Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja
AS Välik Härra Paul Tamm AS Meie Aed AS Meie Aed AS Välik 02.03.2012 nr. 54 Heeringa 17 80099 Pärnu Koostöö võimaluse ja kauba pakkumine Härra Paul Tamm Meie aktsiaselts tegeleb aiandusega: aiasaaduste kasvatamisega ja turustamisega. Sellest lähtuvalt saame Teile pakkuda porgandi-, kõrvitsa-, redise- ja peediseemneid, värskeid kurke ja tomateid, sügisperioodil õunu ja ploome. Hea kvaliteedi tagame. Soovi korral transport meilt. Kui teie firma on huvitatud tarnetest ja vastava lepingu sõlmimisest, siis palume võtta meiega ühendust. Lugupidamisega Leo Kaan
4 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine köögivili seened sealiha muna veiseliha riis Roa vorm puder salat kaste praad pada vormiroog Pearoa nimetus Porgandi- Seene-heeringa- guljass Praemuna azuu Risoto kõrvitsa puder sibula salat Lisandid praesibul, leib keedukartul, peekon/sink, hautatud külm kaste, leib hapukoor kapsasalat tomatipasta köögiviljad roa sees, leib
Kala marinaadis serveeritakse salatikausis või ovaalsel vaagnal, juures kahvel ja lusikas Kalakonserve pakutakse ovaalsel või kalavaagnal, tõstmiseks labidas HEERINGAS Pakutakse spetsiaalsel vaagnal, tõstmiseks kahvel. Vaagen asetatakse kliendist paremale. Portsjonpannil antakse vasakult kuum kartul, tõstmiseks dessertlusikas, mis asetatakse panni kõrvale alustaldrikule. Või antakse väikesel alusel, spetsiaalne nuga pannakse leivataldrikule. Heeringa serveerimisel võib hapukoore valada eraldi kannu või kallata kalale peale. KALAMARI Serveerimisel on eelkattes suupistetaldrik , kaaviarinuga, mis sarnaneb labidakesega ja leivataldriku võinoaga. Võitaldrik võiga asetatakse leivataldrikust tahapoole,servjeti vahel taldrikule seatud röstsai asetatakse leivataldriku taha ja
Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma kalapüügi, vaalapüügi ja laevastiku poolest, seevastu Island on oma jõud suunanud heeringa- ja tursapüügile. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu, mida neil alati rikkalikult leidunud on. Viimane suurendas ka rauamaagi kaevandamist juba eelmise sajandi lõpus. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. Kõik need harud on säilinud suures osas ka tänapäeval, kuigi lisandunud on ka palju uusi ja tulusamaid.
c. Ei ole vahet, kas kiirelt või aeglaselt, kui sulatamine toimub vees 10.Jääglasuuri kasutamise puuduseks on a. Tehnoloogilised kulutused on liiga suured b. Glasuuri kaitsvad ja katvad omadused on lihtsalt halvad c. Glasuur võib kergesti puruneda 11.Marineeritud kala on valminud a. Äädikhappe-soola lahuses b. Soola lahuses c. Vürtside ja vee segus 12.Valkude metabolismi protsesse lihaskoes juhivad a. Katepsiinid b. Kaseiinid c. Kaleiinid 13.Defekti heeringa kaljanus kutsub esile a. Kalade näljaseisund b. Toitumine vetikatest c. Toitumine vähilaadsetest organismidest 14.„Punetus“ on a. Mikrobioloogiline riknemine b. Kalade nakkushaigus c. Reaktsioon karotinoidi sisaldavale toidule 15.Konservikarbi sisu võib värvuda hallikaks ja omandada metalse maitse, sest a. Karbi pinnad on vähese korrosioonikaitsega b. Konservis on soola kontsentratsioon liiga suur c. Kala liik ei ole sobiv konserveerimiseks 16
....................10 2 2. TRAMMITEEDE AJALUGU EESTIS Trammiliiklus algas Tallinnas 1888.aastal. 12.augustil 1888.aastal avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hobutrammi-ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond. Septembrist pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata
Trinitrotselluloos(-OH asemel ONO2) Väikeses koguses kasulik, muudab toidu kohevamaks. Rahusööjate maos lagundavad bakterid pikad tselluloosi kiud lühemateks. Tselluloos läheb vereringesse. Kaltsust tehakse raha ja dokumente. AMIINID Näide: etüülmetüülamiin CH3NHC2H5 Tunnuseks NH, kuid võib ka ainult N olla. Amiinid tekivad loomsete ja taimsete organismide ainevahetuse käigus. Ebameeldiv lõhn. Dimetüülamiin on iseloomuliku heeringa lõhnaga. Laibalõhna põhjustavad valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Amiinid on aluliste omadustega Valk + H2 = amiin + Vesi R NH2 + H2O = R NH3 + OH- Keemilised omadused: Hapetega annavad soola. NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (CH3)2NH + HNO3 = (CH3)2NH2NO3 2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4
Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19
lisatud sool, konservant ja vastavalt retseptile teised maitseained. Eesti suurimad kalatööstused on AS Maseko, M.V. Wool, OÜ Saare Fishexport ja AS Paljasaare Kalatööstus. Kasutatud materjalid: Soidla, Riina. (2017). Sissejuhatus erialasse. Konservid. Eelküpsetatud ja valmistoidud. Eesti Maaülikool. Tooraine Erinevates riikides on populaarsed väga erinevad kalakonservid. Kui Eestis ollakse väga suured heeringa- ja sprotisõbrad, süüakse mujal maailmas ka palju lõhekonserve, Ameerika Ühendriikides tohutult tuunikala ning Rootsis kala, mida paljud isegi puudutada ei taha. Riikides, kus on suur lõhepüük, on populaarsed lõhekonservid (Kanada, Alaska, Jaapan). Neist tehakse salateid, dipikastmeid, määrdeid ja võileibu. Pure Alaska Salmon Co. on tunnustatud lõhekonservi tooja. Sardiine konserveeritakse väga erinevat moodi. Kõigepealt kalad pestakse, pead
kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal
PõhjaAmeerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhjalõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad RannikuKordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (PõhjaAmeerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). · Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük,
utt emane lammas amatsoon- sõdalanna kreeka mütoloogias kükloop- ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus- luulehobu, tiibhobu nadu-meheõde nääl-naisevend küdi-mehevend käli-naiseõde antrekoot- veiselihapraad ekläär- keedutainakook 6 blanseerima- helestama, toiduainet kuuma vee v auruga töötlema eskalopp- praelihalõik flambeerima- eegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops- heeringa- v räimerull rõngel- baranka, suurem rõngaskuivik salsa- tants või kaste sukaad- suhkurdatud puuvili v puuviljakoored terriin- vormiroog ala carte - toidukaardi järgi (eritellimusel valmistatavate roogade kohta) comme il faut- nii, nagu peab, laitmatult force majeure- vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord v sündmus 11. Pange sulgudes olev sõna õigesse vormi. Lapsed hüppasid meres üle ......lainete............ (lained). Lapsed imetlesid jõuluõhtul ...
6 kükloop > ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus > luulehobu, tiibhobu nadu > meheõde nääl > naisevend küdi > mehevend käli > naiseõde antrekoot > veiselihapraad ekläär > keedutainakook blanseerima > helestama, toiduainet kuuma vee või auruga töötlema eskalopp > praelihalõik flambeerima > leegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops > heeringa- või räimerull rõngel > baranka, suurem rõngaskuivik salsa > kaste, tants sukaad > suhkurdatud puuvili või puuviljakoored terriin > vormiroog ala carte > toidukaardi järgi (eritellimusel valmistatavate roogade kohta) comme il faut > nii, nagu peab, laitmatult force majeure > vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord või sündmus 7
tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Samuti on ära toodud millised tuuled tõstavad ja langetavad veetaset. Läänekaarte tuuled tõstavad veetaset . -2- 1. Räim Räim ( Clupea harengus membras ) Läänemeres levinud heeringa kääbustunud alamliik. Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm). Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Talvel räim ei toitu ültse . Avaveeline parvekala, laskub talvel 70–100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse, sööb planktonit ja koorikloomi
Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid süüakse , tuntuim on roheline paloolouss. Kui meri on nende munarakke täis ei näe veest enam läbigi. Neid püüavad ka linnud ja kalad.
· 1 sl Või (sulatatud) Küpseta pliine rohkes võis. Õige aeg pliinide · võid praadimiseks keeramiseks on siis, kui pealispinnale tekkinud mullid avanevad. Keerates peab alumine pool olema pruunikas. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning serveeritakse kalamarja, soolalõhe või heeringa ja hapukoorega. Kõrvale rüübatakse pits viina. Kogustest valmib 15 tk. kapsarullid · 1 kg Valge peakapsas Lõika kapsajuurikas lühikeseks ja pane kapsapea suurde potti soolaga maitsestatud vette keema. · 1 dl Riis Eralda pealmised lehed sedamööda, kuidas need · 1 tk Sibul pehmenema hakkavad
KÕRGBAROKK · Saksamaal sündinud Pieter Claesz spetsialiseerus Hollandis Haarlemis töödates nn hommikueine-vaikeludele. · Claeszi pehmed ja intiimsed maalid kujutavad tavaliselt tinataldrikule asetatud lihtsat toitu koos klaasi õlle või veiniga. · Claeszi piiratud paletti kuulusid peamiselt pruunid ja hallid toonid, nendega manas ta esile oma seadeldisi. · Tema meisterlikkus erinevate faktuuride kujutamisel ilmneb sellel pildil õliselt läikiva heeringa ja krõbeda saiakukli kontrastina. · Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. · Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. · Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku. JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK
Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud. Kalade liigid Räim · atlandi heeringa alamliik · Palju kohalikke populatsioone · Kudemisaeg jaotab: kevadräim sügisräim ca 5 % viimastel aastakümnetel · Varu käsitletakse ja seisundit hinnatakse 4 eri piirkonna kohta eraldi: · ICES subdivision e alampiirkonnad 25-29 ja 32 Eesti majandusvööndis · Liivi laht · Botnia meri (30) · Botnia laht (31) · Põhilisemad püüdjad Rootsi 29 000 t piirkond 25 Poola 23 000 t 28 Avamere räim
nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms Heeringa sugukonda kuulub Oli esimene kala, mida hakati konserveerima Makrell (skumbria) Elab meres suurte parvedena 30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma Toitainete rikas ja rasvane Toiduvalmistamisel tume liha osa eemaldada Vältida küpsetusmeetodeid, mis suurendavad kala rasvasust Silm Meenutab ussi, puudub alalõug (iminapp), on sõõrsuuline
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased
Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanus vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Loomariigi kõige kohutavamad jõukatsumised leiavad aset meres, arvatavasti umbes ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar
ning puhkamiseks ja kellel vaja ka näksimiseks samuti on see aeg ka jutu rääkimiseks 21.30 tuleb laulmise aeg. Selleks puhuks on välja prinditud pulmalaulikud, milles on palju erinevaid laule. Näide pulmalauludest mis on tavaliselt pulmalaulikutes. 1. Pulmalaul 13. Sõrmus 27.Las käia, armas 2. Kungla rahvas 14.Tule, Mannike õunapuu peremees 3. Vanamees raius jämedat alla 28. Heeringa laul puud 15. Merepidu 29. Väike neiu 4. Läänemere lained 16. Sinavad veed 30. Armsad silmad 5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6. Üksi rändan 18. Võta mind kaasa 32. Saaremaa 7. Kullast süda 19. Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34
järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli. Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked
Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda nädalas 200-250 g merekala söömine tagab organismi omega-3 rasvhapete vajaduse. HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi. LEST Lestas on valku, niatsiini ja seleeni. Seleenil on kasulik toime südame vereringele, hingamisteedele ja see aitab ennetada vähki. Regulaarne lesta söömine parandab keskendumisvõimet. TUUNIKALA Punane kala sisaldab palju omega3 rasvhappeid, mis aitavad langetada vererõhku ja ennetavad südameinfarkti. Tuunikala söömine muudab rahulikumaks. AUSTER
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. (1) Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb. Kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased.
See sai nime Hollandi linna Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati. *Hollandlased on kuuluvad maailmas pikemate rahvaste sekka. Meeste kesmine pikkus on 1,85m ja naiste 1,68m. *Hollandil on olemas ka moto: "Ik zal handhaven" , eesti keeles tähendab see umbes midagi taolist: "Ma olen jääv" või "Ma säilin igavesti". * Rahvuslilleks harilik saialill ja rahvuslind Luitsnokk-iibis. Tuntumad söögid-joogid: Heeringa-või kalasalat (vischsalade) Kalaraguu köögiviljadega (vischragout) Rasvas keedetud rosinapallid (oliekok) Kohv piima ja munakollasega (koffie) Õlu ( Heineken, Grolsch, Witbier, Bockbier, Amstel) Tuntumad vaatamisväärsused 11 Keukenhof on Hollandi kõige lillerikkam park. Igal aastal on võimalik nautida kahe kuu jooksul miljonite tulpide, nartsisside, hüantsintide ja teiste sibullillede ilu.
toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Joonis 3. Kilu Räim Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22.veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime asurkorda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased
hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel
räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest
200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed 208. Angerjas koeb ainult 1 kord elus ühes kohas: sooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m sügavusel 209. Kultuurkarpide kolm teisendit on
5.Koori sibulad ja tükelda kuubikuteks. 6.Pane munad külma vee alla. 7.Kui porgand pehme kurnan vee ära ja panen jahtuma. 8.Lisan peetidele veidi äädikat. 9.Koorin munad ja riivin. 10.Kurnan kartulitelt vee ära ja panen jahtuma. 11.Kurnan peetidelt vee ära ja panen jahutma. 12.Tee porgandid kuubikuteks. 13.Tee peedid kuubikuteks. 14.Tee kartulid kuubikuteks. 15.Majonees,kurgi vedelik,sool,pipar ja segan kokku. 16.Võtan pokaali ja panen peeti, kartuli,sibula,porgandi,heeringa ja muna ,peale majoneesi kastme. 17.Hakin rohelise sibul peeneks ja kaunistan salati. Pidulik lõhetort 1.Purusta näkileivad. 2.Sulada või ja sega see nägileibade hulga. 3.Võtta koogi vorm ,ja kalla põhja nägileiva ja sulatatud või mass. 4.Tükelda lõhe kuubikuteks. 5.Koori punane sibul ja tükelda kuubikuteks. 6.Võtta till ja murulauk ja tükelda peenikeseks. 7.Sega hapukoore hulga lõhe,punane sibul,till ja murulauk. 8
Seiner Ülemine selis Sõudepaat Ujukid Kokkuveots Haarad Veorõngad Alumine selis 23 Moiva püük Islandis Capelin is caught by purse seine and is presently the largest fish stock in Icelandic waters. 24 Heeringa püük Atlandil 25 Tuunipüügi seinnoot Purse-seining for tuna in the ETP can be conducted in one of three ways: the net may be set around schools of tuna associated with dolphins ("dolphin sets," which catch large yellowfin tuna), around schools of tuna associated with logs or other floating objects ("log
kelledest mõned on väga mürgised. Kalmaarid on seepiatest saledamad, kuid samuti kümne haarmega limused. Ka on kalmaarid suuremad, hiidkalmaarid isegi pikimad loomad üldse. Nende pikkus väljasirutatud kombitsatega ulatub kuni 18 meetrini Neid on u.300 liiki. Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanud vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Hiidkalmaar on kõige suurem peajalgne ning tema keha pikkus võib ulatuda kuni paarikümne meetrini. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. 3.5.2Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük,
Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik. Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb
Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased
ning selle üle veel uhkust tundma. Hitleri plaanidega mindi kaasa, et reaalseks saaks kogu saksa rahva unistus juudivabast maailmast, isegi kirikuisad ei näinud toimuvas mitte ühtegi eetilist probleemi. Joachim Clemens Fest, saksa ajaloolane, on tuntud oma teosega, mis kõneleb Saksamaast natside ajastul. Suuremat tähelepanu on aga pälvinud bibliograafia Adolf Hitlerist (1974). Ajaloolane Fest on kirjeldanud Hitleri populaarsust rahva seas järgnevalt: ,,Heeringa konserv sai nimeks Hea Adolf, karastusjook ilmus müügile reklaamlausega Minu Võitlus(Mein Kampf) janu vastu. Hitleri pildid olid lipsudel, taskurätikutel, kruusidel ja millele iganes seda ainult joonistada andis. Sama saatus tabas ka partei ja uue riigi sümboolikat." Belgia kirjanik Marcel Laloire märkis järgnevalt: ,,Hitleri partei sümboolikat on kõikjal, majadel, tänavatel, isegi paljud tooted on märgistatud ja nimetatud kas Hitleri teemaliste nimedega või tema partei värvidega
25 · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida: · heeringas erinevates marinaadides ja kastmetes (peedi-majoneesi, kurgi- majoneesi, küüslaugu-majoneesi, majoneesi-tilli, sinepi ja tomati ning
Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. Sõnavara u. 2500 ning gooti keel on abiks vana-inglise keele mõõistmisel. Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. 1 Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri indoeuroopa keelkond – maailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania, kreeka ja armeenia keel
2004. From phonemic differences to contrast ranking: research on second language phonology. In Studies in second language acquisition 26, 514539. Gooskens, C. 2006. Linguistic and extra-linguistic predictors of inter-Scandinavian intelligibility. Linguis- tics in the Netherlands, 101-113. Gooskens, C. 2007. The contribution of linguistic factors to the intelligibility of closely related languages. In Journal of Multilingual and Multicultural Development 28 (6), 445-467. Gooskens, C. & W. Heeringa 2004. The position of Frisian in the Germanic language area. In D. Gilbers, M. Schreuder & N. Knevel (eds.), On the boundaries of phonology and phonetics. To honour Dr. Tjeerd de Graaf. Groningen: University of Groningen, Faculty of Arts, Klankleergroep, 61-87. Haugen, E. 1966. Language conflict and language planning: the case of modern Norwegian. Cambridge, Mass: Harvard University Press. Hendriks, B. & M. van Mulken 2012. Comparing effectiveness of ELF, L1-L2 interaction and receptive
2 25,2 15.1 15,1 16.0 16,0 Lõuna-Hiina meri 63.0 63,0 12.9 12,9 53.1 53,1 25 Kokku 103.3 103,3 43.1 43,1 81.8 81,8 Seal on umbes 3000 merelooma, mis pakuvad rohkem kui 150 liiki. Põhimetaboliit kalapüügi liigid on: kalad: Hairtail, Great kollane croaker, kollane, Jaapani makrell, SCAD, Vaikse ookeani heeringa, hispaania makrelli, Hiina heeringas, S.niphonius, jaapani makrell, Conger haug, vasakule silmadega jõelest, Parem silmadega jõelest, punane riffahven, Golden keermes, Must kaabits, sardiin, ansoovis; molluskid: Seepia, Kalmaarid, rannakarp, ABALONE ja Kammkarp; koorikloomad: krevetid, krabid; Okasnahksed: meripura; Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest
· medaljon lõhest või forellist · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee Kalamarja tootevalikus võib leida: · lõhe mari · forelli mari · siia mari Marineeritud kala tootevalikus võib leida: · marineeritud angerjas · marineeritud tursk · marineeritud silmud · marineeritud heeringas Kalakulinaaria tootevalikus võib leida: · heeringas erinevates marinaadides ja kastmetes (peedi-majoneesi, kurgi-majoneesi,
ka s ja pä e v a lill R a n n ik u tuba l püütaks e kala (t heeringa ursk, Prantsusmaa on rohkem tööstus- s , ja kasva tuunikala, makre kui põllumajandusmaa. Tööstuse tatakse a ll, sardiin
Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks. Viimased erinevad teineteisest ka eluviisi, käitumise jt. Tunnuste poolest. Kevadkuduräim omakorda moodustab mitmeid erivorme(avamereräim, fjordiräim, põhjalahe jääräim- kõik erinevad üksteisest selgroolülide ja kiilusoomuste arvu poolest.)
bioloogilise toime. Baseeruvad gibaaniskeletil. Siiamaani on teada üle 80 giberelliini ning igal aastal lisandub uusi. Tsütokiniinid on N6-rühmaga, lämmastikulise puriini baasil adeniini derivaadid, mida iseloomustatakse nende võimega kiirendada raku jagunemist koekultuuris. Kinetiin (N6-furfurüülamino puriin) oli esimene avastatud tsütokiniin. Kinetiin ei esine looduslikult, algselt see sünteesiti heeringa seemneraku DNA-st. Kõige laialdasem looduslikult esinev tsütokiniin kõrgemates taimedes on zeatiin. Zeatiin ja teised looduslikult esinevad tsütokiniinid on tavaliselt leitud koos riboosiga või riboosfosfaadiga 9. asendis. Lisaks raku jagunemise ergutamisele, tsütokiniinid ka mõjutavad võrse ja juure eristumist koekultuuris, külgmiste pungade kasvu ja lehtede kasvamist, kloroplasti arengut ja lehtede vananemist.
3)kuidas neid eesmärke saavutada (uurigud,inimressurss,raha) 4)kuidas majanduskava ellu viia.(meeskond,põhivedajad) 28. Kalapüügi mõju mereökosüsteemile, negatiivsed mõjud ja nende vähendamise võimalused, näited Põhjatraal-kummituspüük, kaaspüük-mitte ainult kalade puhul-ka mereimetajate, merelindude, et kuidas neid vähendada- valged lindid pannakse lindude peletamiseks. Dümneemovõrgu kasutamine-hüljeste kasuks. Kaudsed mõjd- altandi heeringa varu hävitati.. jääke ja saake visati merre..see hakkas mädanema, palju lämmastiku, vähe hapniku mõjub kogu ökosüsteemile. Triivvõrgud. Grunttropp lõhub meretaimestiku. 9
saadi padruneid, sunniti mässajad taganema, kellest osad vangistati hoovil. Tankidivisjoni õppejaoskonnas oli kohal kompaniiülem, major Johan Mahlapuu. Ta käskis meeskonna lahingvalmis seada ja saata paar meest kuulipildujaga hoovile, mispeale mässajad põgenesid. Politsei ratsareservi, mis asus aadressil Polgu 7, kirjeldati kui Tallinna kodanluse kaardiväge ja lööksalka. Selle ründamiseks koondati 40 mässajat kolme korterisse Heeringa 15-2, Arehna 24 ja Puuvilla 10-7. Vastu hommikut saabusid relvad kohvrites ja vineerkartongides. Reservi kasarmusse visati meeskonna magamistuppa kolm bensiinipudelit. Akna all maganud politseinik pistis vintpüssi otsa välja samast aknast, kust pudelid olid sisse lennanud. Seepeale mässajad taganesid ja loopisid hoonet käsigranaatidega, mis lõhkesid tänavatel. Siis visati aknast sisse üks sõduri joogipudelist valmistatud lõhkeainet täis pomm. Plahvatusest oleks
annaabi.ee 
