Äntu valgejärv Äntu Valgejärv on ümariku kujuga järv Äntu metsavahikohast paarsada meetrit kagu pool. Ta pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, kaugemal kaetud metsaga. Läänekaldal on väike ujumissild. Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves
vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. 2 1.Valgejärve maastikukaitseala Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas. Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv. Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura-ala Valgejärve loodusala koosseisu. 3 Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala. Oma praeguse nime ja piiridega on aastast 1999. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne
Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg....................................................................9 1.8.Kanuu ja süstamatkad.
Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid on meil aga teisigi ITÄH KUULAMAST
· Aasta keskmine 4,4 m/s 5 Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis 3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved · Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski.
reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane.
reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodus- tavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesi- roose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4
Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid. Näiteks kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha). Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb
8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad.
puhverala raba ja põllumajandusmaastiku vahele. Elupaik erineb siirdesoodest ja rabadest tihedama ja kõrgema puurinde poolest. Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa vaheaste, puurindes kasvavad peamiselt sookask ja mänd. Rabametsas domineerib puuliikidest mänd. Sellele elupaigatüübile on iseloomulik tugeva põõsa- ja puhmarinde esinemine (Paal, 2007). Meenikunno looduskaitsealal asuvad ka mageveekogud. Üks neist on liiva-alade vähetoiteline Nohipalu Valgejärv, mille pindala on 7 hektarit Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaardikihi alusel on elupaigatüüp soodsas seisundis. Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab vee läbipaistvuse langus (Ott, 2010). Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda
· Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega
Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved
reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved - Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus- penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad.
Ökosüsteemi seisund Järve ökosüsteemi hindamisel on oluline ka selle gaasi-, eriti hapnikureziim. Ideaalsel juhul on aastaringselt küllastumusele lähedane hapnikusisaldus terves veesambas. Paraku sellist olukorda Eesti järvedes ei esine. Suhteliselt hea hapnikureziim on Nohipalu Valgjärves, kus hapnikuvaesed on vaid põhjalähedased veekihid ja hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Hea gaasireziimiga on veel Piigandi, Uiakatsi, Koorküla Valgejärv, Udsu jt toitesoolade vaesed järved, kus hapnik puudub vaid süvikute piirkonna põhjalähedastes veekihtides. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist üleval pool, sellest allpool hapnik puudub. Bakterite üldarv vees peegeldab küllaltki adekvaatselt järvede troofsustaset. Kõige kõrgem on bakterplanktoni arvukus kihistunud hüpereutroofsetes järvedes. Neis järvedes on talvisel ja suvisel
KVALITEET: manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile, töötava osa läbimõõt ja pikkus, filtri pikkus ja materjal(filtri avatud osa suhtarv), puistefilter, filtri paiknemine töötavas osas, setteosa. 45. Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon). 46. Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, nt. savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest(inversion)
KVALITEET: - manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile, - töötava osa läbimõõt ja pikkus, - filtri pikkus ja materjal (filtri avatud osa suhtarv), puistefilter, - filtri paiknemine töötavas osas, setteosa, *(6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon) *(6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega.Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega.Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest., veekogudest (inversion)
Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne (huumustoiteline) Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt.
või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest *Huumustoiteline (düstroofne)- Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt.
Valgjärv) iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Poolhuumustoiteline toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega liivaste või osalt rabastunud kallastega leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest huumustoiteline (düstroofne), toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane reaktsioon: happeline leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad)
haruldased, nt vesilobeelia. · semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e
Leidub Põhja-ja Lõuna- Eestis(Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved. Mineraalainete vaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikas punase happelise veega, väga huumusainete rikkad, kuid mineraal-ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved
· Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga happelised · Tudu, Kakerdi, Nohipalu Mustjärv · Eutroofsed e rohketoitelised (36,4%) põllumajanduslikus maastikus. Peipsi · Arvukalt
5 et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. "rippuv" soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets. Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt
Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna,) Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4
Levik: Siluri põhjaveekiht levib Kesk- ja Lääne- Eestis lõuna pool Haapsalu- Viru raba joont. Ordoviitsiumi kivimid levivad peaaegu kogu Eestis va Põhja- Eesti madalik ja Lõuna- Eestis Mõniste. Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. Väljavool: toimub merre Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon) 36. Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga
-iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas -osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest -tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne – poolhuumustoiteline -toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega -liivaste või osalt rabastunud kallastega -leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv -iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske -osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne – huumustoiteline -toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad -vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane -reaktsioon: happeline -leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad)
reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas- vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4
annaabi.ee 
