KOOSTAS: IVAR VÄTSING Vägivald sünnitab vägivalda See on üsna kulunud väljend, kuid siiski tõsi. Kahepooleline ütlus, mida saab väänata. Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust
keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust . Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et sünnitab vaesust. Oletame, et peres on majanduslikud raskused, siis lapsed ei saagi endale kõike lubada. Näiteks ei jõua vanemad lapse koolitust kinni maksta. Sellest tulenevalt saab laps madala hariduse, millega pole võimalik väga heale ja kõrgele tööle minna.
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks
Theodore Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi" graafiline leht, sarjast ,,Sõjakoledused" Arhidektuuris sai Inglismaalt alguse gootika koletisi" graafiline leht, sarjast ,,Sõjakoledused" Arhidektuuris sai Inglismaalt alguse gootika jäljendamine pseudegootika Elektika arhidektuuri erinevate stiilide segamine
Tänapäeva noorteprobleemid Kiiresti arenevas ühiskonnas kasvavad ka lapsed kiiremini. Kui varem mängiti nukkudega, siis nüüd istuvad juba 5 aastased lapsed arvutis ja 14 aastane tütarlaps sünnitab lapse. See pole saladus, et probleeme tänapäeva noortel on hulganisti rohkem kui 100 aastat tagasi. Suitsetamine, alkohol ja muud droogid muutuvad aina loomulikumaks noorte hulgas. Taolised probleemid on olnud ka varem, kuid nüüd on need süvenenud. Selleks, et sulanduda mingisse teatud gruppi pead sa olema samasugune nagu inimene, keda sa pead oma sõbraks. Kui sõber suitsetab, siis teed seda ka sina. Selline suhtumine on üpris halb. Kui praegune generatsioon
Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid.
kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat. Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad
südamelöögid. Inimene ei pruugi märgatagi, et peale kokkupuudet vägivallaga muutub ta ka ise vägivaldseks. Riigi tasandil on kasutatud vägivalda juba aegade algusest, eelkõige väevõimu hoidmiseks. Hea näide sellest, kuidas vägivald olukorda vaid halvendab on Ukrainas kestev konflikt. Riiki on tunginud võõrvõimud, kes oma rusikaväe abil korda üritavad luua, kuid tõsiasi on see, et inimkond pole veel oma vigadest õppinud- vägivald üksnes sünnitab vägivalda. Tõsi, võimuorganid olid kodanikud meeleheitele ajanud, kuid sündmused oleksid võinud kujuneda hoopis teisiti, kuna tegemist on siiski demokraatliku riigiga. Vägivalla säilimisel meie igapäevaelus on suur roll meedial, meie neljandal riigivõimul. Meedia pöörab suurt tähelepanu vägivallaga seotud uudistele- koolitulistamised ja terroriaktid. Muidugi ei saa neid sündmusi inimeste eest varjata, kuid vägivaldsete uudiste
KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli seljaga vaataja poole, see rõhutab nende üksindust. 10) Usutemaatikast oli haaratud natsareenide koolkond Saksamaal. II Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya: · portree ,,Alba hertsoginna" · aktimaal ,,Alasti maja" · graafiline leht sarjast Kapriisid ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi" · prantslaste-vastast rahvaülestõusu kujutav maal ,,Ülestõusnute mahalaskmine" III Vaata lähemalt lk 202 kujutatud Goya graafilist lehte Uinunud mõistus sünnitab koletisi! Milliseid mõtteid ja tundeid see töö Sinus tekitab? Tekitab jubedaid külmavärinaid. Uinunud mees ise aru ei saa, mis tema ümber toimumas on. Need linnud või nahkhiired, või iganes kes nad ka ei ole, on õudsad. Kuigi Francisco Giya on
Rad abistas tema igapäevasel retkel grupp sõbralikke jumalusi, kes juhtisid tema laeva loojuva päikese asupaika. Thot ja Maat olid kindlaks määranud kursi ning Horos oli tüürimees ja komandör. Kummalgi pool laeva ujusid lootsiametis kalad, kuid kaasjumaluste abist hoolimata ründasid Ra laeva pidevalt kõige jubedamad koletised ja deemonid, kes püüdsid sõiduki edukat kulgu kõikvõimalike takistustega pidurdada. Öösel neelab Nut Re alla ning hommikul sünnitab ta uuesti. Ra kõige võimsam vastane oli madu Apop, kes kehastas ööpimedust. Kõik surma ja teadmatusega seotud koledused olid kehastanud selles koletislikus maos, kes juhtis oma pesakondi allilma pimeduses nii jumalate kui ka inimeste vastu. Apopi puhul on tegemist deemoniga, mida võib kohata peaaegu igas mütoloogias. Ta on koletis, kes iga päev päikesega võitleb ning lõpuks taevakeha alla kugistab. Muidugi, Apop ei söönud Rad ära, aga ta jõi ära kõik vee allilma Niilusest
Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Tema keha pikkus on kuni 70 cm. Ta on levinud kogu Euraasias ja samuti ka Eestis. Eestis on rästikud ebaühtlaselt jaotunud. Mõndades kohtades võib neid olla väga palju, mõndades väga vähe. Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes
Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline Areng • Talve jooksul • Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniad, mis asuvad enamasti puuõõntes. • Juuni keskel sünnitab 1 poja • Suguküps 1-2 aastaselt Ohustatus • Kuulub II kategooriasse • Ohupõhjuseks- varjepaikade ning talvitumiskohtade vähesus ja putukatõrjes kasutatavad mürkmetallide olemasolu
seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg toitumine Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu levik Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka paljunemine Aafrika elevandi tiinus kestab 18-21 kuud. Ta sünnitab korraga ühe poja, kes kaalub umbes 90 kg. Sugulussidemed India elevant Mammut (väljasurnud)
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40
SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu
Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega Otsest seost inimesega tal puudub vähese arvukuse tõttu. Midagi huvitavat Pähklinäpp sõltub tugevasti sarapuupähklite olemasolust. Tõenäoliselt saabusid nad Eesti alale peale sarapuu laialdasemat levikut. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSAVE2.htm http://bio.edu
Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene Kõrbeasulates võivad skorpionid öösiti ka sattuda inimese eluruumidesse Ründab inimest vaid enesekaitseks Kõrbes kive ümber tõstes võib skorpion nende
· Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus )
SOREX ARANEUS Karihiir kaalub 515 g. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa.
metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist
kallale kippuda. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on sõdinud religiooni ja usu nimel kaua, mis toimub endiselt ka tänapäeval. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Kuigi inimestel võib olla palju erimeelsusi, on ikkagi sallivuse osatähtsus tänapäeva ühiskonnas väga kõrgel kohal. Olles kõigi vastu tolerantsed, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.
poolest. ANTIBIOOTIKUMID- peamiselt hallitusseente ja oa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. EMBRÜOSIIRDAMINE- ebrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.(ka inimestel) SURROGAATEMA- emasimetaja(ka naine), kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embüost arenenud järglase. SUPEROVULATSIOON- hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsustud polüovalutsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. KLOON- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. KLOONIMINE- DNA-fragmendi, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest.
silmaülised soomused väikesed jäme ja lühike kere on hallikasliivakarva või punakaspruun piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad
päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg.
natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune
jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune
Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed
andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus (ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus. Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eeva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesuslapse sünniga. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja
Kuldvillak Anastassia Larina 10. klass M illest lugu algas? Athamas, Orchomenuse linna valitseja valib endale naiseks pilvede jumalanna Nephelet. Naine sünnitab kaks last: Phrixuse (poiss) ja Hellet (tüdruk). Hiljem valitseja armub Inosesse (Teeba printsess, Kadmose ja Harmoonia tütar) ja hülgab oma esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma.
ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et
Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huljes2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/
Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi,
on iseenesest mõistetavalt suurem kui kass. Tal on lühike saba. Ta on umbes 1 meetri pikkune. Ta kaalub mitukümmend kilogrammi. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Ta elutseb ka Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves elab ükskõik millised metsas, peaasi oleks see, et süüa ja kaitset saaks. Ta sööb jäneseid ja metskitsi. Ilves sünnitab 2-3 poega ja ta ei karda vett. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.4 Puuma Puuma näeb välja natuke nagu lõvi. Ta on punakas-kollakaspruun või hall, kuigi täielikult musti või valgeid puumasid on ka nähtud. Ta on umbes 1.5-2.5 meetrit pikk ja kaalub umbes 40-80 kilogrammi. Tal on suur leviala ja talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või lagendikud. Ta sünnitab 2-3 poega. Ta sööb kõiki imetajaid, millest tal jõud üle käib.
Austraalia loomastik. Tabasalu ÜG Loomastik Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu loomad imetajad loomad Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade
Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69- 115mm, Kaal: 13-27kg.
kehasisene viljastamine - isane viib seemnerakud emaslooma organismi, kus need ühinevad pulmatants viljastatud munaraku ümber tekib õhuke nahkkest - muna - kaitsev ümbris ja toitained roomajad munevad maismaale moondeta areng - munast koorunud roomaja on oma vanemate sarnane järglased väljuvad munetud munast kohe kohe otsivad toitu sisalikud on suguküpsed 2, maod 3 - 4 aasta pärast Rästik sünnitab järglased ilma munakestata! Noore rästiku hammustus on mürgine! Kivisisalik muneb munad liiva sisse, kus need päikese toimel arenevad! Nastik muneb lehtedesse, sõnnikusse või pehkinud kändudesse - piisav soojus munade arenemiseks Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia põhikoolile" M. Toom, U. Kokassaar, Avita, 2007 Fotod: www.bio.edu.ee/loomad/Roomajad
Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas
Naine sulega peas. Re tütar või abikaasa. MIN - varajane viljakusejumal, samastati Ammoniga. Kummardasid teda vähekultuursed idakõrbe elanikud. Tema loom on pull. MONTH (i.k. MENTHU)- sõjajumal, kullipeaga. NUT - öise taeva, taevavõlvi ja hauataguse maailma jumalanna, tähtede ema. Tema neli jäset - neli sammast, millele toetus taevas. Kujutati alasti naisena, keha täis taevatähti. Gebi (või Nu) naine. Re ema(või naine). Neelab Re õhtul alla ja sünnitab hommikul uuesti. THOT(H) - tarkuse, kirjakunsti ja arvutamise ning maamõõtjate jumal, maagia jumal, kuu ja ajaarvamise, kalendri jumal,tähtede loendaja, õigusemõistja, tegi vahet õigete ja valede sõnade vahel. Oli jumalate juures kirjutaja ametis. Kaitses kooli ja kirjutajaid. Protokollija Osirise kohtus.Hieroglüüfide looja, mõõtude isand, kirjutas Surnute raamatu ja 42 "Thothi raamatut"(tegelevad kõiksugu teadmiste valdkondadega). Kujutati iibisepäise inimesena,iibisena
Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene: Väldivad kontakti inimestega ja ka teiste loomadega. Väga harva võtavad saagiks inimese. Tulevad kallale, kui vihased on. Ka muude loomadega võitleb ta harva.
Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hüljes on paindlik toituja, kes püüab saada palju energiarikast toitu vähese vaevaga. Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu. Tegelikult on see tingitud sellest, et kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini. Looduskaitse, jahipidamine Hallhüljes on kantud Eesti Punase raamatu kaitsealuste liikide hulka ja tema jahtimine on keelatud
ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt kohaneda ja nii vähendavad nende arvukust talvitumiskohtade või suviste varjepaikade hävimine, veekogude reostumine, putukamürkide kasutamine ning üldine linnastumine ja looduskeskkonna muutumine. Iga aiapidaja saab nahkhiirte elu kergendada, luues oma aias putukate jaoks sobiva elukeskkonna. Emane nahkhiir sünnitab kuni kaks poega. Esialgu võtab ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 12aastaselt Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all
heinamaakski. 6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9. Kumbki tahtis soos peremeheks saada. Kalevipoeg ja Olevipoeg aitasid neid, Kalevipoeg ütles, et suurem osa soost jab suuremale ja väiksem osa väiksemale. 10.Tahan veevoolu seisma sundida ja jõe nõnda kütkesse panna, et siit keegi enam sisse ega välja ei pääse. 11
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on Eestis viimaste aastate jooksul kasvanud.Selle alla võib lugeda nii koolikiusamist,peretülisid,tänaval huligaanitsemist kuid ka vaimset vägivalda.Öeldakse ju alati,et vägivald pole lahendus,kuid siiski probleemide tekkimisel lastakse rusikad käiku. Palju esineb vägivalda just tänavatel.Kui minu ema oli noor,siis ei pidanud tema kartma hilisõhtul tänavatel jalutada,aga nüüd peab muretsema,kas minuga on kõik korras või ei.Koguaeg kuuleme huligaanitsejatest tänavatel ja nende tegude tagajärgedest.See näitab,et vägivald on aastatega kasvanud.Lapsed peaksid ikkagi saama tänavatel rahus kõndida,mitte kartma,et keegi neile viga teeb. Kool on noorte teine kodus,nagu paljud räägivad.Lapsed veedavad üpriski suure aja oma päevast õppides.Kahjuks peame tõdema,et paljud lapsed hommikul ärgates mõtlevad,kas pääsevad täna kiusajate küüsist või mitte.Ma usun,et koolis peaks oleks m...
Emasloom muneb 6-16 muna ja kaevab need 10-14 päeva pärast ärkamist on sügavasse urgu.Munad nad leidnud endale juba arenevad temperatuuril 22-30 kaaslase ning on valmis kraadi. paaritumiseks.pojad sünnivad 90 päeva pärast.Arusisalik Toitumisharjumused Toitub mardikatest, sünnitab elusaid järglasi. Rohutirtsudest, röövikustest, ussikestest ja teistest Toitub putukatest, ämblikest, väiksematest selgrootutest. limustest ja ussidest. Vaenlasteks rästik ja nastik. Vaenlased Rästik ja nastik. ............................... .........................
Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu
kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER: Eesti suurim sõraline; võib kaaluda üle viiesaja kg. Põder elutseb Euraasia ja PõhjaAmeerika okasmetsades. Tal on tihe karvastu ja lõua all habe. Isasloomad pullid kannavad suure osa aastast pulga või kühvlikujulisi sarvi. Sarved hakkavad kasvama aprillis, hilissügisel või talvel heidavad pullid need ära. Põdra jooksuaeg algab augustis ja lõpeb oktoobris, sel ajal peavad pullid ägedaid taplusi. Põdralehm sünnitab 12 vasikat. Suvel söövad põdrad rohttaimi ja oksi, talvel peamiselt männi ja haava koort ning oksi, tekitades niiviisi eriti noorendikele suurt kahju.
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda...
annaabi.ee 
