Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "selgrootuid" leiti 156 faili

selgrootuid on ligi 10 miljonit, mitmeid kordi rohkem kui selgroogseid.
3
doc

Olümpiaad 2007/2008

­ 12. klass I 1. Mis on maailmas levinuim psühhoaktiivne aine? (1 punkt) Maailma levinuim psühhoaktiivne aine on kofeiin. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine 2. Kuidas on see aine seotud teobromiini, paraksantiini ja teofülliiniga? (1 punkt) Kofeiin sisaldab kõiki neid kolme ainet. Kofeiin lagundatakse maksas nend...

Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia lah...

Geograafia - Põhikool
69 allalaadimist
2
doc

Korallriff

Seda toetavad alaosas surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning hapniku ­ja toidurikas. Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulat...

Bioloogia - Keskkool
50 allalaadimist
4
doc

Refferaat Linnud - Punarind

Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna...

Bioloogia - Põhikool
18 allalaadimist
6
doc

Kaanid

Pühajärve Põhikool KAANID Referaat Helin Bamberg 8.klass Sihva, 2008 PALJUNEMINE Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ­ ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta....

Bioloogia - Põhikool
26 allalaadimist
6
doc

Känguru

Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängur...

Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist
4
doc

Kalad

Ta keha on kohmakas. Pea on tal aga väga suur ja peas on tal aga palju luulisi kühme. Nolguse kehal soomuseid ei ole. Ta keha on hoopis kaetud luuplaatise või ogadega. Kui nolgus kätte võtta teeb ta madalat ja urisevat häält, püüdes inimest hirmutada. Uimed on tal kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on...

Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist
3
doc

Kariibi mere piirkond

Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MER...

Geograafia - Keskkool
23 allalaadimist
11
doc

Raba - referaat

Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA...

Bioloogia - Keskkool
172 allalaadimist
2
doc

Kilpkonnad

Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni el...

Loodus õpetus - Keskkool
19 allalaadimist
6
doc

11. klassi bioloogia

kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mi...

Bioloogia - Keskkool
410 allalaadimist
4
doc

Natuura 2000 - seminari ettekanne

NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esind...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
58 allalaadimist
12
rtf

Eesti luhad ja lammid

Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 A...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
38 allalaadimist
10
doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toi...

Bioloogia - Põhikool
160 allalaadimist
12
doc

Eesti tihaste elukombed

klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)...

Bioloogia - Põhikool
19 allalaadimist
9
ppt

Ekvatoriaalne vihmamets

Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige t...

Geograafia - Põhikool
46 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

3.1. Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Isepuhastumine veekogudes. Veekogudes muutuvad reoained jrk-jrgult kahjutuks vi kaovad organismide elutegevuse ning fsikaliste ja keemiliste protsesside mjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lmmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja phjasetteisse ladestumise tagajrjel. Eeldused selleks, et isepuhastumine bioloogilisel teel toimuks: 1) mitmekesine ja tasakaalus kooslus 2) reoainete juurdevool ei tohi letada kossteemi taluvust Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed. Juhul, kui olmeheitveed ei sisalda veeorganismidele toksilisi hendeid, toimub isepuhastumine kiiremini. Lisaks Leptomit...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
38 allalaadimist
2
docx

Eesti muldkate

Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi ja veeolude muutlikkusest 2. Soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3. Lubjarikaste muldade rohkus 4. Muldade kivisus Mullaehituse määrab mullalõimis, ehk mulla mehhaaniline koostis. Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste hulk protsentides. Mullaprofiil on mullahorisontide- erineva tiheduse, värvuse ja...

Geograafia - Põhikool
58 allalaadimist
4
doc

Linavästrik

Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda ma...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist
2
docx

Viljastumine, looteline areng, lootejärgne areng.

areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine ­ spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees ­ uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine ­ enamus selgrootuid , mitmed selgoroogsed: ka...

Bioloogia - Keskkool
83 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun