uudishimulikud on noored iseseisvunud punarinnapojad, kes võivad pikalt jälgida metsa tulnud seenelist, kui viimane ei tee järske
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
