60 6 18 Joonis 6.11 Vastus: Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked: suurim põikjõud on 60kN lõigus FA ja F1 vahel ja suurim paindemoment on 18kNm ristlõikes C kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal,
60 6 18 Joonis 6.11 Vastus: Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked: suurim põikjõud on 60kN lõigus FA ja F1 vahel ja suurim paindemoment on 18kNm ristlõikes C kõige ohtlikum on ühtlase varda ristlõige C, kus mõjuvad koos mõlema sisejõu suurimad väärtused. 6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal,
tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2. Koostan tugevustingimuse.
i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r silindri põhjad Silindri telglõige Telglõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge h 2r Silindri ristlõige Ristlõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis on risti lõigatava keha teljega r Koonus Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti koonuse Külgpindala Täispindala moodustaja
Ristlõike joonisel kujutatakse üldjuhul ainult lõikavale tasandile jäävaid detaili elemente. Ristlõige ja lõige pealkirjastatakse ühtemoodi. Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid. Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata. Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda. Väljatoodud element Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile ISO 128-34:201 (E)]
Momenti loeme positiivseks, kui selle mõjul deformeerub vaadeldav element kumerusega allapoole. Miinusmärk näitab, et põikjõud ja paindemoment on algul valitud suunaga vastassuunalised. 3.5. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? paindemomendi M või põikjõu Q väärtus on suurim; · paindemonedi ja põikjõu suurimad väärtused langevad kokku; · varda ristlõige on vähim; · varda ristlõige väheneb sisejõu maksimumväärtuse lähedal. 3.6 Mis on varda neutraalkiht? Materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru). 3.7 Missuguse kujuga on ristlõike paindepinge epüür? 3.8 Kus paiknevad painutatud detaili ristlõike ohtlikud punktid? Ümarristlõike servadel y-teljel. 3.9 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge?
Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH surutud. Varras on oma pikkuses ühtlaselt koormatud, aga varda ristlõiked ei ole samad. Järelikult pean vaatama ka varda ristlõikepindala epüüri. 4. Varda ristlõike pindala epüür Lõigul BC on varras silindriline, mille ristlõige on ring. Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on: Uurin lõigu GH viit erinevat ristlõiget, sest ristlõike pindala muutub lõigul GH kõverjooneliselt ja nii saan enam vähem piisava täpsusega epüüri. Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5
Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime ...
Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste tagajärjel ei katkeks, tehakse südamikud paljudest vasktraadikiududest. Juhtme otsa kuju sõltub sellest, kas autol kasutatakse kruviklemme või pistmikke. Juhe valitakse teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35 Generaatoriahelas kasutatakse enamasti 6- või 10-mm² ristlõikega juhtmeid. Esilaternate ja valgustuse lülitite vahele ühendatakse 2,5-mm² ning mõõteriistade ja signaalseadmete ahelatesse 1,5-mm² südamikuga juhtmed. Käiviti juhe valitakse sõltuvalt pikkusest ja tarbitavast voolust. Kui vool on 100 A, ei tohi pingelang juhtmes ületada 0,15 V
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment);
B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid.
D. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel Score: 6/6 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 2t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 980 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta?
TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus ..................................................................................................................
koonuse põhi Ruumalade suhe Võrdse kõrguse ja põhja raadiuse puhul silindri ruumala on koonuse ruumalast 3 korda suurem r Vsilinder : Vkoonus = 3 ehk h Vsilinder = r 2 h 1 1 Vkoonus = r h = Vsilinder 2 3 3 Koonuse telg- ja ristlõige Telglõikeks - Ristlõige - võrdhaarne kolmnurk ring rl lõike raadius h 2r Ülesanded Kui koonuse põhja pindala on 16 m2 ja kõrgus 3 m, siis koonuse ruumala on 24 m3 16 m3 48 m3 144 m3 Kui koonuse kõrgus on 4 m ja põhja diameeter on 6 m, siis koonuse moodustaja on m 24 m 5m 10 m
2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelgede suhtes Inertsmomendid telgede y ja z suhtes. 3.4. Liitkujundi telg-inertsmomendid Intersimomendid kesktelgede y ja z suhtes Reegel: Telg-inertsmomendi väärtus on seda suurem mida enam on ristlõige selle telje ristsihis ''välja veninud''. Visuaalsel hinnangul on ristlõige enam ''välja veninud'' telje y sihis. Peaks olema: Tegelikult on: 4. Ristlõike tsentrifugaal-inertsmoment 4.1. Tsentrigugaal-inertsmomentide seosed 4.2. Esimese osakujundi tsentrifugaal-inertsmoment Tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku yz suhtes Inertsmoment pööratud telje suhtes 4.3. Teise osakujundi tsentrifugaal-inertsmoment Tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku yz suhtes 4.4
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2
Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 4,8 cm3 1.2 U-profiil mõõtmetega 30/100/30x3 Kuna aga antud möötmetega U-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/100/50x6 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,55 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1/y'z1/z'= osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes
Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 3,45 mm2 1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1 (y') z1 (z') = osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2 z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2
Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV 3) Soonte isolatsioon: B sünteetiline kautsuk E polüeteen
Detaili joonmõõtmed või detaili elemendi m detailide hulk töödeldavate Tapikeel ,-hark (pesa), soon, sulund, faas, Oper. Korraga valts, ristlõige jm Töötlemisoperatsioonide jrk.nr nimetused teostamise järjekorras Pikkus Laius 1 2 3 4 5 1 tooriku saagimine 500 90 2 rihtimine 500 86
5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k .õmblus = 0,6[ ] = 0,6 *157 94MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Tugevustingimus paindele: M 6* F *l = = [ ] Wx *b2 kus * b2 Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige
Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid. Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid. Mulgustamise tornid võivad olla ümmargused, ruudukujulised, ovaalsed ja erikujulised. Painutamine on operatsioon, mille käigus antakse toorikule ettenähtud kõver kuju. Painutamist rakendatakse nurgikute, klambrite, haakide, käppade, kronsteinide jm. valmistamisel. Painutamisel tooriku ristlõige muutub: painde kohal kõrgus väheneb ja laius suureneb. Lisaks võivad painde siseküljele tekkida kortsud ja välisküljel tekkida praod. Mida suurem on painutusnurk ja väiksem painutusraadius, seda tugevamini nimetatud nähtused ilmnevad. Selleks, et tooriku ristlõige painutamisel vähem deformeeruks, tuleb tooriku kõrgust enne painutamist suurendada. Väänamine on operatsioon, mille käigus toorikut või tema üht osa väänatakse ümber tooriku telje mingi kindla nurga võrra
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus
Joonis 3.3 Eelnevast: Sisejõud = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) Väändemomendi olemus Koormus Ristlõige M Väändemoment Osakestevahelised Osakestevaheliste T jõud jõudude resultant Joonis 3.4
neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut. Oda - tehakse vahet ratsaniku odal, jalaväelase odal, jahiodal ja viskeodal. Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast
4. Ümarvõlli ristlõike pingete analüüs 4.1 Ümarristlõike paindepinged See on kesk-peateljestik, mison määratud nulljoonega, nulljoone suhtes on paine tasapinnaline. 4.2 Ümarristlõike suurimad paindepinged Selle paindemomendi M tasand valitakse kesk-peatasandiks 4.3 Ümarristlõike ohtlikud punktid 4.4 Ümarristlõike ohtlike punktide võrdpinge 4.5 Ümarristlõike ekvivalentne paindemoment 4.6 Ümarristlõike ohtlik ristlõige Varda ekvivalentsed paindemomendid Ekvivalentse paindemomendi epüür Ühtlase ÜMARvõlli ohtlik ristlõige on = 1836,8 Nm 5. Ümarvõlli tugevusarvutus 5.1 Ühtlase ümarvõlli läbimõõt Võlli läbimõõt Lubatav tõmbepinge: Valides eelisarvude reast R10", saadakse võlli ohutuks läbimõõduks 80 mm 5.2 Tugevuskontroll ristlõikes H Suurim väändepinge Suurim summaarne paindepinge Ühtlase võlli tugevus on tagatud Paindepinge ja väändepinge epüürid
= 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: = M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6 Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: 224 mm 2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm, keevisõbluse kaatet z = = 5 mm. Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl ,
või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutuvate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga (metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile
Teist tüüpi koormuste puudumisel jõuepüüril astmena: kahe üksikjõu vahelisel vardalõigul · tema mõjule vastavas suunas; sisejõu väärtus ei muutu. · tema väärtuse võrra; 2.3.4.2. Näide. Varda omakaal Määrata sisejõu (pikijõu) jagunemine ühtlases vardas, arvestades varda massist tingitud gravitatsioonijõudu ning määrata ohtlik ristlõige! Materjal: teras, tihedus = 7800 kg/m3, varda ristlõike Arvutusskeem pindala A = 1 cm2, raskuskiirendus g = 9.81 m/s2: Vertikaalse varda sisejõud muutub raskusjõu toimel sujuvalt nullist vabas otsas kuni suurima väärtuseni kinnituskohas (Joon. 2.10) -- muutuse seaduspärasus
20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal
jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. C. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. Score: 0/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer k Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagum ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehe mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varraste Student Response Value Answer: 1470 100% 1 470 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on
tõmbetugevuse vastavast näitajast. C. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. D. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 3/3 16 . Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 1960 Score: 0/7 17 . Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2
..................................................................... 3 1. Väändemomendi T epüür ............................................................................................... 4 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid ................................................................................................................................... 4 3. Ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige .................. 7 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’ .......................................................................................................... 8 5. Suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid, võlli tugevus kontroll. ................................................ 9 6. Vastus ..............................
vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega varras(Siin on taandatud ehk redutseeritud pikijõud) Simpsoni valem eeskiri määratud integraali väärtuse ligikaudseks arvutamiseks. Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on
Võlli skeem valida vastavalt MVedav üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt Veetav üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. rihmaratas Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6
paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed 4 Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile
Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi
Väike a, mm b, mm c, mm L, mm H, mm Suur pindala pindala S m2 S, m2 1.5 170 200 190 1394 1814 2.53 Andmed Ühik Ristlõige r, mm a, mm h, mm S, m2 Materjal i kulu 1. ringikujul 1 252 503 1.19 Terasleht 1.2 mm 2. ruudukuj 2 464 464 1.29 Erikaal 7850 kg/m3 3.ristkülik, 3 572 458 1.31 Ruumala 0.1 m3 4.kuusnurk 4 281 487 1.23
kui ka sujuvalt muutuva ristlõikepindala korral. Sujuvalt muutuva väänava joonmomendiga m koormatud ja sujuvalt muutuva läbimõõduga D ümarvarras (Joon. 10.4): · vabalt valitud lõigu BC pikkus (punktid B koordinaadiga xB ja C l BC = xC - x B ; koordinaadiga xC) avaldub otspunktide koordinaatide kaudu: · väänava koormuse toimel ristlõige B pöördub B ja ristlõige C pöördub C võrra (varda kinnisristlõike suhtes); Sujuvalt väänatud sujuv varras Lühike lõik BC xC xB m const D const x B C
A9 B-0 Varda tugevusarvutus pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD
Beranger. Kortermaja rõdu Castel Beranger. VICTOR HORTA Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Hotell Tassel’i interjöör. Victor Horta oma maja ja stuudio. ANTONIO GAUDÍ Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila HUNDERTWASSER Austria kunstniku looming unikaalne ristlõige. Elamud Austrias, Vienna linnas. PETER BEHRENS AEG Turbine Factory. Berliinis. Behrens’i majas olev muusika tuba. Behrens’i disainitud tööstuslik kell AEG’is. AUBREY BEARDSLEY Illustratsioon O.Wilde’i’’Salom’’le ’’Excalibur järves’’ ’’Tantsija Reward’’ GUSTAV KLIMT
Hüdrodünaamika uurib vedelike liikumise seaduspärasusi. Hüdrodünaamikas on tähtis viskoossus kuna liikumisega kaasneb hõõre. Voolamine jaotatakse kaheks. Mittestatsionaarne voolamine kus rõhk ja voolamise kiirus sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka veel ajast. Statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. 2 18. Vabavool, survevool, märgperimeeter, voolu ristlõige, hüdrauliline raadius ja voolu hulk. Vabavool voolamine kanalites, avasängides ja voolamisel esineb vabapinda. Vabavool liigub raskusjõu toimel ülalt alla, näiteks kanalisatsioon. Survevool liikumapanevaks jõuks on mingi välisjõud, näiteks pump. Vabapind puudub ja voolamine toimub survetorustikus. Märgperimeeter see on voolava vedeliku kokkupuutejoon tahkete piiretega. Voolu ristlõige voolu ristlõige on voolu risti lõikav pind
Iga ristlõike ohtlike punktide võrdpinge väärtus sõltub selle suuruse väärtusest. 3 D W= ristlõike telg-tugevusmoment 32 3.1 Varda ekvivalentsed paindemomendid M Ekv , A = M 2 Ay+ M 2 Az +T 2 A= 0 2+0 2+ 2752=275 Nm M Ekv ,C = M 2Cy + M 2Cz +T 2C = 02 +13752 +2752=1402 Nm M Ekv , D = M 2 Dy + M 2Dz +T 2D = 6462 +2352 +2752=740 Nm M Ekv , B= M 2By + M 2Bz+ T 2B = 02 +02 +2752=275 Nm 3.2 Ohtlik ristlõige Ühtlase ümarvarda ohtlik ristlõige asub punktis C. M Ekv ,C =1402 Nm 4. Ümarvõlli tugevusarvutus ja läbimõõt Tugevustingimus ohtliku lõike C ohtlikes punktides : M ekv 32 M ekv ekv = = 3 [ ] ekvivalentpinge W D [ ] = y = 325 =6 5 MPa lubatav paindepinge [ S] 5 4.1 Ümarvõlli ohutu läbimõõt D 3 32 M ekv , C 3 32 1402 [] =
Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 2 TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega. 1. Lähteandmed
väljundklemmid on 2 ja 4. Klemmide vale ühendus võib põhjustada ketta pöörlemist vastassuunas või lühise tekkimist. Veksellüliti koosneb ümberlülitavast kontaktist. Kahe veksellüliti õige ühendamine annab võimaluse nende kasutamiseks pikkades koridorides, kus ühest koridori otsast pannakse tuled põlema ja teisest koridori otsast lülitatakse välja. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskkaablit PPJ-1,5 (kohtkindel paigalduskaabel PVC isolatsiooniga, soonte ristlõige 1,5 mm²). Kriipsude arv ühejoonelisel skeemil määrab kasutatavate kaablite soonte arvu. Kaabli kinnitamiseks boksi seinale kasutatakse kaablikinnitusklambreid mõõduga 8-12 mm. Teoreetilised küsimused: · Millisel pingel töötab skeem? · Millistest elementidest koosneb elektrivalgustuse installatsiooni skeem? · Millistest põhiosadest koosneb induktsioontüüpi elektrienergia arvesti?
Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115
paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy A F max
Katsekeha andmed ρ=2700 kg/m3 E=70 Gpa Ristlõige Tala pikkus: l=4,82m Koormus: 30 kg Dünaamiline moone εd=331 Staatiline moone εst= 179 Dünaamikategur kd= εd/εst(pole vaja, sest katse on aastatega muutunud) Pinge leidmine M σ= y Wy Iy 52∗50 903∗5 W y= a ( ; I y =2∗ 12 ) +5∗50∗47,52 + 12 =1,433∗10−6 m −6 1,433∗10 W y= =28,66 cm 3 0,05 F=30*9,81=294,3 N My=147,15*2,41=354,6 Nm M 354,6 σ= y= =12,37 MPa W y 28,66∗10−6 Moone σ 12,37∗106 ε= = 9 =177∗10−6 E 70∗10 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
