hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega püksirihm puhvvarrukas volt sall , KAELUSED, KRAED JA TASKUD V- V-kujuline kaelus reväärkrae - püstkrae pallon, rullkaelus sügava väljalõikega kaelus horisontaalne ülemine tasku rätikuga ümber rullkrae kandiline kaelus diagonaalne Chino-tasku ümar kaelus pealeõmmeldud tasku klapi ja kinnisega pealeõmmeldud voldiga tasku kannaga krae MUSTRID JA VÄRVID Argyll muster bordoopunane täpiline kalasaba ruuduline triibuline lilleline
Riiete pikkustest sobivad: 1) MINI PIKKUS, sest se rõhutab liivakellale omaseid ilusid jalgu. 2) SHORTS, LÜHIKESED PÜKSID, sest need toovad liivakellale omased ilusad jalad esile. 3) KLASSIKALINE PIKKUS, PIKAD PÜKSID, sest se toob jalad esile. 4) BIKINI PIKKUS, sest se rõhutab vormikat keha. 5) ÜLEPÕLVE PIKKUS, sest se pole liiga lühike ega ka liiga pikk ja sobib ideaalselt. 7) VORMITUD KÄEAUGUKAAR, sest se istub liivakella figuurile hästi 8) ÜMAR KAELUS, sest se ei tee kaelea liiga lühikeseks. 9) 3/4 PIKKUS, sest se lisab käele pikkust. 10) PIKK VARRUKAS, sest se toob välja käe pikkuse ja ilusa kuju. Riiete pikkused ei sobi: 1) POOLVARRUKAD, sest need teevad käe jämedamaks. 2) T-SÄRGI VARRUKAS, sest se teen käe lühemaks. 3) DZEMPRIKAELUS, KÕRGE KAELUS, sest se teeb kaela lühemaks. 4) MIDPIKKUS, JEEKLEID PIKKUS, sest se teeb jalad lühemaks ja jämedamaks. 5) PÕLVE PIKKUS, sest se on liiga pikk ja teeb jalad lühemaks.
Stilistika Isiksus *Figuur *iseloom *Amet, elukeskkond *Vanus Stiil *Ajastustiil (70ndad, 30ndad, ambiirstiil jms.) * Elustiili stiil (minimalistlik, rokilik, smart, casual jms.) Erinevad figuurid: Maasikas, õun, liivakell ja sammas. Kavand *Visand ( visand ei pea ilus välja nägema) Visand on kavandi proov. Visandamine on loominguline protsess. *Kavand Kavand on puhas töö koos värvide ja materjali näidistega. *Värv *Toon Toon on värvi täpsustus. Toon määrab heleduse, tumeduse ja selle, kas on teggemist sooja v külma värvitooniga. *Mapp (kõik tööd, kaks hinnet) Väga oluline!! * Inimesed ei ole valatud 4-7 erinevasse vormi. * Kõikkide inimeste figuur ei vasta täpselt ühele konkreetsele figuuritööbile. * Figuuritüüpide liigitus on üldisav, ning iga inimest peab vaatama individuaalselt, nii eest kui külgvaates. * Ükski figuuritüüp ei ole kole, on ainult valed riided. Liivakell * Peetakse ideaals...
(Vahemere maad) Loomastik Vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Sardiinia saarel- muflon Põhja Ameerika- ida-vöötorav, kaelus-pekaari Austraalia- kvoll, känguru Aasia ja vahemere-äärsed mäed- pulstikkits muflon (Sardiinia saar) ida-vöötorav (Põhja- Ameerika) känguru (Austraalia) kaelus pekaari (kesk ja põhja Ameerika) Info leidsin: http://www.google.com/ 8.klassi geograafia õpik
Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details Bathing sleeves Plunging neckline Tailored collar Suplus varrukad Süvendatud kaelus Disainitud krae Bishop sleeves Draped neckline Bow collar Piiskopi varrukad Drapeeritud kaelus Lehvitatud krae Examples of men’s clothing 10 Shirt Waistcoat Classical trousers Särk Vest Klassikalised püksid Parka Shapka Heavy duty boots Parka Müts Raskeveo saapad 11
Kõrb Koostas: Juhendas: Teemad Asend Kliima Loomad Taimed Muulastik Inimtegevus Kasutatud kirjandus Asend Aafrika-Põhjaosa Araabia poolsaar Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
Vahemereline põõsastik ja mets Asend ja kliima Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägil...
Tuleb olla ettevaatlik Viskoosi sisaldavaid materjale tohib triikida kuni 150kraadise temperatuuriga pahemalt poolt läbi niiske riide või aurutriikrauaga. Tema garderoobis on erinevad rõivad(pidulik rõivas ,ameti rõivas ja vabaaegne rõivas). Pidulik rõivas Oma referadis ma kirjuldan ühest pidulikust kleidist tema garderoobist.See on värviline kleit ,kirju. Tehtud seda kleit satäänist. Seda kleit omab sügav V-kuijuline kaelus .Tahan rõhutada, et V- kuijuline kaelus juhtib tähelepanu kõrvale õlast.Kleiti alumis pool, seelik on kroogetega.Naised T figuriga peab kandma seelikud vooltidega ja kroogetega. Puusad paistavad selles kleidis laimaks. Meie juhul aksessuaarid on vöö ja kettid.Vöö on valge ja vöö värvus sulandub kokku tema riituse värvusega.Vöö on ühel toonil kleitiga. Kui me näeme siis tal on käe kett see on tema väike aksessuaar . Ameti rõivas
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
Laiskloom Bradypodidae Välimus Kehaehitus vastab nende rippuvale eluviisile Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid le...
NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“
Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Epilepsia- närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Esmaabi- tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel, vabastada kaelus (hingamine vaba) ja keerata küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Seljaaju kahjustus selgroo kaela osal- võib jääda halvatuks, keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi j...
· Vöö on 2-3 cm, lihtsa pandlaga · Mansetinööbid · Püksid klassikalised viigipüksid kõvemast materjalist · Särgi värvus hall, helesinine · Firmapastakas · Ärimehe kohver (nahast) · Ärimehe märkmik (nahast) · Rahakott - soliidne nahk · Prillid metallraam · Kindad nahast, sõrmikud 5. Ärinaise imidz · Kui juuksed on õlgadeni, siis tuleks need kinni panna · Kui on ümar kaelus, siis peaks jölgima ümarat vormi ehteid. Kui on v kujuline kaelus, siis peaks olema kaelas ehe ripatsiga · Kõrvarõngad väikesed, tagasihoidlikud · Töö juures ei sobi kanda kleiti ilma varrukateta 9 · Pluus ei tohi vajuda nii, et rinnahoidjad paistaks · Pesu peab mugav olema, ei tohi välja paista · Vöö kuni 2 cm
Lad a dog by Albert Payson Terhune Albert Payson Terhune (December 21, 1872 February 18, 1942) was born in New Jersey. He was an American author, dog breeder, and journalist. He is best known for his novels relating the adventures of his beloved collies and as a breeder of collies at his Sunnybank Kennels, the lines of which still exist in today's Rough Collies. This was a book about dogs-collies. It talked about a dog and his best mate on adventure journals. There were a Lad and a Lady. Page 11 Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks või...
Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom antiretseptorid Raku retseptorid Viirused... bakteriofaag Ehitus: DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Päind ehk päis Kapsiid Kaelus Saband Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsamaks) Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused... Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel RNA-viirus DNA-viirus Millised haigused on põhjustatud RNA-
Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi
Lisaks tehakse sageli peaaju kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia võimalike ajukahjustuste ja epilepsia tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Ravi Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise võtmise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Esmaabi Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Medikamentoosne ravi Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega. Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav ravim võib
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oldi küps muutusteks, ja on tähendusrikas, et modernismi sünd langes just sellele ajale. Ajaloo ja rõivamoe seisukohalt on 1900ndad siiski veel osa belle époque´ ist. 20.sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18.sajandi stiiliga. See oli kunsti kõrgaeg. Kogu ajajärk kihas ideedest ja vaidlustest. Freud ja Jung lõid laineid oma uurimustega psühhoanalüüsist ja seksuaaliha allasurumisest, seades ühiskonna harjumuspärased hoiakud pöördumatult kahtluse alla. Vanameelsed olid jahmunud mõttest, et naisedki on seksuaalsed olevused. Naiste öötöö keelati ära rahvusvahelises ulatuses. Piirang tõi kaasa väljendi "öödaamid", vihjates sellele, et ainsad naisterahvad, kes pärast pimeduse saabumist elatist teenisid, olid kõige vanema elukutse esindajad. N...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee...
Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium punetav nahk, turses, tugev valu · Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu
Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades šokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium – punetav nahk, turses, tugev valu • Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus.
madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda baldahhiinvoodis ning juua ja süüa kõike paremat, mis ette satub. ,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas." Tema lõppematu alkoholilembus saab ka lõpus nii Popile kui temale endale saatuslikuks. Isand ning Huhuu on pigem lamedad tegelased ning Popi on sügav tegelane. Tema maailmavaateid ning tundeid kirjeldatakse detailselt, samal ajal kui Isanda kohta väga palju informatsiooni ei jagata. Jutustaja on selles teoses heterodigeetiline ehk omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja
ähmased kaugemad kaared 5 Viljapeks Masin undab, oigab, rappub, köhib kõrred kõrist lahti. Värab õhk ja maapind vappub. Tuiskab tolmu, kõlkaprahti. Hangujatel näod on hallid. Kostab sõelte kigin-kägin. Nagu ikka, põhuvallil pahmab poisikeste vägi. Küll on kaalujatel kiire. . . Las need mehed saavad vatti, aga varesed ja hiired ärgu viljast lootku matti! Pihus hang ja valla kaelus vaatab tööd kolhoosivana: siin on midagi, mis paelub, näole muheluse manab. Hea, et avarad on aidad, salved suured! mõtleb papi. Jänni jäävad, poistemaidad, tuleb endal lüüa appi. Kommentaar: See luuletus köitis mind kõige rohkem, kuna see kirjeldab täpselt seda tegevust sel ajal, kui olid veel kolhoosid ning luuletus on kirjutatud nii, et seda on mõnus lugeda ning luuletuse sisust saab igaüks aru. Luuletus haakub minu eluga kohati,
ajal kergesti läbikuivavad. * Põhjavesi on neil aladel sügaval ning seetõttu paljudele väikestele taimedele kättesaadaval. Seetõttu kasvavad seal lubja- ja kuivalembesed taimed. 1. Harilik mänd 3. Arukask 2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6
Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa. Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla õmmeldi punane riba
jätab mulje, nagu läheks kohe lehte 40. Dauria rododendron rohelised lehekesed on küljes. PUNGAD ON VASTAKUTI 41. Harilik saar süsimustad kolmnurka hoidvad pungad ja roheline koor 42. Harilik vaher keskel suur pung, külgedel kaks väiksemat, koor on pruunikas. Pung: suur, ümar ja koonusjas, punga all on kaar. 43. Saarvaher pikk, sile ja libe oks, läigib (rohekas-pruun). Hõbedase tooniga pung, kaelus ümbritseb punga, pung on väga väike. 44. Harilik sirel tipus 2 suurt punga, mustjas hall oks. 45. Harilik kikkapuu roheline ja kandiline oks, servas korgiliistakud, pungad on rohelised ja ümmargused 46. Korgikikkapuu sama kui eelmine aga tiivad on pikemad (vt joonis) 47. Harilik lodjapuu (ära aja sireliga segi!) pungad on kilpkonnakujulised, oksa ülemine osa on surnud 48. Villane lodjapuu sibulakujuline õisik, ei ole pungasoomuseid. 49
Ükskõiksus jäikade hoiakute vastu on muidugi iseloomulik ka kogu Rabanne`i moeloomingule. Chanel olevat teda- ilmselt mõnevõrra hapult- nimetanud ,,prantsuse haute couture`i metallurgiks". Tegelikult on see ebaõiglane - Rabanne on oma ekstravagantseid moode disainides mänginud kõige erinevamate materjalide - plastmassi, holograafiliste kangaste, naha, metalli ja paberiga. Ta tuli väja kleidi ideega, mis oli valmistatud üheksast kilost kullast ja mille kaelus oli kaetud 300 kraadiste teemantidega. See kleit oli täielik hullumeelsus ja seda kandis lauljatar Françoise Hardy. See oli märk kulla ja kõrgmoe vahelise kirgliku suhte algusest. Tema töödes avaldub isikupärane käekiri, puhas ilu ja maailmakultuuri täpne tunnetamine. Rabanne`i loomingu allikaks pole soov teha ,,ilusaid riideid" või shokeerida, vaid inimese, eelkõige naise igavese ja jumaliku olemuse esile toomine. Paco Rabanne on öelnud, et moevallas on disaineril kõik õigused, v
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib
kuube, pükse ja vesti, 1860-ndatel hakati neid tegema ühest riidest. Püksid pikad, mõõduka laiusega. Värvused: eelistati halli ja pruuni segatoone, esinduslikel puhkudel must. Suvel heledad kuid mitte erksad rõivad. Moes ruudulised ülikonnad ning peene musta- hallitriibulised püksid. RÕIVASTUS 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naisterõivastus Siluett: S-kujuline paine, turnüüri ja slepiga seelik, pihaosa liibuv, varrukad kitsad, kinnine kaelus. 60-ndatel hakkas krinoliin kaduma, seeliku voldistik koondus taha. 1870. a paiku tekkis turnüür (hobuserauakujuline jõhvidest või traadist istmikupolster). Kogu tähelepanu seeliku seljaosal, drapeeringud algasid ühest kohast, mida toonitas lehv või puhv. Seelikud slepiga, volangide, kroogete ja lintidega kaunistatud. Korsett 14 muutus pikemaks. Toonitati vormide ümarust
Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj. keskpaigast kaunistama värvilisest villasest lõngast pilu ja tikandiga ning pitsäärisega (võrkpits) (Kaarma,Voolmaa 1981:280). Pidulikud särgid olid kortskäistega s.o varruka suu koguti tihedasse nõelkurdu ja õmmeldi otsa värvel (Kaarma , Voolmaa 1981).Värvel oli kahekordsest riidest ja kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning
,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut.
lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Hinnati pikantset nalja ja pealiskaudset peent vaimukust. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest. RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. ...
jätketega, lisanditega. · Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt)
ohtlikud, seetõttu tuleb alati kasutada vastavaid kaitseseadmeid ja aksessuaare. Rõhku tuleb pöörata kindlasti silmade kaitsele, kuna keevitusvalgus on liiga ere ja sädemed võivad silma lennata, peab kasutama kaitse maski või prille. Keevituskindad peavad olema valmistatud kvaliteetsest nahast, et vältida süttimist . 8 Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaelus ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 9 Kokkuvõte Keevitamise abil on võimalik liita paljusid materjale. Erinevate metallide, plastide ja muu taolise jaoks on loodud vastavad tehnoloogiad. Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjet...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4 Järvevee segunemine ................................................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ................................
abistaja peab kasutama käepärast olevaid kaitsevahendeid (kuivi laudu või latte, riietusesemeid, kalosse, kindaid, nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla. Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss, tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili, vabastada kaelus ja teha kustlikku higamist (suust-suhu meetodil) vaheldumisi südamemassaaziga. Elustamiskatseid tuleb jätkata kuni arsti saabumiseni. (Minu teada koha peal ikka ABC ja nii 20 minutit ning kui jalgu alla ei võta, siis läheb haidele söödaks). Kui kannatanu hingab ja pulss töötab, tuleb ta soojalt kini katta ning oodata arsti saabumist, kes määrab edaspidise ravi. Ühelgi juhul ei tohi kannatanu liikuda ega tööd
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
talude juures tavaline nähtus, sest ta eelistab pesitseda lautades ja küünides, mille lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste liikidega peale roostepääsukese, kellel on iseloomulik hele kaelus ja päranipulaik. Suitsupääsukese talvituvad Lõuna Aafrikas. (Elphick, J. Et al 2006; Loomariigis) Sugukond: Lõolased Lõolased on väiksed linnud koduvarblase suurused või veidi suuremad. Neil on tüsilik keha ja suur pea. Jalad on lühikesed ja hästi kohastunud maapinnal kulgemiseks: varbad on keskmise pikkusega, tagavarvas on varustatud pika ja peaaegu sirge kannusja küünisega; tiivad on pikad ja üsna laiad; 12 tüürsulest koosnev saba on sirgelõikeline või väljalõikega.
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis kangast avaraid põlvpükse, mis olid põlvede alt kinnitatud sukapaelaga. Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks. Püksid algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid ühesugused, mõlemal oli nööbitav kinnis ja neid kanti mõlemat pidi. Särk oli peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud. Kaelus kroogiti parajaks paela abil. Avarad särgivarrukad seoti küünarnuki ja randme kohalt paeltega ja kaunistati lehvidega. Särgil oli lahtkrae. Krae ja varrukasuud olid pitsidega 8 kaunistatud. Ühe särgi kaunistamiseks võis kuluda kuni 80 küünart pitsi. Kui parukad muutusid suuremaks (juuksed pikemaks), muutus lahtkrae tagant kitsamaks, selle nurgad eest pikemaks ja nurgad murti 5-6 cm laiuselt kahekordseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
