Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood ?
  • Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale ?
  • Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest) ?
  • Kes on võõrliigid ?
  • Kes meil metsas elavad ?
 
Säutsu twitteris
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool
KORDAMISKÜSIMUSED
1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood ?
Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3.
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud . Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest.
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed .
Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel.
Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana .
2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale?
Mets reguleerib ja mõjutab:
  • õhkkonna gaasilist koostist
  • sademete jaotust ja hulka
  • pinnavee äravoolu
  • aurumist
  • maa-ala veerežiimi
  • kliimat

3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis.
Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask . Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis.
Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%)
  • Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad . Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik.
    kasvukoht isel. taimeliigid
    Loomets
    õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel kuiv; viljakad
    mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus helmikas; lubikas, vesihaljas tarn
    Salumets
    veega hästi varustatud, viljakatel muldadel
    liigirikas ; laialehised puuliigid *, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat , ülased, suured sõnajalad, angervaks
    Palumets
    parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene
    mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl , mustikas , kõrrelisi, tihe samblarinne
    Laanemets
    niiskus- ja toitetingimused keskmised
    kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill , kattekold, ülased
    Nõmmemets
    kuiv, toitainetevaene liivmuld
    mänd, kanarbik, kukemari , põdrasamblik*
    Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu ( Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves ( Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus ), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised
    tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus).
    Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised ( Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits ( Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber ), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits.
    Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa.
  • Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele.
    Inimmõju alusel võib niidud jaotada:
    • pool-looduslikeks
    • kultuurniitudeks.

    Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma:
    • aru-,
    • lammi -,
    • ranniku- ja
    • soostunud niidud.
      Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks.

    Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega
  • Pool-looduslikud e pärandkooslused.
    põlised inimtekkelised kooslused , eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega.

  • Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (rohttaimed). Niitude loomastik .
    Lamminiidud
    jõgede üleujutatavatel aladel, luhad , laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja õhurez iim, viljakas
    sõltuvalt asukohast väga varieeruv , eristatakse suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja liigirikkaid kuivi lamme
    Rannaniidud
    mitmesugune kasvu-alus: liiv, klibu , adruvallid; iseloomulik soolsus
    Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, rand - teeleht , rand-soodahein
    Pärisrannarohumaad:
    tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand-aster, nadaheinad, orashein , roog - aruhein
    Soostunud rannarohumaad :
    tarnad , soonerohud, alsid, sinihelmikas
    Rannaroostikud :
    kare kaisel, pilliroog , randaster , kõrkjad
    Looniidud
    kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel , õhuke mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja Saaremaal
    Liigirikas taimestik ; kadakad , ka sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas
    Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed . Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril.
    Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid , uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised . Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad : metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja , nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad.
    Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest . Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased . Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti.
    Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid . Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid , lepatriinud, jooksikud , ritsikad jt.
    8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba ). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad.
    tekivad: Järve kinnikasvamisel
    u. 1/3 Eesti soodest
    • Põhjast
    • Pealt
    • Põhjast ja pealt üheaegselt

    Maismaa soostumine
    • u. 2/3 Eesti soodest
    • Kestev veerohkus
      Madalsoo
    • 57%
    • Madalamatel aladel
    • Toitub mineraaliderikkast veest

    Isel. Taimestik: Taimkate : muda-, pudel , ümar- ja niitjas tarn, soopihl , ubaleht. Eutroofsed turbasamblad , sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud . Puudest sookask
    Raba e. kõrgsoo
    31%
    Ümbruskonnast kõrgem ala
    Toitub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #1 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #2 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #3 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #4 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #5 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #6 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #7 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #8 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #9 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #10 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #11 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #12 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #13 Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tunniplaan Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    80
    docx
    Eesti elustik ja elukooslused konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    11
    doc
    Eesti elustik ja elukooslused
    58
    doc
    Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
    48
    docx
    Eesti biotoobid
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    40
    docx
    Eluslooduse eksami kordamine
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun