kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va.
Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mo) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III
): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes Männinoorendik hakkab laasuma 8-10-aastaselt, kui 10 aastases noorendikus on ainult puhtpuistu siis tavaliselt valgustusraiet ei tehta. Kui aga on noorendikus on lehtpuid siis tuleb
Kõikjal üle Eesti. 3 Raba kasvukohatüüp turba tüsedus üle 30cm. Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene. Toitumine vaid sademeteveest. Puistud hõredad, männid domineerivad. Alusmets puudub. Alustaimestikus: sookail, kukemari, kanarbik, jõhvikas. 1.10 Kõdusoometsad intensiivselt kuivendatud soomuld. Ülekaalus kaasikud ja männikud. Mustika kõdusoo muld happeline. Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on
9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X 6562220 Y 700692 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Illuka vallas, Alutaguse üksusel. Punkt asub maaüksusel, mille katastriüksuse tunnus on 22901:004:0140-9. . Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 724,2 ha. Sellest metsamaad 689,4ha, ja muud maad 43,3 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 3,9 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika-kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd, mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele. Puude keskmine vanus on 100 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 17-19 Osakaal, Puistu keskmine Puistu keskmine % vanus kõrgus Mänd 95% 100 19
Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest ja kuivendamise intensiivsusest. Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Alusmets puudub. Alustaimestikus nt. sookail, kukemari, küüvits. 1.2.3. Kõdusoometsad Mustika kõdusoo - tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline. Männikud. Alusmets hõre. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp - pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas
Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes.
metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Kooslused Metsad Mets katab ligikaudu 48% looduspargi pindalast. Valdavad on salumetsad, kus alustaimestiku iseloomulikeks liikideks on sinilill, metspipar, kevadine seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas. Kooslus Sood Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad hävivad. Värvuselt on nad kollased
mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline (pH 2,5-3,8), C:N suhe väga kõrge 30-42, põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100 cm. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad enamasti männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV.
S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika
Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit 3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju
Tarumaa külas. Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt Eesti kaardil. Punkt asub maaüksusel, mille katastritunnus on 44901:007:0160. Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 754 ha. Sellest haritavat maad on 2,2 ha, metsamaad 689,4ha, muud maad 53,4 ha ning veealust maad 20,6 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 1,5 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika- kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd, mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele. Puude keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 16-17 meetrit. Osakaal, Puistu keskmine vanus, Puistu keskmine kõrgus, m % aastad
2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordusteta andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor Without Replication.
erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole, hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta. Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga
alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest. Raba (rb) – tekib kas ss, sn, või kr kkt edasisel rabastumisel, V-Va bon, männikud. Kõdusoometsad – iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, kaasikud 42% ja männikud 40%. Mustika kõdusoo (mo) – kuivendatud ss muldadel, II-IV bon männikud ja kaasikud, alustaimestik sarnane ms kkt-le. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) – pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud. Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt. Metsade uunemine ja uuendamine
Alustaimestik- sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes turbasamblad, kasvavad ka samblikud; 1,95% metsadest. 1.10 Kõdusoometsad- Iseloomulik on intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud ja männikud. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ja puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks)
Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti
nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests. Kuivendatud kõdusoo alad suurenevad järjest kuivendatud soode arvelt. (See on tõlkija tõlge - Kuivendatud turbaalade järjekindel suurenemine mõjutab kuivendatud soid). Puistud koosnevad enamasti kaasikutest (42%) ja männikutest (40%), kuid on ka kuusikuid. (17%). The bilberry (Myrtillus) full-drained swamp site type is widespread on the soils of transition bogs or ordinary bogs (less often) which are of different thickness and have been drained or, in exceptional cases, have natural drainage. Mustika
Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm. · Jänesekapsa-kõdusoo Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik
(Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna
2) Raba tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub. Alust: sookail, kukemari, murakas, jõhvikas, kanarbik, samblikud. Kõdusoometsad iseloomulik on kuivendatud soomuld. Ülekaalus on kaasikud ja männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane
Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. 7 Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp
kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk. Kuna puude juurestik paikneb vaid mulla pindmises osas, esineb paiguti rohkesti tuuleheidet, mis aja jooksul loob mätliku mikroreljeefi. Boniteet on sõltuvalt kuivendusest I IV. Eesti metsadest moodustavad kõdusoometsad 14%. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja vähe karakteerne, olenevalt niiskusreziimist võib see sarnaneda palu-, laane- või salumetsa alustaimestule. Tüübirühm jaguneb mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpideks. 3.1. MUSTIKA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Mks) Reljeef: tasane või väikese kaldega; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: mitmesuguse sügavusega kuivendatud siirdesoo S´, S´´, S´´´, harvem rabamuld. Iseloomulik on arumetsadele omase, 4-12 cm tüseduse metsakõdu-horisondi ja selle all mustjas- või hallikaspruuni, sõmerja struktuuriga 2-10 cm tüseduse kõduturbakihi esinemine
karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad.
kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp
Tartu Annelinnas lisandub majade korruselisuse koefitsient kuni 3,0. Senini kehtivad 1991. a. Baashinnad. II Põllumaal sõltuvalt maa boniteedist 2 arvutamise valemit (ha). 1. Boniteet 5...25 hindepunkti Mh = [50*(B-5)+L*1000]*A 2. Boniteet üle 25 hindepunkti Mh = [300*(B-25)+1000+L*1000]*A B maa boniteet L lisakulude koefitsient A asukoha koefitsient III Metsamaal leitakse maksustamishind metsakasvukohatüübi järgi (ha), ei arvestata metsa boniteeti (Raba 1000 EEK/ha, kõdusoo 3400 EEK/ha, sinilille 5083 EEK/ha, jänesekapsa-naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind. Metsamaa ostul-müügil võib olla kuni 0,5 ha metsa, ilma et metsa hinda ei arvestataks. IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi: I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid
viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi. Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks
2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B - boniteet hp-des L - lisakulude koefitsent (~1) A - asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m²
Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb
1% metsadest. tüübi saab kindlaks teha vaid mulla tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on Madalsoo (mds) kasvukohatüüp - esineb põhjal. skaala ümardatud kas 2 või 4 cm mitmesuguse tüsedusega ja Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4 cm lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt Võrreldes loduga on: Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt skaalal viidud poole diameetriastme võrra
viimasega siiski enam, siis nimetatakse seda mustika-jänesekapsa alltüübiks. Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi. Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks
- reljeef tasane või väikese kaldega, mikroreljeef tugevasti mätlik. Iseloomulik on arumetsadele omase, kuni 15 cm tüseduse metsakõdu horisondi ja selle all kuni15 cm tüseduse kõduturbakihi esinemine. 15 Puurindes valdavalt mänd, ohtralt ka kuuse järelkasvu. Põõsarinne puudub või on hõre, puhmarinne hästi arenenud. Samblarindes võib olla turbasambla laike. 2.2.5. jänesekapsa-kõdusoo kkt.- metsakõdu tüsedus on 2-10 (12) cm, seejärel kuni 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Puurindes domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Põõsarinne hõre või keskmise tihedusega. Rohurinne ja samblarinne sarnased jänesekapsa kkt.-le. Raie mõju metsale Raie tagajärjel muutuvad metsas valgustingimused, samuti mulla- ja mikroklimaatilised tingimused
russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal) Raba kasvukohatüüp e. rabametsad (sookail, kanarbik, sinikas, hanevits, küüvits, kukemari, vaevakask, harilik jõhvikas, pohl, väike jõhvikas, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas, ümaralehine huulhein, rabakas, pruun turbasammal, punane turbasammal, balti turbasammal, lillakas turbasammal, õrn turbasammal, raba-karusammal, harilik karusammal, palusammal, laanik) Kõdusoometsad Mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (mustikas, pohl, sinikas, palusammal, sookail, laanik, soovildik, lainjas kaksikhammas, turbasamblad, harilik karusammal, kattekold, palu-härghein, lakkleht, karvane piiphein, ümaralehine uibuleht, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, leseleht, sinihelmikas, suga-sõnajalg, leseleht) Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv
1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B boniteet hp-des L lisakulude koefitsent (~1) A asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m² Puhjas 8kr/m² Tõrvandi 21kr/m²
-peenraid, älveid (älverabades), laukaid (laukarabades), laugasjärvi ja rabaojasid. Rabast toodetakse turvast ja korjatakse marju; metsa- või rohumaana kasutamine eeldab intensiivset kuivendamist ja väetamist. Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust. Taimkatte järgi eristatakse rohusoid (nt tarnasoo), põõsasoid (nt porsasoo), puissoid (peamiselt puisraba, kus kasvab harvalt kiduraid mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld.
Jänesekapsa-naadi Looduslik 85 4,92 Jänesekapsa-naadi Kultiveerimine 85 4,01 Jänesekapsa-pohla Looduslik 95 5,05 Jänesekapsa-pohla Kultiveerimine 90 3,60 Kastikuloo Looduslik 90 3,40 Kastikuloo Kultiveerimine 95 2,46 Kõdusoo Looduslik 70 4,40 Kõdusoo Kultiveerimine 80 2,55 Mustika Looduslik 95 4,35 Mustika Kultiveerimine 90 3,43 Naadi Looduslik 60 6,29 Naadi Kultiveerimine 70 3,70
metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 7000 krooni ühe hektari kohta. (6) Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju: 1) lammi, soostunud ja madalsoometsas ning lammipajustikus kümme krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 2) loo ja nõmmemetsas kaheksa krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 3) palu, laane, salu ja sürjametsas kuus krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 4) kõdusoo, rabastuvas, raba ja siirdesoometsas neli krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest. (7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast. (8) Kui on risustatud metsa: 1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 100 krooni risustatud maaala ühe ruutmeetri kohta;
Toituvad põhjaveest või üleujutusveest Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast Anormaalsed mullad 55% Eesti soodest Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all Lammimullad A Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad jagunevad liigirikasteks ja -vaesteks Fluvisol (WRB) Fluvaquentic Hemists (ST) Tekivad: 1. maismaa soostumisel 2
looduslikult uuenenud männid ja kased; need kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendamist. Järgmistes metsapõlvkondades omandab ülekaalu kuusk. Puude juurestik paikneb vaid mulla pindmises osas, seetõttu on palju tuulemurdu, mis moodustab aja jooksul mätliku mikroreljeefi. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja sarnaneb niiskusrežiimist olenevalt palu-, laane- või salumetsa omaga. Kõdusoometsadel on üks tüübirühm – kõdusoometsad, milles eristuvad mustika-kõdusoo kasvukohtüüp ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Eesti niidutaimkond Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala, mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsataimi, stepi päritoluga taimi kui ka umbrohtusid
annaabi.ee 
