Harilik käbihein Harilik orashein Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik
Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on
aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, 7 sookastik, kõrvenõges jt). Samblaid esineb arvukamalt vaid mätastel (tüviksammal, raunik, tähtsamblad, metsakäharik jt). (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Maa-ala sobib hästi põllumaaks, millel saab kasvatada peamisi põllukultuure, kui on hästi ära kuivendatud. 1.6
lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus
pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi: 1) Heinamaaks niidetakse 2) Karjamaaks loomadele 3) Kultuurniiduks inimloodud
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2? (’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala < 20 4. Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)? Millist tüüpi statistikat võimalda...
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat h...
; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega. Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud.
[2] Nende muldade puhul soovitaksin jälgida, millised taimed on sobivad kindlale mullale, tõin need ka eelnevalt välja, selle järgi on hea põllumassiiv metsastada. Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, sookastik, kõrvenõges jt). [2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure,
maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt. naat, võilill, seaohakas, heinputk, siberi karuputk jt. putked. Energiarikastest taimeosadest on tarbituimad marjad (põhjapoolsed alad)ja puuviljad ning seedermändide ja pöökide viljad (Aasia, LõunaEuroopa, Ameerika). Ameerikas söövad karud sageli ka taimede maaaluseid osi (säilitusjuuri). Põllumajandus piirkondades on karude hulgas populaarseks toiduobjektiks ka teravili. Eestis on enim tarbitud marjadeks mustikas, pohl, jõhvikas, võimalusel söövad karud meelsasti ka õunu
Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu. Põõsastel sageli humal. Rohurinne: lopsakas ja liigirikas, puhmarinne puudub; ülemine rohurinne koosneb peamiselt suurtest sõnajalgadest ning kõrgetest rohunditest. Tüüpilised liigid: naistesõnajalg (KD), laanesõnajalg (K), laiuv sõnajalg (K), ohtene sõnajalg, harilik mets-soosõnajalg, maarja-sõnajalg, angervaks (K), seaohakas (K), harilik heinputk (K), soo-koeatubakas (K), lepiklill (K) - kevadel, kõrvenõges, ojamõõl, salu- tähthein, püsik-seljarohi, jänesekapsas, jänesesalat, roomav tulikas, harilik maavits, sookastik, saluhein, lodutarn, tupptarn, metstarn, pikk tarn. LAANESÕNAJALG Matteuccia struthiopteris sugukond naistesõnajalalised. Püsik. Kasvukoht: metsades, varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel, ilutaimena parkides, surnuaedades
Both the undergrowth and the ground vegetation are rich in species. Nii alusmets kui ka alustaimestik on mõlemad liikide poolest rikkad. The caracteristic plants in the undergrowth: bird cherry, black currant, mountain currant, alder buckthorn; the plants in the ground vegetation: ferns, meadowsweet, cabbage thistle, water avens, nightshade. Iseloomulikud taimed alusmetsas on: toomingas, mustsõstar, magesõstar, paakspuu; alustaimestiku taimed on: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, harilik maavits. HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist. These forests are rich in different herbs
Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab. Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad- ajutiselt liigniisketel muldadel- gleimullad või gleistunud mullad. Osja (os) kkt Levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik; levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 0,5% metsadest, metsakasvatuslikke omadusi saab parandada kuivendamisega. Muld- lähtekivimiks
käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar, metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad
suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Luhtade taimestik Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: • lamba-aruhein • luikas • jusshein Liigivaesed kuivad lammiaruniidud • lamba-aruhein • värvmadar • keskmine värihein Kuivad aasad • luht-kastevars • punane aruhein • aas-rebasesaba • harilik aruhein Märjad aasad • Seaohakas • Angervaks • soo-kurereha • mätastarn Suurkõrreliste lammirohumaad • luht-kastevars • lünktarn • päideroog Luhtade loomastik Selgrootud • ehmestiivaline • ämblik • sääsk • kiil • ühepäevikuline Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn • harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja
küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
· Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) · Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar
Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar
Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein.
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement liigid, mis on tekkinud kohapeal (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos
vahel on sageli küllaltki erinevad. Põllumees võib oma harimisvõtetega kultuuride viljelemisel põllukoosluse keskkonnatingimusi samuti väga erinevalt mõjutada. http://www.bio-gaertner.de/Articles/Weitere_Inhalte/Verschiedenes/Zeigerpflanzen.html Lämmastikurikkal mullal: põldsinep, kahar kirburohi, karuputk, verev iminõges, võõrkakar, valge hanemalts, harilik ristirohi, harilik naat, kõrvenõges, hiirekõrv, leeder, raudnõges, seaohakas, võilill, h. orashein, must maavits, harilik punand, vesihein, piimalill Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h. piimalill, harilik sinilill, harilik käokannus, pehme kurereha, tui tähtpea, verev iminõges, harilik piimalill
kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo- toitumine. ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate 2. Üleujutusveest. Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, puudub. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt ojamõõl, püsikseljarohi jne. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt- veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi le. on väga vähe kasvukohatüübile iseloomulikud taimed
Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement – liigid, mis on tekkinud kohapeal – (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
