Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib
Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni!
rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. Eristatakse sinivaala kolme alamliiki: põhja, lõuna ja pisisinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu planktonit. 3 KEHAKUJU KOHASTUMINE ELUKS VEES Sinivaal on maailma suurim imetaja. Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Tema ladinakeelne nimi on musculus tähendab lihaseline, kuid juhtumisi ka hiirekest. Vaala paks
Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi.
Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad pool-kinni, pumpab vaal vee välja.
Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. Toitumine ja jahipidamine Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilises vetes ringi ujuvad vaalad kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes.
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni!
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu. Makstakse preemiat püügist loobumisel. Kasvatatakse kalu mis hiljem lastakse kuskile veekogusse.
Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Kasutatud allikad http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:yQ3VhyaLijkJ:www.eurodes http://www.sustainablecommunication.org/eco360/what-is-eco360s- causes/plastic-garbage http://www
Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad.Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad kombitsatega suuremaid loomi.Mõned elavad sümbioosis vähkidega või kaladega.Enamasti elavad meriroosilised üksikult ,harvem kolooniates.
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu),
Plankton Läänemeres Mis on plankton? Plankton ehk hõljum on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veep...
............................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt
Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja
mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele - ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks. Kalad püüdis ta enda tehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Skorbuut on meremeeste haigus, mis tekib C-vitamiini puudusest ning mille tagajärjel võib surra veepuudusesse, sest veresooned lekivad. Ta jõi piiratud hulgal merevett iga päev. 53. päeval kohtas ta laeva, mille meeskonnast öeldi talle, et tal on veel üle tuhande kilomeetri seilata. Laeva meeskond pakkus talle sööki, kuid Bombard keeldus ja otsustas jätkata. Bombard jõudis Barbadosele 23. detsembril 1952, pärast 4400 km pikkust merereisi
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Nad võivad seista niimoodi tunde,ilma midagi söömata,vahetades aegajalt kohti- välimised lähevad sissepoole ja vastupidi. Pingviinipere Vaalad Sinivaalad on maailma suurimad imetajad,kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta sügaval vee all ,käies vahepeal veepeal õhku hingamas. Vaalalised esinevad kõigis ookeanides,kuid kõige rohkem on neid Arktika ja Antarktika lähistel,sest seal on palju planktonit.Kui planktonit on vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane Polaarrebane Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu
Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Suuremas osas antarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad,samblikud ning vetikad. Õistaimi on ainult üksikuid liike. Antarktika polaaralade vetes on rikkalikult planktonit. Pingiini kohastumised : on märgumatu sulgkate,ujulestad,toituvad kaladest,nahaalune rasvakiht. Peale pingviinide elavad seal ka tormilinnud,kuid kalade poolest on Antarktika vaesem sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Päris inimasutus puudub. Polaarjaamad asutati alles käesoleval sajandil. Mandril puudub igasugune majandustegevus , seal ei kavandata maavarasid , ei rajata tööstust ega sõdita
Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud, kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani
varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliad on enamjaolt väljasurnud, kuid tänapäeval on teada veel 80 eksisteerivat liiki [1]. Krinoidid on ebatavalise välimusega, kuna meenutavad pigem taime kui looma - sellest ka nimetus meriliiliad. Selline morfoloogia on kujunenud selleks, et toitumine oleks hõlpsam- Risoididega merepõhjale kinnitunult sirutavad nad oma haarmed laiali, et vees hõljuvat planktonit püüda [2]. Meriliiliaid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad elutsesid nii madalas kui ka sügaval vees ning eelistavad kontinentaalse šelfi puhta vee keskkonda. Nii sessiilsed kui ka liikuvad meriliiliad eelistavad sügavat vett (sügavusega üle 200 m), kuhu valgus enam ei ulatu [1, 8]. Seda sellepärast, et nendel sügavustel jäävad nad kiskjatele nähtamatuks ja kättesaamatuks [2]. Meriliiliad on
aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA
teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid. 1) vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik)
Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees. Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks. Erinevalt enamikust merekaladest arenevad vastsed räime marjateradest merepõhjas. Räime püütakse aasta ringi ja püüda saab teda nii rannikuvees kui ka madalal kaugel avamerel. Rohkem kui pool püütud räimedest söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. Kilu elab Läänemeres peaaegu kõikjal
ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis
- parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett - sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3
Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest (North Atlantic Garbage Patch). 2008. aastal hoiatas Charles Moore meres hulpivat plasti puudutavas uurimuses (avaldati ajakirjas Environmental Research), et ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plasti ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Loomad söövad plasti, kuna vees hulpivad plastosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meenutavad meduuse(www.ecomedia.ee). 6 Tarmo Tuuling Atlandi ookean KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid. Uurimustöö andmed koguti ajavahemikus 6.05.2013 - 12.05.2013. Kasutatud on internetis
3. Prügi maailmameres Ka maailmamerre satub palju prügi. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Üks suur prügikeeris asub Vaikses ookeanis ja see on Texase suurune. Seal keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. 3. Probleemid Eestis Eestis on probleemiks kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Eestis on umbes 300 prügilat, kuigi vabariigi suurust arvestades oleks normaalne arv 20. Olenemata sellest, et Eestis nii palju prügilaid on, võime ikka näha risustatud maad, teeveergi ja metsaaluseid. Eestis on veel tuhandeid mitteametlikke prahipaiku. Ühe Eesti elaniku kohta tekib aastas umbes 300k g olmejäätmeid. Kui võtta arvesse ka
esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. Allomyces – muda või mulla saprotroofid. 2. Millistes hõimkondades esineb veel vees elavaid seeni? Alamhõimkond: Kickxellomycotina ja Hõimkond Kottseened Ascomycetes
toitainerikas vesi ning valgus. Sellised tingimused on enamasti mandrite äärealadel selfimeres, kuhu suubuvad jõed toovad maismaalt toitainerikast vett. Selfimeri on madal, kuni 140m, seal jõuab ka fotosünteesiks vajalik valgus tavaliselt merepõhjani. Selfialad moodustavad kolmandiku maailmamere pindalast. Kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede suudmed ning paras- ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad. Nendes piirkondades on palju planktonit, mis on kalade peamine toit. Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide majandusvööndist
MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel või ainevahetuse kaudu, põhjustades sellega lühi-, pikaajalist või isegi surmavat mõju. - Vesi ja vee-elanikud Meri on elukeskkonnaks taimestikule ja loomastikule ning selle reostumine on kahjulik vees elavatele organismidele. Nafta mõjutab osaliselt või täielikult taimset planktonit, mis on toiduks ühele osale mereloomastikust. Kalade naftasaadustega määrdumine mõjutab nii keskkonda kui ka majanduslikku 4 vaatepunkti, kuna nad on üheks oluliseks toiduallikaks. Kalad puutuvad suuremas koguses mürgiste ainetega kokku lahtedes ja suudmealades, mitte avamerel, kus naftat surmavas koguses ei leidu. - Taimestik
sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja
Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud
SISUKORD Sissejuhatus Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud, et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab. Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasif...
Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad
Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid. Karbi koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht, selle all on portselankiht ja sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht. Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad filtreerivad endast läbi vett. Veest saavad karbid planktonit toiduks ja samuti hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Meres elab samuti mitmeid karbiliike, näiteks südajas rannakarp, balti lamekarp jt. 8 Krabid Krabiliste ladinakeelne nimetus on Brachyura. Nende õrn keha on kaetud kitiinist kestaga ning nad on laia ja lameda pearindmikuga ja selle alla on kõverdunud väike tagakeha.
(Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, Liiv, Aid, 2006) Nõuded kasvatamise tingimustele Haugi järelkasvatuse edukus sõltub toidu hulgast ja kvaliteedist. Haugivastsed võtavad ainult elustoitu. Esimesel kahel päeval vajab üks vastne ööpäevas 50, 21-33 mm pikkuses 600 9 vähilaadset plankterit. Kolme nädala jooksul piisab haugi kasvuks rikkalikust planktonit. Hoides kalu pidevas elussöödakülluses (,,söödapilves"), on võimalik haugi kasvatada 6-8 cm pikkuseni. Tihedal asustusel ja sobiliku sööda vähesusel tekib haugidel juba vastseperioodil kannibalism (liigikaaslaste söömine). Röövtoidule üleminekul söövad haugid kõiki ettejuhtuvate kalade karpkalalaste, ahvena, ogaliku, koha jt maime ning olulisel kohal on ka konnad ja konnakullesed. Haug toitub pidevalt, magu on kogu aeg täis.
Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. Kalarikkamad veed: 1.Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem Kalarikkamad ookeanid: 1)vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik)
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes. · W. Hensen defineeris mõiste `plankton' 1887.a. Muu maailmas 1850 1900 Inglismaal: võeti kasutusele esimene postmark 1840.a
Poolkeelikloomad: Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, ettepoole suunatud servaga kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Neelu laest suundub ettepoole, kärsa sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. 77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund, kohanenud peristaltiliselt settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael. Kaelus on samuti lihaseline, ette suunatud servaga vall. Kehasein on limane ripsepiteel. Suu kaeluse serva all
Toitesoolade pideva juurdevoolu tõttu jõgedest esineb Läänemeres kvantitatiivselt kõige rikkalikum elu säärlõugastes. Läänemere lahed, kus avaldub biogeensete ainete juurdevool jõgedest ja vertikaalse ringlemise kaasabil ka sügavamatest veekihtidest, on samuti suhteliselt planktonirikkad. Erandi moodustan Põhjalaht, mida Läänemere avaosast eraldab madal künnis Ahvenamaa saarestiku piirkonnas. Üle selle künnise voolab minema planktonit sisaldav pindmine vesi, kuid on takistatud toitesooladerikka süvikuvee sissetungimine mere keskosast. Sellest oleneb biogeensete ainete vähesus Põhjalahes. Sissevoolavas jõevees sisaldub vähe fosfaate ja nende hulk on lahe kõikides veekihtides võrdlemisi väike. Niisugused ebasoodsad tingimused määravad Põhjalahe planktonivaesuse. VALGUSTINGIMUSED LÄÄNEMERES Valgustingimused veekeskkonnas on teistsugused kui atmosfääris. Sügavametes
kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi. Põhilised lennuviisid on purilend, rappelend ja sõudelend. Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid, neil on kaitsevärvi sulestik, nad suudavad kiiresti põgeneda või võtavad hirmutamisasendi. Lindude elupaikade levik ja ränne Metsade ja parkide linnud: nende varbad on sellise ehitusega, et võimaldavad vaevata istuda peenikestel puuokstel. Rähnil erinevalt teistest lindudest on tugevad sabasuled
lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning võivad surra toidupuuduse kätte. Inim- ja loodusliku tegevuse kombineerumise tagajärjel võib hariliku ebapärlikarbi populatsiooni ohustada ka orgaaniliste setete ülekoormus vooluveekogus. Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii jõeäärsete alade niitmine ja kasutamine karjamaadena, mille tagajärjel niidetud hein vette võib sattuda kui ka tormidest maha murtud puude langemine veekogusse. Orgaanilised setted
Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa. Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu vähemalt miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Hiljuti näiteks leiti Soti rannikult surnud ja kaldale uhutud vaal, kelle kõhus oli 800 kilo plasti ja kilet. Plast ei biolagune, ei ühine loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad hukkuvad. Plasthelbeid uurides on kindlaks tehtud, et need sisaldavad mitmeid vähki tekitavaid aineid. On selge, et ühel või teisel viisil jõuavad nad 4 ookeanidest ka inimeseni. Tänapäeva inimese organismis on umbes sada sellist sünteetilist
aastaselt isane, siis edaspidi emane. Auster 2 lämmastiku kui limiteeriva biogeeniga. zooplanktonit, 3 miljardit tonni zoobentost, Sügisel biogeenide hulk veidi kasvab 0,2 miljarit tonni nektonit. suvise massi lagunedes, siis alaneb jälle. · Veekogud toodavad 2-3 korda · Vee vertikaalne liiikumine võib rohkem orgaanilist ainet kui maismaa. transportida planktonit sügavale, kus pole Teisproduktsioonil tähtsus töönduslikult. valgust. Pidev segunemine häirib Töönduslikust produktsioonist ca 90% fütoplanktonit ja massarengut ei teki (ei tuleb merest ja sellest 85% on kalad. teki õitsengut). Peruu, Jaapan, Norra, Island, USA, Energiakaod ainevahetusele on suuremad Kanada, Venemaa, India, Hiina- väiksematel isenditel
Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm). Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Talvel räim ei toitu ültse . Avaveeline parvekala, laskub talvel 70–100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse, sööb planktonit ja koorikloomi. Räimed ei talu eredat päikesevalgust. Suguküpseks saab 2–4-aastaselt. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu . Marja koeb põhjale ja põhjataimedele (marjateri võib olla kuni 100 000 tükki). Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Räime ülim vanus on olnud 19 aastat. Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime, kes koeb aprillist juulini rannavetes,
Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Kaks klassi: üksikult urgudes elavad neelhingsed ja koloonialised, lõpustega sulgpeased 77. Neelhingsed kärss e.lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael, kaelus lihaseline, kehasein limane ripsepitel, suu kaeluse serva all, söögitoru külgseintes lõpuspilud, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi
samuti on kindlaks tehtud, et polüvinüülkloriidi (näiteks plastaknad, plastpõrandakatted või lauapinnad) sisaldavates kodudes esineb sagedamini astmat, allergiaid ja vähkkasvajaid. Eriti ohtlik on see materjal põlemisel – inimesel puudub võimalus eluga pääseda, sest ta satub sisuliselt keemiapommi kätte. Plast ei biolagune ega ühildu loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad aga hukkuvad. (Petrone, 2007) 7 Tuleviku Euroopa Uuendused tööstusrevolutsioonis ei ole pöördelised mitte võimu, vaid aate seisukohalt ja sellega kaasneb kogu tootmistegevust läbistav sügav murrang. Pööre tähendab muudatust, läbipääsu uude olukorda, eesmärgistatud protsessi
Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
