hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega püksirihm puhvvarrukas volt sall , KAELUSED, KRAED JA TASKUD V- V-kujuline kaelus reväärkrae - püstkrae pallon, rullkaelus sügava väljalõikega kaelus horisontaalne ülemine tasku rätikuga ümber rullkrae kandiline kaelus diagonaalne Chino-tasku ümar kaelus pealeõmmeldud tasku klapi ja kinnisega pealeõmmeldud voldiga tasku kannaga krae MUSTRID JA VÄRVID Argyll muster bordoopunane täpiline kalasaba ruuduline triibuline lilleline
Riiete pikkustest sobivad: 1) MINI PIKKUS, sest se rõhutab liivakellale omaseid ilusid jalgu. 2) SHORTS, LÜHIKESED PÜKSID, sest need toovad liivakellale omased ilusad jalad esile. 3) KLASSIKALINE PIKKUS, PIKAD PÜKSID, sest se toob jalad esile. 4) BIKINI PIKKUS, sest se rõhutab vormikat keha. 5) ÜLEPÕLVE PIKKUS, sest se pole liiga lühike ega ka liiga pikk ja sobib ideaalselt. 7) VORMITUD KÄEAUGUKAAR, sest se istub liivakella figuurile hästi 8) ÜMAR KAELUS, sest se ei tee kaelea liiga lühikeseks. 9) 3/4 PIKKUS, sest se lisab käele pikkust. 10) PIKK VARRUKAS, sest se toob välja käe pikkuse ja ilusa kuju. Riiete pikkused ei sobi: 1) POOLVARRUKAD, sest need teevad käe jämedamaks. 2) T-SÄRGI VARRUKAS, sest se teen käe lühemaks. 3) DZEMPRIKAELUS, KÕRGE KAELUS, sest se teeb kaela lühemaks. 4) MIDPIKKUS, JEEKLEID PIKKUS, sest se teeb jalad lühemaks ja jämedamaks. 5) PÕLVE PIKKUS, sest se on liiga pikk ja teeb jalad lühemaks.
Rüüsideja volangidega ei tohiks puusa- ja rinnapiirkonnas liialdada. Vöökoha rõhutamiseks võib kasutada vööd. Maasikas * Tunnused - Õla ja / või rinnapiirkond suurem kui puusapiirkond. Istmik väike ja lame ning puusad kitsad. Jalad tihti pikad ja saledad. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla ja puusa piirkonda. * Pluusid, jakid - Ülaheha riietel võiks kangas olla ühevärviline ja lihtsalõikeline. Sobib pilukaelus, V-kaelus, U-kaelus, triiksärk, üherealine esikinnis, vertikaalne kaunistus, või joon. Vältida tuleks näiteks paatkaelus ja rüüde õlapiirkonnas. Sobivad pikemad pluusid ja jakid, mis visuaalselt salendavad ülakeha. * Püksid, seelikud - Vööjoonest allpool võiks eelistada seelikuid - rüüsidega, volangidega, voltidega, kihilisi, klossi jne, et tekitada illusioon naiselikest puusadest, Vööjoonest allpool võivad värvid olla julgemad ja rõivaesemed värvirohkemad. Pirn
Vahemere maad) eriti Portugal ja Hispaania) rosmariin (Vahemere maad) maasikapuu (Vahemere maad) oliivipuu (Vahemere maad) Loomastik Vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Sardiinia saarel- muflon Põhja Ameerika- ida-vöötorav, kaelus-pekaari Austraalia- kvoll, känguru Aasia ja vahemere-äärsed mäed- pulstikkits muflon (Sardiinia saar) ida-vöötorav (Põhja- Ameerika) känguru (Austraalia) kaelus pekaari (kesk ja põhja Ameerika) Info leidsin: http://www.google.com/ 8.klassi geograafia õpik
Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details Bathing sleeves Plunging neckline Tailored collar Suplus varrukad Süvendatud kaelus Disainitud krae Bishop sleeves Draped neckline Bow collar Piiskopi varrukad Drapeeritud kaelus Lehvitatud krae Examples of men’s clothing 10 Shirt Waistcoat Classical trousers Särk Vest Klassikalised püksid Parka Shapka Heavy duty boots Parka Müts Raskeveo saapad 11
Koostas: Juhendas: Teemad Asend Kliima Loomad Taimed Muulastik Inimtegevus Kasutatud kirjandus Asend Aafrika-Põhjaosa Araabia poolsaar Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb esile);
haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud
Tuleb olla ettevaatlik Viskoosi sisaldavaid materjale tohib triikida kuni 150kraadise temperatuuriga pahemalt poolt läbi niiske riide või aurutriikrauaga. Tema garderoobis on erinevad rõivad(pidulik rõivas ,ameti rõivas ja vabaaegne rõivas). Pidulik rõivas Oma referadis ma kirjuldan ühest pidulikust kleidist tema garderoobist.See on värviline kleit ,kirju. Tehtud seda kleit satäänist. Seda kleit omab sügav V-kuijuline kaelus .Tahan rõhutada, et V- kuijuline kaelus juhtib tähelepanu kõrvale õlast.Kleiti alumis pool, seelik on kroogetega.Naised T figuriga peab kandma seelikud vooltidega ja kroogetega. Puusad paistavad selles kleidis laimaks. Meie juhul aksessuaarid on vöö ja kettid.Vöö on valge ja vöö värvus sulandub kokku tema riituse värvusega.Vöö on ühel toonil kleitiga. Kui me näeme siis tal on käe kett see on tema väike aksessuaar . Ameti rõivas
angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv
Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised, liigutused üliaeglased Kuna ta elab selg alaspidi, siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on väga aeglased Kehatemperatuur võib langeda 24-33 kraadi Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased Keha pikkus 50-60 cm (lisaks saba 6-7 cm) Kaal 2,3-5,5 kg Pead saavad pöörata 270° Magavad 15 tundi ööpäevas Eluiga: umbes 20-30 aastat Laiskloom on üks tegelane filmis "Jääaeg" Kuulsaim nimi Sid
NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“
Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Epilepsia- närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Esmaabi- tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel, vabastada kaelus (hingamine vaba) ja keerata küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Seljaaju kahjustus selgroo kaela osal- võib jääda halvatuks, keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.
- 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica
· Vöö on 2-3 cm, lihtsa pandlaga · Mansetinööbid · Püksid klassikalised viigipüksid kõvemast materjalist · Särgi värvus hall, helesinine · Firmapastakas · Ärimehe kohver (nahast) · Ärimehe märkmik (nahast) · Rahakott - soliidne nahk · Prillid metallraam · Kindad nahast, sõrmikud 5. Ärinaise imidz · Kui juuksed on õlgadeni, siis tuleks need kinni panna · Kui on ümar kaelus, siis peaks jölgima ümarat vormi ehteid. Kui on v kujuline kaelus, siis peaks olema kaelas ehe ripatsiga · Kõrvarõngad väikesed, tagasihoidlikud · Töö juures ei sobi kanda kleiti ilma varrukateta 9 · Pluus ei tohi vajuda nii, et rinnahoidjad paistaks · Pesu peab mugav olema, ei tohi välja paista · Vöö kuni 2 cm
Kõik mis ta tegi oli tema silmis perfektne. Leedi heasoovlikult allus enda idoliseerimisele, kui ta oli imetlusväärselt inimlik mõnes mõttes. Ladi puhtatõulisus pärines sajandite generatsioonidest oli vähem inimlik ja rohkem mitte huvitatud . 20 expr indispensable- hädavajalik, asendamatu devoted-pühendunud, andunud throughbred-puhtatõuline benign-heasüdamlik, lahke mournful-kurvad ruff-kaelus cautiously-ettevaatlikult pygmy- kääbus shapeless-kujutu,ebakorrapärane adoration-jumaldamine shameful-häbiväärne snatching-näppama,ära tõmbama choisest-mahlaseim hectoring-karjuv,kärkiv dignified-väärikas drowse-tukastus vagaries-narrus, tembutus temper-temperament wondrous-imestusväärne doubtless-kahtlemata
Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom antiretseptorid Raku retseptorid Viirused... bakteriofaag Ehitus: DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Päind ehk päis Kapsiid Kaelus Saband Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsamaks) Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused... Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel RNA-viirus DNA-viirus Millised haigused on põhjustatud RNA-
Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi
Lisaks tehakse sageli peaaju kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia võimalike ajukahjustuste ja epilepsia tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Ravi Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise võtmise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Esmaabi Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Medikamentoosne ravi Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega. Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav ravim võib
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema
Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa
oli toimunud lõplik pööre. Keegi proua Gordon, peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895.aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks "kott, mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad-kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski ka moodne naine mitte. Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli
Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund. Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C . Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur kunagi väga kõrge. Loomastik Selles vööndis elab vähe vaid sellele omaseid loomaliike, enamus loomadest, kes elavad seal, elavad ka naabervööndites või veelgi kaugemal. Seal elavad näiteks mägilambad, kaelus-pekaarid, kängurud, kvollid (väikese kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna-
Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, hõivas neljandiku järvest ja koosnes üsna paljudest liikidest (23). Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv
Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium punetav nahk, turses, tugev valu · Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu
Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades šokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium – punetav nahk, turses, tugev valu • Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus.
madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda baldahhiinvoodis ning juua ja süüa kõike paremat, mis ette satub. ,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas." Tema lõppematu alkoholilembus saab ka lõpus nii Popile kui temale endale saatuslikuks. Isand ning Huhuu on pigem lamedad tegelased ning Popi on sügav tegelane. Tema maailmavaateid ning tundeid kirjeldatakse detailselt, samal ajal kui Isanda kohta väga palju informatsiooni ei jagata. Jutustaja on selles teoses heterodigeetiline ehk omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja
ähmased kaugemad kaared 5 Viljapeks Masin undab, oigab, rappub, köhib kõrred kõrist lahti. Värab õhk ja maapind vappub. Tuiskab tolmu, kõlkaprahti. Hangujatel näod on hallid. Kostab sõelte kigin-kägin. Nagu ikka, põhuvallil pahmab poisikeste vägi. Küll on kaalujatel kiire. . . Las need mehed saavad vatti, aga varesed ja hiired ärgu viljast lootku matti! Pihus hang ja valla kaelus vaatab tööd kolhoosivana: siin on midagi, mis paelub, näole muheluse manab. Hea, et avarad on aidad, salved suured! mõtleb papi. Jänni jäävad, poistemaidad, tuleb endal lüüa appi. Kommentaar: See luuletus köitis mind kõige rohkem, kuna see kirjeldab täpselt seda tegevust sel ajal, kui olid veel kolhoosid ning luuletus on kirjutatud nii, et seda on mõnus lugeda ning luuletuse sisust saab igaüks aru. Luuletus haakub minu eluga kohati,
ajal kergesti läbikuivavad. * Põhjavesi on neil aladel sügaval ning seetõttu paljudele väikestele taimedele kättesaadaval. Seetõttu kasvavad seal lubja- ja kuivalembesed taimed. 1. Harilik mänd 3. Arukask 2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6
Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa. Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla õmmeldi punane riba
jätab mulje, nagu läheks kohe lehte 40. Dauria rododendron rohelised lehekesed on küljes. PUNGAD ON VASTAKUTI 41. Harilik saar süsimustad kolmnurka hoidvad pungad ja roheline koor 42. Harilik vaher keskel suur pung, külgedel kaks väiksemat, koor on pruunikas. Pung: suur, ümar ja koonusjas, punga all on kaar. 43. Saarvaher pikk, sile ja libe oks, läigib (rohekas-pruun). Hõbedase tooniga pung, kaelus ümbritseb punga, pung on väga väike. 44. Harilik sirel tipus 2 suurt punga, mustjas hall oks. 45. Harilik kikkapuu roheline ja kandiline oks, servas korgiliistakud, pungad on rohelised ja ümmargused 46. Korgikikkapuu sama kui eelmine aga tiivad on pikemad (vt joonis) 47. Harilik lodjapuu (ära aja sireliga segi!) pungad on kilpkonnakujulised, oksa ülemine osa on surnud 48. Villane lodjapuu sibulakujuline õisik, ei ole pungasoomuseid. 49
Ükskõiksus jäikade hoiakute vastu on muidugi iseloomulik ka kogu Rabanne`i moeloomingule. Chanel olevat teda- ilmselt mõnevõrra hapult- nimetanud ,,prantsuse haute couture`i metallurgiks". Tegelikult on see ebaõiglane - Rabanne on oma ekstravagantseid moode disainides mänginud kõige erinevamate materjalide - plastmassi, holograafiliste kangaste, naha, metalli ja paberiga. Ta tuli väja kleidi ideega, mis oli valmistatud üheksast kilost kullast ja mille kaelus oli kaetud 300 kraadiste teemantidega. See kleit oli täielik hullumeelsus ja seda kandis lauljatar Françoise Hardy. See oli märk kulla ja kõrgmoe vahelise kirgliku suhte algusest. Tema töödes avaldub isikupärane käekiri, puhas ilu ja maailmakultuuri täpne tunnetamine. Rabanne`i loomingu allikaks pole soov teha ,,ilusaid riideid" või shokeerida, vaid inimese, eelkõige naise igavese ja jumaliku olemuse esile toomine. Paco Rabanne on öelnud, et moevallas on disaineril kõik õigused, v
Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena.
tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala. Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis 5 nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb
Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib
Vöökoht korsetiga hästi saledaks tõmmatud, kanti laia vööd. Selleks, et piht tunduks saledam, rõhutati väga suurte varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad enneolematu laiuse (nim elevandid), vormi hoidmiseks sees vaalaluust sõrestik või polster. Dekoltee väga lai, ulatus kuni varruka-õmblusteni (vene-kaelus). Ümber palja kaela ja õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik alt paistaks, pihaosa muutus eest kolmnurkseks. Oluline uuendus hakati kandma seelikut ja pluusi
Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj. keskpaigast kaunistama värvilisest villasest lõngast pilu ja tikandiga ning pitsäärisega (võrkpits) (Kaarma,Voolmaa 1981:280). Pidulikud särgid olid kortskäistega s.o varruka suu koguti tihedasse nõelkurdu ja õmmeldi otsa värvel (Kaarma , Voolmaa 1981).Värvel oli kahekordsest riidest ja kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning
,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut.
lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Hinnati pikantset nalja ja pealiskaudset peent vaimukust. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest. RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene
RNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad koosneda ühest või mitmest RNA molekulist On veel üks selts, millel on pöördtranskriptsiooni ensüüm(DNA süntees RNAlt). Pöördtranskriptaas on viiruse toodetav ensüüm, mis võimaldab viirusel rakke nakatada ja end paljundada. Pärilik informatsioon on viiruseosakestel RNA kujul, kuid rakus paljunevad DNA vahevormi kaudu. Nt. retroviirused, sh. inimese immuunpuudulikkuse viirused. Erinevad kujud · faag (päis(kapsiid),kaelus,saband,alusplaat koos 6 kinnitusniidiga) · silindrikujuline · ikosaeedriline Sarnasused Elusorganismid Erinevused Nukleiinhappe olemasolu (korraga Puudub rakuline ehitus DNA või RNA) Valkude olemasolu (mõnel juhul Puudub iseseisev ainevahetus lipiidid või süsivesikud)
jätketega, lisanditega. · Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt)
ohtlikud, seetõttu tuleb alati kasutada vastavaid kaitseseadmeid ja aksessuaare. Rõhku tuleb pöörata kindlasti silmade kaitsele, kuna keevitusvalgus on liiga ere ja sädemed võivad silma lennata, peab kasutama kaitse maski või prille. Keevituskindad peavad olema valmistatud kvaliteetsest nahast, et vältida süttimist . 8 Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaelus ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 9 Kokkuvõte Keevitamise abil on võimalik liita paljusid materjale. Erinevate metallide, plastide ja muu taolise jaoks on loodud vastavad tehnoloogiad. Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida
võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur sarnasus ilmneb Gotlandi ja Kesk-Rootsi viikingitega. Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid. Kui balti rahvastel olid spetsiaalsed sõjameeste käevõrud, siis Eestis kandsid mehed enamuses samu käevõrutüüpe kui naised (ainult spiraalkäevõru ja Saaremaa tüüpi käevõru ei esine kunagi meeste haudades).
huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodus- tavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesi- roose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofse toitelisusega (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5
abistaja peab kasutama käepärast olevaid kaitsevahendeid (kuivi laudu või latte, riietusesemeid, kalosse, kindaid, nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla. Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss, tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili, vabastada kaelus ja teha kustlikku higamist (suust-suhu meetodil) vaheldumisi südamemassaaziga. Elustamiskatseid tuleb jätkata kuni arsti saabumiseni. (Minu teada koha peal ikka ABC ja nii 20 minutit ning kui jalgu alla ei võta, siis läheb haidele söödaks). Kui kannatanu hingab ja pulss töötab, tuleb ta soojalt kini katta ning oodata arsti saabumist, kes määrab edaspidise ravi. Ühelgi juhul ei tohi kannatanu liikuda ega tööd
Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt.
talude juures tavaline nähtus, sest ta eelistab pesitseda lautades ja küünides, mille lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste liikidega peale roostepääsukese, kellel on iseloomulik hele kaelus ja päranipulaik. Suitsupääsukese talvituvad Lõuna Aafrikas. (Elphick, J. Et al 2006; Loomariigis) Sugukond: Lõolased Lõolased on väiksed linnud koduvarblase suurused või veidi suuremad. Neil on tüsilik keha ja suur pea. Jalad on lühikesed ja hästi kohastunud maapinnal kulgemiseks: varbad on keskmise pikkusega, tagavarvas on varustatud pika ja peaaegu sirge kannusja küünisega; tiivad on pikad ja üsna laiad; 12 tüürsulest koosnev saba on sirgelõikeline või väljalõikega
Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline, enamus lahest on madalam kui 3 meetrit. Põhjataimestikust on ida poolsemas lahe osas leitud üksikid agariku eksemplare, leidub ka rohevetikat, karedat mändvetikat ning sinivetikate kolooniaid. Siin seal kinnitub põhjale kaelus-penikeelt, mis võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks (Kumari, 1985). Matsalu lahes kasvab ka Eestis haruldane näkirohi (Haberman, 1970). Liigi ellujätmiseks on oluline iga-aastane viljade valmimine, milleks on soodne aeglane veetemperatuuri langus sügisel (Kumari, 1981). Lahe idaosa vabaveealal on valdav sügavus 1-1,5 m. Vee soolsus on kevaditi ja sügiseti reeglina alla 0,5, suvel kestvate läänetuulte korral võib isegi tõusta 2-3-ni. Lahe idaosa
toimub Narva jõe kaudu. Limnoloogiliselt on tegemist kihistumata rohketoitelise ehk eutroofse järvega (Haberman et al 2008). Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on
rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis kangast avaraid põlvpükse, mis olid põlvede alt kinnitatud sukapaelaga. Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks. Püksid algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid ühesugused, mõlemal oli nööbitav kinnis ja neid kanti mõlemat pidi. Särk oli peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud. Kaelus kroogiti parajaks paela abil. Avarad särgivarrukad seoti küünarnuki ja randme kohalt paeltega ja kaunistati lehvidega. Särgil oli lahtkrae. Krae ja varrukasuud olid pitsidega 8 kaunistatud. Ühe särgi kaunistamiseks võis kuluda kuni 80 küünart pitsi. Kui parukad muutusid suuremaks (juuksed pikemaks), muutus lahtkrae tagant kitsamaks, selle nurgad eest pikemaks ja nurgad murti 5-6 cm laiuselt kahekordseks
annaabi.ee 
