kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks. Septembri alguses tehtud kaeve sai 125 cm sügav, kahe nädala jooksul jäi kaeve täiesti kuivaks. Seega võib välistada lodu kasvukohatüübi. Võimalik kasvukohatüüp oleks kõdusoo. Kaevest võetud proovid (40 ja 80 cm sügavuselt) olid kuivad, vesi eraldus turba pigistamisel väga raskelt. Turvas oli kogu horisondi ulatuses keskmiselt kuni hästi lagunenud, sellele viitas ka turba ühtlane must värvus. Kuna proovitüki muld on selliseks muutunud kuivendamise tõttu, on tegemist kõdusoomullaga. Proovitüki metsatüübirühm on kõdusoo, kasvukohatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo ja metsatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo kaasik.
Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mo) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Kõikjal üle Eesti. 3 Raba kasvukohatüüp turba tüsedus üle 30cm. Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene. Toitumine vaid sademeteveest. Puistud hõredad, männid domineerivad. Alusmets puudub. Alustaimestikus: sookail, kukemari, kanarbik, jõhvikas. 1.10 Kõdusoometsad intensiivselt kuivendatud soomuld. Ülekaalus kaasikud ja männikud. Mustika kõdusoo muld happeline. Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
Ülekaalus on männikud. Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest ja kuivendamise intensiivsusest. Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Alusmets puudub. Alustaimestikus nt. sookail, kukemari, küüvits. 1.2.3. Kõdusoometsad Mustika kõdusoo - tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline. Männikud. Alusmets hõre. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp - pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas
Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes.
Otepää looduspark Maria Loomine Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku ...
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada ...
mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline (pH 2,5-3,8), C:N suhe väga kõrge 30-42, põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100 cm. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad enamasti männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV.
Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted ...
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
Näide 5.6. Erinevate väetiste mõju selgitamiseks männipoogendite kasvule korraldati Mõisaküla seemlas katse, kus ühe ja sama klooni poogendeid väetati lämmastikväetisega (N), fosfo väetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kolmandal aastal peale väetamist mõõdeti iga katseala po valitud (ladvakasvu) okka pikkused millimeetrites. N 60 63 64 65 58 60 P 51 49 52 48 54 52 NPK 56 56 55 56 56 53 Kontroll 61 54 56 58 55 63 Kas saab tõestada, et erinevate väetamise variantide puhul on poogendite keskmised o Olulisuse nivooks valime 0,05. Funktsioontunnuseks on okka pikkus. Faktoriks on väetamise variant, milles on 4 taset: N, P, NPK ja kontroll. Nullhüpoteesiks on väide, et kõigi nelja väetamise varia...
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest. Raba (rb) – tekib kas ss, sn, või kr kkt edasisel rabastumisel, V-Va bon, männikud. Kõdusoometsad – iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, kaasikud 42% ja männikud 40%. Mustika kõdusoo (mo) – kuivendatud ss muldadel, II-IV bon männikud ja kaasikud, alustaimestik sarnane ms kkt-le. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) – pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud. Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt. Metsade uunemine ja uuendamine
Alustaimestik- sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes turbasamblad, kasvavad ka samblikud; 1,95% metsadest. 1.10 Kõdusoometsad- Iseloomulik on intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud ja männikud. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ja puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks)
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests. Kuivendatud kõdusoo alad suurenevad järjest kuivendatud soode arvelt. (See on tõlkija tõlge - Kuivendatud turbaalade järjekindel suurenemine mõjutab kuivendatud soid). Puistud koosnevad enamasti kaasikutest (42%) ja männikutest (40%), kuid on ka kuusikuid. (17%). The bilberry (Myrtillus) full-drained swamp site type is widespread on the soils of transition bogs or ordinary bogs (less often) which are of different thickness and have been drained or, in exceptional cases, have natural drainage. Mustika
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üks...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
2) Raba tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub. Alust: sookail, kukemari, murakas, jõhvikas, kanarbik, samblikud. Kõdusoometsad iseloomulik on kuivendatud soomuld. Ülekaalus on kaasikud ja männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
taimkatet mõjutavate looduslike tegurite kompleksi (klimaatilised, mullastikulised ja hüdroloogilised tegurid) ja metsa omaduste (boniteet, liigiline koosseis) alusel. Kasvukohatüüpe on saanud tavaks nimetada alustaimestikus kõige iseloomulikuma või enamlevinud taime järgi (nt. naat, sinilill jt.). Soometsatüüpide puhul on kasvukohatüübi nimetuses vastav sootüüp (raba, kõdusoo jt.), mis näitab turbamulla toitainesisaldust ja veereiimi. Metsatüüp s.o. taimekooslus, mis eristatakse enamuspuuliigi järgi iga kasvukohatüübi piires. (Laiemas mõttes võib kasutada ka mõistet taimekooslus). Metsatüübid/taimekooslused on näiteks leesikaloo-männik, lodukaasik, madalsoo- kuusik, jänesekapsa-kuusik jne. Moldorg laugete veerudega U-kujuline org, mille põhjast väikese osa hõlmab jõesäng.
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Tartu Annelinnas lisandub majade korruselisuse koefitsient kuni 3,0. Senini kehtivad 1991. a. Baashinnad. II Põllumaal sõltuvalt maa boniteedist 2 arvutamise valemit (ha). 1. Boniteet 5...25 hindepunkti Mh = [50*(B-5)+L*1000]*A 2. Boniteet üle 25 hindepunkti Mh = [300*(B-25)+1000+L*1000]*A B maa boniteet L lisakulude koefitsient A asukoha koefitsient III Metsamaal leitakse maksustamishind metsakasvukohatüübi järgi (ha), ei arvestata metsa boniteeti (Raba 1000 EEK/ha, kõdusoo 3400 EEK/ha, sinilille 5083 EEK/ha, jänesekapsa-naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind. Metsamaa ostul-müügil võib olla kuni 0,5 ha metsa, ilma et metsa hinda ei arvestataks. IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi: I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid
viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi. Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks
2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B - boniteet hp-des L - lisakulude koefitsent (~1) A - asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m²
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...
1% metsadest. tüübi saab kindlaks teha vaid mulla tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on Madalsoo (mds) kasvukohatüüp - esineb põhjal. skaala ümardatud kas 2 või 4 cm mitmesuguse tüsedusega ja Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt Võrreldes loduga on: Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt skaalal viidud poole diameetriastme võrra
viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi. Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B boniteet hp-des L lisakulude koefitsent (~1) A asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m² Puhjas 8kr/m² Tõrvandi 21kr/m²
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 7000 krooni ühe hektari kohta. (6) Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju: 1) lammi, soostunud ja madalsoometsas ning lammipajustikus kümme krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 2) loo ja nõmmemetsas kaheksa krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 3) palu, laane, salu ja sürjametsas kuus krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 4) kõdusoo, rabastuvas, raba ja siirdesoometsas neli krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest. (7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast. (8) Kui on risustatud metsa: 1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 100 krooni risustatud maaala ühe ruutmeetri kohta;
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
