Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pihlakas" - 279 õppematerjali

pihlakas – pihkala oksi ja lehti peeti veel läinud sajandil kurjade nõidade tõrjevahendik • küüslauk – sellega õnnestus mitte ainult vampire vaid ka mõnikord nõidu eemale hoida • kaitse kurja silma eest – selleks, et tõrjuta nõia kurja silma, tuleb tõsta käsi, kus on sarvedena püsti nimetissõrm ja väike sõrm.
Pihlakas

Kasutaja: Pihlakas

Faile: 0
thumbnail
11
pptx

Pihlakas

Pihlakas Koveshnikova Darja Kotseva Aleksandra 11 klass http://www.youtube.com/watch?v=b2qWWg0yQXM Pihlakas on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuul uv puude perekond. Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. 2000. aasta puu Eestis oli PIHLAKAS. Pihlakad kasvavad Euroopas Aasias Põhja-Ameerikas Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab mitmekesistel pinnastel ja erinevais ilmastikutingimusis, sirgudes umbes 15 m kõrguseks. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine Pihlakas on õue- ja õnnepuu ning rahva uskumustes alati...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Pihlakas

3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas .....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...

Dendroloogia
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik Pihlakas

Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid....

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pihlakas

Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi...

Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimed

Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Valuvaigistav toime, suur C-vitamiini sisaldus (üldtugevdav toime). Kasutamine ­ kuusekasvu- või kuuseokkateena mikroobidevastase toime tõttu ägedate või krooniliste hingamisteedeede põletike, nt angiini korral. Vannid podagra või reumavalu korral. Kuusevaik haavandite, paisete, mädaste haavade ja marrastuste korral, kiirendab põletushaavade paranemist. Kuusekasve tervislikuks söögiks. Jõulukuuse näol positiivne psüühiline toime. * Pihlakas Droog ­ viljad ja õied Toime ­ Mürkaineid siduv ja gaase vähendav, normaalset mikrofloorat taastav. Kiirituskahjustuste vastane toime. Veresoonte lupjumise vastane vahend. Õitel köhavastane toime. Kasutamine ­ marju kasutatakse värskelt või külmutatult. Tõmmis toimib mikrofloora taastajana ja gaaside vähendajana sooltes, kasutatakse ka sapiteede haiguste ja kivitõbe puhul. * Haab Droog ­ koor, noored pungad, noored lehed. Toime ­ põletikuvastane, valuvaigistav...

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puuliikide seemnete kandvus

ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...

Metsamajandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Puuviljad

Svetlana Samsonov TT 13 TartuKHK 2013 Pihlakas Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Leviala Pihlakad kasvavad kogu Euroopas ja Aasias ning PõhjaAmeerikas . Kirjeldus *Võib kasvada kuni 15 m kõrguseks...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised...

Kirjandus
8131 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

­ küps nisu ­ uued prillid ­valge riis ­ valged püksid ­ väike kaer ­ väikesed püksid ­ märg oder ­ uued uisud ­ kuiv hein ­ head suusad ­ laste kelk 5.,: (taimed,põõsad) 5. : (kombed) ­ valge kummel ­ nimepäev ­ kõrge pihlakas - matused ­ ilus sirel 6. : 6. : ­ üle riietus ­eesti raha ­ uued jalanõud ­ (seina)kell ­ hea ilm ­(lai)värav 1 - teenõud ­(kuivad küttepuud) : Näited:...

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas . Parasvöötme okasmetsad ­ venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale ­ kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher, harilik pärn, harilik pihlakas , hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga kõrge eani...

77 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Salumetsad

leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud...

Loodusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

langust -35...50 ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. Kääbus seedermänd, dauuria, siberi ja vene lehis, madal- ja vaevakask, soo- ja arukask, roomav ja harilik kadakas, harilik mänd ja siberi seedermänd, hall lepp, harilik ja siberi kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 C: har. pihlakas , har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg....

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Haljasalad

grupp ­ kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp ­ rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp ­ keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas , suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp ­ vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp ­ kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. 10...

Ehitusviimistlus
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimefüsioloogia seminari ettekanne - Flavonoolid

Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas . Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1 Olulisemaks funktsiooniks on õitele ja viljadele värvi andmine, mis on tähtis putukate ja lindude ligimeelitamiseks, risttolmlemiseks ja seemnete levitamiseks. Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid...

Füsioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ürituseplaneerimine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü...

Kokandus
209 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas , raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses, näiteks harilik mänd ,arukask, siberi lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas...

Dendroloogia
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun