Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul.
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused
liigid. (Talvi, T. 2001) Eestis ei ole nii suuri luhti nagu Kesk-Euroopas. Suuremad lamminiidud on Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel. Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine Kuidas ja miks pärandit hoida? Eesti maarahvale on aga pärandkooslused olnud igapäevaelu loomulik keskkond. Niitude kastesest sülest pärineb suur osa rahvalaule ja muistendeid, ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade
(pärandkultuuri objekte) ja tükikesi (traditsioonilist maakasutust).' (Väike pärandkultuuri käsiraamat Tarang L 2009, Tartu:Eesti Loodusfoto 152) Loomastik pärandkooslustel on küllaltki mitmekesine, eriti arvukas on lindude liigiline koosseis, eriti rannaniitudel (Matsalu rahvuspark) ja ka putukate koosseis, kellest paljusid liike mujal Eestis ei kohta. 3 Putukad pärandkooslustel Sajandeid ühtemoodi majandatud pärandkooslused on eriline ja asendamatu elupaik paljudele putukaliikidele. Mõned pärandkooslusi asustavad üutukarühmad , näiteks päevaliblikad, sihktiivalised, ning mõned mardikalised, on viimastel aastakümnetel pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine.
taimekooslustele hästi. Kasutatud allikad Raamatud: 1. Loorits O. 2001. Endis-Eesti-elu-olu IV. Eesti kirjandusmuuseum, Tartu, 316 lk. 13 2. Krall H, Pork E jt. 1980. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn, 87 lk. 3. Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, 255 lk. 4. Lõugas L, Maldre L jt. 2004. Koduloomad ja karjakasvatus muinasajast kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn, 14 lk. 5. Ess M, Older H jt. 2007. Rohumaaviljeluse, karjakasvatuse ja haljastuse integratsioon. OÜ Vali Press, Tallinn, 258 lk. Interneti: 6. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2011, Loopealsed. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13 (viimati külastatud 16
turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Joonis . Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand) Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate taime- ja loomakooslustega. Kõige rohkem tuntaksegi Peipsi põhjakallast tema luiteahelikel paiknevate männimetsade ja Peipsi järve poolest, mis pakub huvi nii turistile kui kalamehele. Rannapungerja jõelammid on kohalikule inimesele väärtuslikud pärandkooslused, need on põllumajanduslikus kasutuses. Kasutatud kirjandus Consulting OÜ & Alutaguse Matkaklubi MTÜ. Kättesaadav: http://www.iisakuvv.ee/img/image/KauksiTTAloplikkorr.pdf (viimati külastatud 22.03.12)Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti Loodusfoto. Lk 34-36. Haberman, J., Timm, T., Raukas, A., 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu. 472 lk. Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020. Kättesaadav: http://www
tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga
Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta. Sagedamad taimekooslused: niitja tarna turbasambla, pudeltarna turbasambla, alpi jänesvill raba-jänesvill alpi jänesvilla ning tuppvillpea kooslus. Ülevaade Eesti esiajalukku Eesti kiviaeg 9000-5000 e.kr periood:keraamikaeelne kiviaeg;9000-6500 e.kr varamesoliitikum, 6500-5000 e.kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e.kr varaneoliitikum;4000-3000 e
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka
lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad kohanimed ning veel loendamatud mälestised seovad eestlasi oma isamaaga. Omaette kategooriaks pärandkultuuris on pärandmaastikud ja pärandkooslused puisniidud ja karjamaad, rannaniidud, luhaniidud nende tähtsustamiseks ja taastamiseks on tänu entusiastidele ning riigi abile juba midagi tehtud, kuna need vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. 2 3 Kuidas on maastikuarhitektuur ja pärandkultuur seotud?
Kõige rohkem mõjutavad piirkonna loodust Kasari vesikonna jõed, mis läbivad intensiivse põllumajandusliku tootmisega alasid. Selle tagajärjel on Matsalu lahe idaosa kinnikasvamas. Veekogude põhja settinud veetaimestiku orgaaniline mass aga tarbib lagunedes rohkem hapnikku, mis paratamatult mõjub siinsele elustikule. Kasutatud materjalid 1. Haberman, H., Kaar. E., Kumari. E., Trass H., Vilbaste. J. 1970. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus. Tallinn 2. Kukk, T. 2004. Pärandkooslused. Keskkonnainvesteeringute keskus. Tartu. 3. Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Maa-amet. 2006. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn. Kättesaadav. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf (Viimati külastatud 25.03.2012) 5. Miilmets, A. 1981. Matsalu. Eesti Raamat. Tallinn 6. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli
Jõe iseloom on kas ülem-, kesk- või alamjooks.Ülemjooks on alati suurema langusega, iseloomustab järsk org (puud ja taimestik otse kallastel ja veevool on kiire). Keskjooksul madalam laiem org (on aeglane veevool ja vesitaimestikku rohkem). Alamjooksul terrassidega lai org (jõgi avatud, taimestik tihe vees ja rikkalik) Alamjooksul on välja kujunenud lamjalad, kuhu vesi pidevalt peale tungib, välja on kujunenud lammikooslused. Pärandkooslused on inimest poolt kujundatud kooslused (puisniidud ja luhaniidud). Lammikooslusi püütakse tänapäeval säilitada. Vee hauramine maailmaookeanist ületab oliliselt sademete hulga, samas maismaal on olukord vastupidine. Vee hulk mageveekogudes on ca 0.25 10 tonni. Aastane äravool on ca 0,2 10 tonni / käibeaeg umbes üks aasta. Sademete hulga ca 1 10 tonni ja äravoolu 0.2 10 tonni erinevus on 0.8 10 tonni millega täiendatakse aastas põhjavee horisonte. Ainete ringid.
tormi või põlengut tekkinud häile. -Tekitatakse liigikaitse eesmärgil rohumaadel, põõsastikes ja metsaaladel lokaliseeritud ja kontrollitavaid põlenguid. - Näiteks mahalangenud puud tekitavad metsas uusi elupaiku. Pärandkooslus - Pärandkooslusi (ranna- ja luhaniite) asustavate liikide säilitamiseks on vaja neid alasid regulaarselt niita ja seal karjatada. - Kui majandustegevus lõpeb, pärandkooslused roostuvad ja võsastuvad. Seepärast on nendel aladel elupaiku võimalik taastada eelkõige majandamist taasalustades. Luited, liivikud ja nõmmed - Neid asustavad liigid on tõsisesse ohtu sattunud avatud liivaalade metsastamise tõttu. - Seepärast sõltub nende liikide edasine käekäik otseselt selliste alade taastamisest. - Seda on edukalt tehtud nii Taanis kui ka Suurbritannias ning luitealade taastamisega on algust tehtud ka Eestis.
Tõeliselt puutumatut, ka kaudse inimmõjuta loodust, meil siiski pole. Loodust on inimene oma käe järgi seadnud niisama kaua, kui ta siin on elanud. Suur osa meie kõige tavapärasematest maastikest on saanud oma näo inimese kaasabil ning sealne elustik välja kujunenud ja püsib ainult pideva ühetaolise inimmõju toel. Pärandkooslused. Peaaegu kõik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk pärandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele võetud veel enne, kui mets sinna kasvada jõudis. Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks
Eri liiki kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik. Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ning ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Kasutatud allikad 1) Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, lk. 107 2)http://www.pikk.ee/balticdeal/upload/Editor/Baltic%20Deal/Ettekanded/Veefoorum %202012/Karjatamisviisid.pdf (28.01.2014) 3) http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A (28.01.2014) 4) POOL-LOODUSLIKUD KOOSLUSED JA NENDE MAJANDAMISE ÜLDISED POHIMOTTED,Kadri Paomees, Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regioon, 2008 http://www.balticseaportal
mitmekesisust .Looduslikud faktorid maastike kujunemisel:· Geoloogilised (jääaeg, setted, pinnavormid,aluspõhi)· Edaafilised (mullastiku kujunemine pärast jääaega)· Klimaatilised (meri, kontinentaalsus). Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:· Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate,
roostikuks või kõrkjastikuks. pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, 2 karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. · Pärandkooslused (teaduslik samatähenduslik termin pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine
,1979. Rohumaade püsivuse ja tsönootilise suletuse küsimusi. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 67, 55-64. 20. Krall, H., Pork, K., aug, H., Püss, Õ., Rooma, I, Teras, T. 1980. Eesti NSV loodluslike rohumaade tüübid ja taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeerium, Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut, RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt". Tallinn, 88 lk. 21. Kukk, T., Kull, K., 1997. Puisniidud. Estonia Maritima, 2, 1-249. 22. Kukk, T., 2004. Lamminiidud ehk luhad. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Tartu, 191-203. 23. Kumari, E., 1960. Looduskaitse teatmik. Tallinn, 94-96. 24. Laasimer, L., 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn. 25. Leht, M. 1999. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu 26. Leibak, E., Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn. 27. Lillema, L., 1958. Eesti NSV Mullastik.Tallinn, 149-181. 28. Loorits, O., 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Kirjandusmuuseum,Tartu. 29. Loorits, O., 2000
populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad pärandmaastikud, milles on heas seisukorras Kagu-Eesti iseloomulikud pärandkooslused ning poolavatud maastikel elavate liikide populatsioonid ning suur bioloogiline mitmekesisus; 5.Säilinud on traditsiooniline elulaad, Karula murrak ning siinsele paikkonnale iseloomulikud traditsioonid ja kombed, mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2).
Meil: must-toonekurg, kotkad, metsis, lendorav. Tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad. Looduslik kooslus – kooslus, kus inimmõju on suhteliselt väike ja piirdub peamiselt õhusaastega. Näiteks kuivendamata rabad ja põlismetsad. Pool-looduslik kooslus – pärandkooslused on kujunenud mõõduka inimmõju tingimustes, kusjuures inimene on koosluse pakutud ressursse küll tarbinud, kuid ei ole koosluse liigilist koosseisu teadlikult kujundanud ega koosluse struktuuri kardinaalselt mõjutanud. Kliimakskooslus – koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.
vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani. Iseregulatsiooni puudulikkuse pärast on reguleerijaks inimene. Mulla huumusesisaldus väiksem. – Primaarne energiaallikas –päike. Aineringe ja energiaülekanne. Kliimatingimuste mõju
Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti
...............................................................................................................21 2 1. SISSEJUHATUS Poollooduslike koosluste (PLK) tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 20142020. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on
tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide (paljud käpalised, võrkliblikad, mustlaik-apollo) elupaikadeks. Ranna- ja lamminiidud on olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Poollooduslikke kooslusi on vaja säilitada ka seetõttu, et nad rikastavad maastikuilmet, kannavad edasi kultuuri ja traditsioone ning on head paigad teadus- ja õppetegevuseks. Poollooduslikud e pärandkooslused (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) on inimese poolt ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused looduslike protsesside tulemusel tagasi looduslikeks. 14 4.4 Meri ja rannikualad
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
4) ökoloogiliste tingimuste ja liigilise koosseisu järgi (rohumaade tüpoloogia) 1) arurohumaad – täna ! 2) soostunud rohumaad 3) madalsoorohumaad 4) siirdesoorohumaad 5) nõlvarohumaad – puudub osadel autoritel ! 6) lammirohumaad 7) rannarohumaad Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Pärandkooslused. Arurohumaade mõiste ja tüübirühmad Oluline: puudub turbakiht •Karbonaadirikkal lähtekivimil: loorohumaade tüübirühm sürjarohumaade tüübirühm pärisarurohumaade tüübirühm •Karbonaadivaesel lähtekivimil palurohumaade tüübirühm nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad
· pool-looduslikeks · kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: · aru-, · lammi-, · ranniku- ja · soostunud niidud. Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega 6. Pool-looduslikud e pärandkooslused. põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 7. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud
Sageli kasut algliikmete valikuks alustuseks peakomp teisendust On katsetatud ka mittelineaarset spektrisegu lahutamist, tegelikult ongi seosed üldiselt mittelineaarsed eriti kui piksli sees toimub kiirguse mitmekordne hajumine eri algliikmete vahel. Tüüpilised rakendused: geoloogias mineraalide tundmine, taimkatte analüüs, veekogude eriti rannikumere uurimisel, kärdi 9. Taimkatte heleduse olenevus lehepinnaindeksist ja katvusest. 10. Looduslike taimkatete kaugseire. Eestis märgalad, pärandkooslused, kaitsealad jm keskpunktis. Raiesmike koosluste seire: Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma, epsilon kiirguse kasutamise efektiivsus. APAR= a NDVI + b, kus ndvi hinnan saadakse satpildilt. 11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot.
· Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus.
rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks. Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, lammi- ja puisniidud ning loopealsed. Pärandkooslused teeb eriliseks vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus: Laelatu puisniidul Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012
ja suur hulk neist asub kaitsealadel. vajavad ka inimese otsest abi, sest nad kasvavad Tabel 3. Kaitsealuste samblikuliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv. Mitmesugustel põhjustel on nad siiski pärandkooslustes: puisniitudel, loopealsetel, lammi- Kategooria Samblikud Leiukohad või rannaniitudel. Pärandkooslused püsivad ainult siis, Kaitse- ja hoiualadel, Väljaspool kaitstavaid PEP* III kaitsekategooria taimi kui neid regulaarselt niita või nendel loomi karjatada. püsielupaikades alasid
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
-valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi –
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
