Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused (0)

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool
KORDAMISKÜSIMUSED
1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood ?
Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3.
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud . Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest.
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed .
Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel.
Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana .
2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale?
Mets reguleerib ja mõjutab:

• õhkkonna gaasilist koostist
  
• sademete jaotust ja hulka
  
• pinnavee äravoolu
  
• aurumist
  
• maa-ala veerežiimi
  
• kliimat
  

3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis.
Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask . Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis.
Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%)

Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad . Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik.
kasvukoht isel. taimeliigid
Loomets
õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel kuiv; viljakad
mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus helmikas; lubikas, vesihaljas tarn
Salumets
veega hästi varustatud, viljakatel muldadel
liigirikas ; laialehised puuliigid *, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat , ülased, suured sõnajalad, angervaks
Palumets
parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene
mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl , mustikas , kõrrelisi, tihe samblarinne
Laanemets
niiskus- ja toitetingimused keskmised
kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill , kattekold, ülased
Nõmmemets
kuiv, toitainetevaene liivmuld
mänd, kanarbik, kukemari , põdrasamblik*
Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu ( Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves ( Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus ), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised
tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning