17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais
Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head: - Inimene on läbiuurituim liik maailmas
*Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). Kui ühte süvendisse avaneb mitu õhulõhet, nimetatakse seda koopaks ehk krüptiks. *Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal pinnal (amfistomaatiline leht) või ainult ühel. Kui õhulõhed esinevad ainult pealmisel pinnal, nimetatakse lehte epistomaatiliseks (näiteks veetaimede ujulehed), kui aga ainult alumisel pinnal, siis hüpostomaatiliseks (mitmed kserofüüdid). *Kahe epidermi vahel olevat lehe põhikude nimetatakse mesofülliks. Kuna enamik lehe kloroplastidest paikneb mesofüllis, nimetatakse seda ka klorenhüümiks. *Mesofüll diferentseerub harilikult ühe või mitmekihiliseks sammaskoeks (palissaadkoeks) ning kobekoeks (tohlkoeks) *Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti
Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond!
lõppu nt päevitus, treenitus · Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed. Loomad: nt himaalaja küülik, kelle karvavärvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 kraadi on kogu küülik tume, üle 30 kraadi on kogu küülik hele. 15 kraadi juures värvuvad väljaulatuvad kehaosad (käpad) Inimesel: erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt hapniku vähesusest. Nt aklimatiseerumine kõrgmäestikus. (kiire hingamine, erütrotsüütide arvu suurenemine,
Kaldaveetaimed Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimed Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel).
Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad) Ujulehtedega taimed(Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel))
Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. HÕIMKOND KOLDTAIMED. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad
Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal pinnal (amfistomaatiline leht) või ainult ühel. Kui õhulõhed esinevad ainult pealmisel pinnal, nimetatakse lehte epistomaatiliseks (näiteks veetaimede ujulehed), kui aga ainult alumisel pinnal, siis hüpostomaatiliseks (mitmed kserofüüdid). Sõltuvalt kaasrakkude arvust eristatakse järgmisi õhulõhede tüüpe (joonis):
eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik. Eripära: kehaosade karvavärvus sõltub temperatuurist. 1. Temp üle 30 kraadi > küülik valge, sest blokeerub melaniini süntees läbi vaheastme sünteesitakse vaheühend, mis blokeerib melaniini sünteesi. 2
Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim. Gaasid O2, N2, CO2, H2S on enamiku looduslike veekogude tavalised komponendid. Gaasisisaldust iseloomustab Henry seadus: Gaaside lahustuvus vees väheneb temp tõusu ja atmosfäärirõhu vähenemise korral vastavalt sellele seadusele. Veeorganismide, eriti loomade seisukohalt on tähtsaim komponent vees hapnik, mida tuleb vette õhust ja veetaimede fotosünteesist. Seda kasutatakse hingamisel, orgaaniliste ainete
järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutatavatel aladel domineerivad tarnad jne on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised looma pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke ujulehtedega taimed, kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja
a. Varjevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast b. Elujooksul omandatud teadmised III jaotus: 1) Pöörduvad tunnused, mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri lõppu 2) Pöördumatud püsivad kogu elu Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid: · Jõgikõõlusleht iseloomulik erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkonnas väga erinevad lehed. Vee sees on lineaarsed lehed, pinnas ujulehed, õhkjas keskkonnas odajad · Tunnuste muutus loomadel nt himaalaja küülik karva võrvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 C kogu küülik hele. 15 C värvuvad väljaulatuvad kehaosad · Tunnuste muutused inimesel nt erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt O2 vähesusest. Nt aklimeeerumine kõrgmäestikus: 1. faas hingeldamine, 2. faas erütrotsüütide arvu suurenemine mida kõrgemal, seda rohkem
Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele. Himaalaja küüliku karvavärvuse sõltuvus temperatuurist: üle 30 kraadi üleni valge, temperatuuril 15 kraadi kere valge, väljaulatuvad kehaosad tumedad, alla 0 kraadi on kogu küülik üleni tume.
Järvede aga ka aeglase vooluga jõgede (näiteks Amazonase) kaldaid asustavad nn emergentsed taimed, näiteks hundinui (,,jalad vees") ja ka ujuvlehelised taimed (vesiroos, kupud- hästi arenenud risoomid, mis ulatuvad hästi vee põhja). Järvedes tüüpilised näiteks jõgitakjad, kes on juurtega pinnases, kus hapnikku pole ning saadavad sinna hapnikku mööda juhtorganeid (kudesid)(ise saavad hapnikku ülalt). Penikeel nad võivad olla veesisesed kui ka -välised, õitsedes on ka ujulehed ( kasvavad sügavamal, kui vesiroosid). Kui neid taimi tiigis liiga palju, siis nad katavad terve tiigi pinna ja valgus ei pääse ligi. Penikeeled annavad omavahel ristandeid ehk vääte. Vee hüatsindid nuhtluseks, neid võib olla nii palju, et nad ei lase isegi paadiga liikuda, rääkimata kalastamisest. Lahnarohud, samblad. Kui kaldatsoonis on palju makroskoopilisi taimi siis varem või hiljem nad hukkuvad. Kõdutsooni nimetatakse litriks. Annab toitu herbivooridele ja on
-liigid: kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutatavatel aladel domineerivad tarnad jne -on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised loomad -pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke Ujulehtedega taimed -kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem -omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. -liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi,
3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-) b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid 5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm) 21. Leht. Lehe evolutsiooniline kujunemine ja tähtsus; mikro- ja makrofüllia. Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu
Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Üks neist sisaldab mikrospooridega mikrosporangiume, teised megaspooridega megasporangiume. Megaspooridest on eluvõimeline ainult üks
Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Üks neist sisaldab mikrospooridega mikrosporangiume, teised megaspooridega megasporangiume. Megaspooridest on eluvõimeline ainult üks
annaabi.ee 
