Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud
Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad
196). Allikas: Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2014. 9 6. VETEVÕRK Otepää kõrgustikus on väga palju järvi – ligemale 150. Kuid enamik nendest on väikesed küngastevahelistes nõgudes olevad veesilmad, mis on kinni kasvamas. Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Järved paiknevad sageli rühmiti, moodustades järvestikke (Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve)
suubuvate ojade vahel. See vöönd jätkub ka Väikesest Munamäest edelas (Tantsumägi, Ojamägi, Mülkemägi, Tiidumägi, Hobustemägi, Marjamägi), kus ta liitub Harimäe ja Kääriku ümbruse samasuunalise pinnavormide vööndiga. Kõrgustiku idaosas on kõrgem ka Lutiku ja Iduste ümbrus, kus tähelepandavamateks mägedeks on Loku Kaldemägi (190 m) ja Kaltsimägi (163 m). Samuti ulatub naaberalast kõrgemale Kambja ja Pangodi järve ümbrus (Kambja Köstrimäed 153 m ja Palumäed) ning seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala. Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi-- Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org
Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m))
Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II 5 Tabel 2.1 Kvaliteedinäitaja Ühik Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
Otepää kõrgustik on liivakivisel aluspõhjal paiknev liustikutekkeline kuhjeline saarkõrgustik. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Otepää kõrgustik jaotub üldjoontes kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale
..........................................................................6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu
esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome vähiuurijate poolt esitatud skaalat: CPUE üle 10 vähi arvukus väga kõrge; CPUE 4-10 vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes. Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus
need on sageli mõjutatud karstist ja kevadeti lisandub sinna rohkesti vett karstiallikast, suvel aga jäävad jõesängid vete neeldumise tõttu kuivale. Paljudel jõgedel on joad. Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed? Soome lahe vesikonda. Nimeta oma kodukoha suuremaid siseveekogusid. Ülemiste järv, Harku järv Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest eestis. Liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel: Pühajärv, Pangodi, Kavadi Voortevahelised järved: Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere Ooside-ja mõhnadevahelised järved:Aegviidu, Jussi, Neeruti, Kurtna Orujärved: Viljandi, Urvaste, Rõuge järved Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile? See on suurim järvistu eestis. sinna suubub üle 200 jõe ja oja ja see on kalarikas. Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub?
Klimaatiliselt kuulub Tartu maakond Sise-Eesti mandrilise kliima valdkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, Tartus 4,8 kraadi. Kõige külmem kuu on veebruar (-6,6 kraadi), kõige soojem juuli (17,3 kraadi). 10. Siseveed ja nende kasutamine, kaitse Tartumaal on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Aga mõned allikad väidavad seda, et neid on saja ligigi. Neist suuremad ja tuntumad on muidugi Peipsi järv, Võrtsjärv, Koosa järv, Pangodi järv ja Saadjärv. Saadjärv on selle poolest kuulus, kuna see kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Selle sügavus on Emajõe lähe ning Võrtsjärv ligi 25meetrit. Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja.
Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi,
· Tenno telkimisalal on 2 lõkkekohta ja süvendatud tiigid. Telkimisalalt saavad alguse ka Ilmatsalu (8 km) ja Tüki (7 km) rattarajad, mis kulgevad mööda metsasihte ja -teid ning Ilmatsalu jõe kallast lõpuks Tenno telkimisalale tagasi. · mõnusat vee-äärse puhkuse võimalust Pangodi telkmisala ja lõkkekoht. 7 Saare-Vara osaala sobib oma vaheldusrikka maastiku ning seene- ja marjarohkete metsadega nädalalõpupuhkuseks. On välja kujunenud 3 olulisemat ,,tõmbekeskust": · Kaiu mõhnastiku puhkepiirkond oma männimetsade, vahelduvamaastiku ja 4 järvega - Kaiu, Papi,
Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II 5 Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II Joonis1. Ähja järve pH aastatel 2000-2011 A h i j ä r v e K e s k m in e p H a a st a t e l
(36,6%) - järv, millele on iseloomulik kõrge biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike e) meresaarte arv rannikumeres ligi 1500 saart mineraalainete sisaldus. f) rannajoone pikkus - rannajoone pikkus mandril on 1242 km 32. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised s.h.: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved (Pühajärv, Pangodi), 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti Neeruti, Paunküla) Orujärved (Viljandi järv) Rannajärved (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais, Sutlepa mõjutanud:
Põhjavett on võimalik kaitsta, kui jälgida, et maapinnale ei satuks reostust (õli, mürgid) ja, et põhjavett ei liigtarvitata. 10)Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus Eesti riigile? See on üks kalarikkamaid järvistuid Ida-Euroopas. 11)Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest Eestis! Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel (Pühajärv, Pangodi), piklikud voortevahelised järved (Saadjärv, Soitsjärt), ooside- ja mõhnadevahelised järved (Aegviidu, Jussi) ning orujärved (Viljandi järv, Rõuge järved). 11)Millised mullad Eestis sobivad kõige enam põlluharimiseks? Kõige paremini sobivad põlluharimiseks Leostunud pruunmullad. 11)Kuidas mõjutab põhjavett õhuke pinnakate? Kõik reoveed, -ained jms saavad kergelt imenduda põhjavette, mille tõttu põhjavesi võib kergelt reostuda. 11)Iseloomusta salu ja palumetsa.
uurides nende bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja hüdroloogilisi aspekte. Eesti järved: · Eestis on kaks suurjärve ja umbes 1000 väikejärve. · Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved. · Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri · Rabades laukad ja laugasjärved · Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv
enamus Lätist ja Saksamaalt. Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud. Postkontor oli Elvas juba 1906. aastast saati. Aleviperioodi lõpus töötas postkontoris 9 inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas. Aasta jooksul tehti keskmiselt 87000 telefoniühendust, toimetati kohale 290000 kirja ja 150000 ajalehte. Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik
tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed)
aastate muutustega veetasemes. Sellistes aastates või veetase muutuda 1-2 meetrit". 6.1. Tartumaa järved Tartu maakonnas on ametlikult 58 järve, 20 veehoidlat ja paisjärve. Mõnel pool väidetakse isegi, et Tartu maakonnas on ligi 100 järve kokku. Eesti suurimad järved, Peipsi ja Võrtsjärv, jäävad ka osaliselt Tartumaa piiridesse, samuti Saadjärv (708 ha). Tervenisti jäävad Tartumaa piiridesse Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv (125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha) Kokku katavad seisuveekogud Tartumaa pindalast umbes 6%, see on 178,3 km² (http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_maakond#Veestik). Joonis 2. Eesti järvede asend 15 7. JÄRVE ELUKOOSLUS Järves saab elu toimuda ainult tänu sellele, et vees on hapnikku. Toitained muudetakse produtsentorganismide (taimed, vetikad ja tsüanobakterid) poolt
tagasi. Siis tekkisid sood valdavalt maismaalise soostumise tagajärjel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas umbes 6500 aastat tagasi. Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudesse kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega
Planktonvõrk. Traal Bentaalis- põhjaammutid, põhjaloomade kahv, sõel ja purgid. Hüdrobioloogia ajaloost: Teaduse tähenduses alles 19. saj lõpust. Põhjused: *kalade ja vaalade tööndusliku varude vähenemine põhjapoolkeral *veekogude reostumine (solk kallati linnades otse jõkke) 1872- Napoli merebioloogiajaam 1876- Newport merebioloogiajaam USA-s 1890- Järvedele Plönis (Saksamaa) Eesti hüdrobioloogia rajajad: Max von zur Mühlen (1850-1918). Uurinud pangodi, Keeri, Saadjärve, Rõuge järvi. 1905- LUSi juures järvekomisjon jne. Guido Schneider (1866-1948). Uurinud kalade anatoomiat ja kalandust. Heinrich Riikoja (1891-1988). Saadjärve, hiljem paljude väikejärvede ja Emajõe uurimine. Eestikeelse hüdrobioloogia rajaja. Neeme Mikelsaar. Uurinud Eesti kalu ja kalandust nii mere kui magevetes. Võrtsjärve Limnoloogiajaama asutaja ja esimene juht. SOOLSUS Lahustunud mineraalsete ainete hulka vees e. ioonide summat nimetatakse siseveekogude
-leidub: Mullutu ja Oesaare laht -iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel -osatähtsus: 1,4% Vähetoitelised järved : vähe mineraal- ja toiteaineid, liigivaene elustik -Nõmmejärved liivikutel, nt. Nohipalu Valgjärv -Raba- ja laugasjärved, nt. Nigula järv Rohketoitelised järved: palju mineraal- ja toiteaineid, liigirikas elustik -suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel, nt. Võrtsjärv, Pangodi, Saadjärv Eesti järvede iseloomustus ja jaotumus: -kui võtta järve „alammõõduks“ pindala 1ha, siis on Eestis umbes 1200 järve pindalaga kokku 2130km2 ehk ca 4,8% koguterritooriumist (sh. jõe või oja paisutamise teel loodud tehisjärved ehk veehoidlad) -Eesti järved on valdavalt väikesed -vaid 42 järve on pindalalt suuremad kui 100ha (1km 2) Eesti suuremad järved: Eesti hiigeljärv Peipsi -Saadjärv
Eesti punases raamatus (2008) on peipsi tint äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus. Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu. Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas. Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Pangodi, Raigastvere, Soitsjärv, Tänavjärv, Vagula, Otepää Valgjärv, Äntu Sinijärv). Iseloomulikud nähtused sel perioodil on: järvetüüpide piiride ähmastumine nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine)
annaabi.ee 
