Kalevipoja sängiks nimetatakse seda ilusat sängilaadset küngast, mis on pikliku kuju ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud. Selle kohta on levinud palju erinevaid muistendeid. Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud
Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katavad siiamaani suure osa Eestist. Liustikusetetest tekkisi ka palju künkaid, kuhu tekkisid meie esimesed kindlustatud asulad ehk linnused.Näiteks mandri-Eestis Otepää maalinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ja Saaremaal Kaarma ja Valjala maalinnad. Nii et järelikult just tänu jääajale sai alhuse küll pigem algne kuid sellegipoolest väga tähtis ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Jääaeg tõi endaga kaasa palju kive ja rändrahne. Inimesed hakkasid valmistama tööriistu ja tarbeesemeid algul kivist. Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid
hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed praegusesse Pärnu lahte.
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm 9 La caeu ...
iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja
Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus
Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6
10. Millised maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Miks? Produktiivsemad maailmamere alad on tavaliselt rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sisse kantud toitaineid. 11. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Jõe veereziim sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. 12. Missugune on jõe voolukiirus ülemjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Ülemjooksul on vool kiire ja säng on V-kujuline. 13. Missugune on jõe voolukiirus alamjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Voolu kiirus aeglane jaon madal säng, looklev ja setted kuhjuvad kurvide välimisse osasse. 14. Kuidas kujuneb soot? Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 15. Kuidas ja miks kujuneb delta? Delta tekib purdosakeste settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Setete kuhjumisel
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink Höövelpinki kasutatakse materjali pinna silumiseks
Sisyphose töö mõttetu töö. Ta reetis kunagi Zeusi saladuse(Zeus röövis kotka kujul neiu ja Sisyphos rääkis seda neiu isale), peab igavesti Hadeses karistuseks kivimürakat mäkke veeretama, mis aga koguaeg tagasi veereb. 5. Pyrrhose võit see on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusterohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." 6. Proksrustese säng raudne säng, kuhu Proksrustes sidus oma ohvrid, kus ta venitas nad pikemaks/raius lühemaks. Proksrustese tappis Theseus selle sama sängi abil. 7. Penelope kudumistöö Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas teda Trooja sõjast koju, kuid tal käisid tüütud kosilased, ta ütles, et koob Ody isale surilina ja siis abiellub, kui valmis saab. Tegelt vend harutas iga öö selle uuesti üles, mis ta päeva jooksul kudunud oli. 8
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid
küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine
1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1
Vähese voolukiiruse juures settib voolust välja jämedam materjal, aga peenem materjal kantakse edasi. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali vesi veeretab mööda sängi põhja. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Vesi suudab ka settematerjali osaliselt lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Järskudelt mäenõlvadelt kiire vooluna laskuvad mäestikujõed haaravad sängi põhjast kaasa palju setteid. Sellise põhjaerosiooni tagajärjel muutub säng sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike. Voolukiirus ja jõe langus väheneb, kui jõgi lõikub aja jooksul aina sügavamale. Selle tulemusena väheneb põhjaerosioon ehk võime sängi põhjast setteid kaasa haarata ja kulutus kandub üle sängi kõlgedele. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema. Voolav vesi ja settematerjal kulutavad looke väliskülge ehk põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ja nende alla kujunevad sängi kõige sügavamad osad ehk
Eesti lähedal(mägi ja rannikuvöödis(Iru neemiklinnused, ja Narva) ringvall linnused ja kalevipoja säng Linnusasula kompleksid ELATUSALAD Põlluharimine ja Põllu harimine ja Ribapõllundus Kõik jäi samaks Karakasvatus ja karjakasvatus karjakasvandus(tooda Künnipõllundus
Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Põdra Jahtimine Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles Pildid Info Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/p6der.htm www.wikipedia.com Tänud Äitah vaatamast !! :D
ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad. Sinna suubub 1 või mitu jõge. 6. Järved tekivad : rannajärv, tehisjärv, soot ja lammijärv, mandrijää liikumine,
naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt. Eesti keele iseseisva arengu jooksul on kõige rohkem laensõnu ( üle 1000) üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
poolt tekitatud selgeid jääkriime. Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70 meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid, alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri sügavune kitsas järskude kallastega org. Jõgi on seal kärestikuline. Ta säng langeb vähem kui 2 kilomeetri jooksul üle 13 meetri. Keila jõest püütakse ahvenat, särge, haugi. Ülemjooksul püütakse ahvenat ja haugi, aga alamjooksul ja keskjooksul särge. Keila jõkke tulevad kudema jõeforell, lõhe, mereforell ja vimb. Kalamehed püüavad Keila jõest kalu. Kevadeti, suurvee ajal, käivad inimesed Keila jõel palju kanuutamas. Kanuutamise ajal võib samuti külastada mitmeid vanu mõisaid. Samuti käiakse ka raftingul.
Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli
Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et
mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine
karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9. Naabrid- päris-soomlased, hämelased, karjalased(ingerlased= soome+vene), isurid, idaslaavlased, liivlased(soome-ugri), balti hõimud(latgalid), nemgalid, seemid, götalased, svealased, viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada
43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4% 13)Mida nimetatakse pronksiks? on vase ja tina sulam. 14)Mis on messing? Vase ja tsingi sulam. 15)Treipink: 1)tööpingi (spindli) ajam 2)eesmine tsentripukk 3)padrun 4)terahoidja 5)tagumis tsentripinki pinool 6)tagumine tsentripukk 7)käiguvõll 8)suport 9)säng 10)käigukruvi 16) Treitera ehitus: a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine. 17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20? 19,8mm 20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2?
jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj
Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35.
•Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid •Erosioonpingid •koordinaatmõõtemasinad 8.Automaatselt juhitavate pinkide peamised karakteristikud? 9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16.Kõik seadmed monteeritakse pingi sängi külge samuti nagu ka universaalpinkidelgi 17.Millist liiki elektrimootoreid kasutatakse, kuidas juhitakse? 18.Spindli käitamiseks kasutatakse tavaliselt vahelduvvoolumootoreid, mida omakorda juhitakse sagedusmuunduritega. Osadel pinkides on kasutusel ka alalisvoolumootorid 19.Spindlis kasutatavad ülekanded? 20.tavaliselt hammasratasülekanded. Mõningatel juhtudel ka hammasrihmülekanded. 12
uudishimulikule Pandorale. Tundmatu ja halva sisuga. Tegi kähku kinni lahti, seetõttu pääses kurjus välja kuid lootus jäi sisse. 15. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, sealt oli hea vaade oliivikasvatusele, muusade koduks ja apolloni auk 16. Panelope kudumistöö kuna Odüsseust polnd, pidi uue mehe võtma kui surnukangas valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada, võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20
n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt igakord uuesti alla veeres, tähendab ränga aga mõttetu töö tegemist. Ariadne lõng Näitas Ariadnele tagasiteed laburündis, tähendab juhtnööri. Prokrustese säng Väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami. Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja. Monogeneesi - Teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos aafrikas ühes kindlas ürginimeste salgas (u. 150 000a tagasi). Kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. Polügeneesi Teooria, mille kohaselt tekkis keel mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades
pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid. 3 kultuuripiirkonda Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall.
kasutada abivahendit. ● Enne treipingi käivitamist kontrolli, kas treipingi padrun on terve. ● Enne treipingi käivitamist kontrolli, kas blokeeriv seadeldis, mis välistab pingi sisselülitumise plaanseibi vahetamiseks pidurdatud spindli korral on töökorras. ● Enne treipingi käivitamist kontrolli, kas liigendil liikuvad läbipaistvad kaitseekraanid on kohal. Treipingi põhilisedosad ● Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun.
ning kättemaksuks viskas ta külaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige kaunimale". Hera, Athena ja Aphrodite läksid selle õuna pärast kaklema. Paris, kes oli kutsutud tüli lahendama, määras õuna Aphroditele ning see otsus sai Trooja sõja ajendiks. Heraklese vägitöö Herakles pidi sooritama 12 vägitegu karistuseks oma naise ja laste tapmise eest. Lethet ületama surema Lethe jõest pidid surnud jooma, et unustada endine elu. Prokrustese säng sobimatu võimalus, talumatu olukord koletis, kes pakkus inimestele öömaja, pikkadele inimestele andis ta lühikese voodi ja lühikestele inimestele pika voodi ning raius siis pikkadel inimestel üle voodiääre ulatuvad kehaosad ära ning lühikesi tagus haamriga pikemaks. Sisyphose töö ränk, aga mõttetu töö Hadeses pidi Sisyphos lükkama mööda mäge üles suurt kivimürakat, mis koguaeg alla tagasi vajus.
Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdra arvukus ja suhe inimesega Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut liigutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. video http://www.youtube.com/watch?v=yen_EvEMQnI http://www.youtube.com/watch
Rs=hos/2. põhja laius: bs= shos . bs ümardatakse, hos täpsustatakse. !Trapetslõike lamedus. Sellest sõltub sängi otstarbekus. ho=((Qn(+21+m2) y+0,5 )/( io0,5*(+m)y+1,5 ))(1/(y+2,5)) Hüdrauliliselt soosdsaim ristlõige ei pruugi olla otstarbekas, sest ta on sügav, elavlõige väike, kiirus suur, on olemas uhtumisoht. Soovitatakse järgmised vahekorrad: ho=kr*3Q. Ro=0,5Q4 =3*3Q-m, kus kr väiksed kraavid=0,85. sügavad kanalid: 0,85-1,0, ja kr =0,65-0,85 kui on madal säng. ! Lubatud kiiruse järgi. On teada Q, n, io, m ja vlub , mis vaadatakse lisast. Leiame max v voolusängis, kui ristlõige on hüdrauliliselt soodsaim. vmax=((ioQy+0,5 )/(4y+0,5*n2(+m)y+0,5 ))(1/ (y+2,5)) . v vmax ja v vlub . Järgnevalt otsime A=Q/v, R=(vn/io0,5)y+0,5 =A/R. Leitakse ho=( +-(2-4A(21+m2-m))0,5)/(2(21+m2-m)), väärtustest valitakse väiksem, leitakse b=A/ho-mho, b ümmardame ja arvutame lõplik sügavust: ho=(-b+(b2+4Am))0,5/(2m). 4.Voolu
Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk. Styx oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. Prokrustese säng on väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami.
Tööriistu lihviti eelnevast veelgi rohkem. 8. Kuna pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda 9. Eestis ei leidu vaske ja tina, mille segamise tulemus on pronks. Pronksi oli vaid rikkamatel. 10.Lambakasvatus ja maa (taheti maad suurendada). 11.Maeti perekonniti, millest võib järeldada, et olid tugevad perekonnasidemed. Veel saab ka väita, et hakkas levima ebavõrdsus, võttes arvesse kalmetesse kaasa pandud varast. 12.Raud on vastupidavam. 13.Kujunes välja mägilinnus, Kalevipoja säng (Lõuna-Eestis), Neemlinnus (levinud Põhja-Eestis). 14.Kihistumine kujunes peamiselt välja raualeiu järgi. 15.Tase oli küllaltki hea, kuna tehti palju rüüsteretki. 16.Elatusaladena tuli juurde käsitöö ja kaubandus. Põhjustas areng. 17.Olid välja kujunenud maakonnad. Peeti ka maakonnavanemate nõupidamisi. 18.Ei olnud. Näideteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt.
Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai
reljeefist. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul ka edasi Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kanda. Mäestikujõed langevad kiire vooluga, kandes põhjast kaasa palju setteid- lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus tekib V-kujuline säng. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema - setted ning kujunevad kulutusrannad. Kui see on kujunenud monoliitsetesse kulutavad põrkeveeri. Põrkeveerude alla kujunevad seega sängi sügavamad osad, aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat haudmikud. Alal kus säng on sirge ja voolutugevus seega aeglasem, toimub rannalõiku pankrannikuks. setete kuhjumine
Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke harujõgi voolusängi hargnemisel tekkinud delta hargnenud jõesuue veelahe jõgikondi eristav kõrgem ala jõesäng jõeoru sõgavam osa,milles kogu aeg voolab vesi. Sälkorg e.kanjon -ristlõikes V-kujuline moldorg -ristlõige U-kujuline lammorg -tasane põhi,millesse on lõikunud säng. Looge e. meander soot eraldunud jõelooge akumulatsioon setete kuhjumine
Mis siis tegelikult juhtub; kas enesetapja sureb? Vastust sellele küsimusele ei leidu. Senini on ulmeteostes enim levinud ajareiside säärane käsitlus, kus ajarändur reisib minevikku, saab seal mingi rumalusega hakkama ja oma aega naastes ei tunne seda enam ära. Sellisel juhul peab "ajamasin" eksisteerima ajast sõltumatus ruumis. Lihtsamalt. Aeg on voolav oja. Ajarändur on labidaga mees, kes kaevab ojale uue sängi, kuhu vesi nüüd voolama hakkab. Vana säng jääb kuivaks. Eelnev näide räägib mineviku muutmisest, kuid kas ka tulevikku reisimine võiks võimalik olla? Esimese teooria kohaselt küll, sest kui ajas on kõik sündmused fikseeritud, on fikseeritud ka tulevikusündmused. On ka teisi arvamusi. Mitmed teooriad on praeguse hetke kesksed, ehk siis peavad olevikku kõige tähtsamaks. Nende kohaselt on ajatelje tuleviku poolel miljoneid harusid, millest iga hetkel valitakse üks, mis muutub põhitelje osaks
Kaitse-eesmärgil. 16. Miks on Eestis leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17. Miks hakkas majandus kiiremini arenema soorauamaagi kasutuselevõtuga? Sest siis sai hakata valmistama rauast esemeid ja neid müüma-ostma. 18. Mis tüüpi linnuseid rajati Ida-Eestis ja Lääne-Eestis (2 tüüpi) Ida-Eestis on kalevipoja säng, Lääne-Eestis ringvall-linnus. 19. Millised külad levisid rauaajal ja viikingiajal Ida-Eestis ja millised Lõuna- Eestis? Rauaajal Ida-Eestis ridakülad, Lõuna-Eestis hajakülad 20. Mis oli vahenduskaubandus ja kelle vahel see muistses Eestis toimus? Mis seda soodustas? Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted:
uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli
linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal kasutati mitmeid erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uued kujutasid aga kivivaresid. Kagu- Eesti idaosas levisid hoopis
Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa
madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis. Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus 52km. Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. (Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad Põhjamerre).
..................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi. Haanja k. Suur Munamägi Otepää k. Kuutsemägi Pandivere k. Emumägi Sakala k. Ruta mägi Karula k. Rebasejärve Tornimägi Vooremaa k. Haiuse voor L. Saaremaa k. P. Eesti e. Harju
annaabi.ee 
