· Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid
21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica;
Rannakarbi koda on tavaliselt piklik, sile ja sinist värvi. Ta elab suhteliselt madalas vees, kinnitununa karide, kivide, sillasammaste või muu veealuse kõva substraadi külge. Et tõus teda minema ei kannaks, kinnitub ta tugevate niitidega substraadi külge. Nagu nimigi ütleb, on söödav rannakarp söödav, ja seda mitte üksnes lindudele, kaladele ja erinevatele selgrootutele, vaid ka inimesele. Linnustik Lauk Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Kühmnokk-luik Hahk Lauk Elab taimestikurikkas vees Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium Häälitsus kostab kaugele Välimuselt on lauk ümara keha ja lühikese sabaga, on mõlemast soost lind üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased
2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus
> Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki Metskiur Põõsalinde Tikutaja Sookurg Teder Putukad: Ämblikud:
Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline
peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid
Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss" sõnad; "Rannalageda leib" ja "Tuule valgel" kujutab nendes oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust, järjest kesksemaks luuleaineks tema loomingus sai lapse- ja noorpõlves kogetu, mällu talletatu.
Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; Mustsaba- vigle; Tutkas; Liivatüll; Punajalg-tilder; Kiivitaja; Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad
sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks
Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg tilder Kiivitaja Hanelised(Hallani,Kanada lagle) Alpi risla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn
küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed
veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud.
I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega II kategooria seeneliigid lepa-kärbseseen Amanita friabilis punajalg-kivipuravik - Boletus erythropus Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid
mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra,
muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Tselluloosi tootmine ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud.
Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed: Rohukonn Tähnikvesilik Rabakonn Rohe-kärnkonn Arusisalik Loomad Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Loomad Putukad: Üle 1500 liigi.
ARUSISALIK VASKUSS ROHE - KÄRNKONN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LINNUD Madalsoos on väga palju erinevaid linde. Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased TEDER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOKURG Click to edit Master text styles Second level Third level
Kõhualune on kergelt kollakas. Tagavarbaküüs on väga pikk, mistõttu on ta sobimatu maas Põldlõoke kõndima. Mustsaba-vigle Kurvitsalised Panajalg-tilderlased on väga Punajalg-tilder on üsna suur Punajalg-tilder on lärmakad linnud, kes oma lärmiga ja kurvitsaline. Sulestik on helepruun, märgade ja niiskete kisaga kaitsevad ennast kuid tagaselg ja kõhualune on valged. alade lind. Heaks Ka tiiva tagaserval on valge vööt. elupaigaks talle on
teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants puravik jne. Riisikas Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibedamaitselised riisikad, mida tuleb kupatada enne toiduks kasutamist ja mahedamaitselised riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata.Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-
aladelt. Kahepaiksetest võivad lisaks kõrele rannaniitudel elada veel rabakonn. Roomajatest võib rannaniitudel kohata nastikut. Rannaniite iseloomustab väga mitmekesine ja rikkalik linnustik. Rannaniidud on eelistatud rändeaegseteks koondumispaikadeks paljudele hanelistele (valgepõsk-lagle ja hallhani) ja kurvitsaliste liikidele. Samade rühmade esindajad domineerivad ka rannaniitudel pesitsevate liikide hulgas. Rannaniitudele iseloomulikeks haude-lindudeks on kurvitsalistest punajalg- tilder, mustsaba-vigle, alpi-risla, kiivitaja, tutkas, meriski, liivatüll, suurkoovitaja. Haruldasemad on naaskelnokk, veetallaja. Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini sinikael-part, rägapart, luitsnokk-part. Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised nagu näiteks sookiur, lambahänilane, põldlõoke. Võsastuvatel rannaniitudel suureneb pesitsevate värvuliste liikide arv põõsastes pesitsevate liikide arvelt. Karjatatavate lagedate
tundlikuse pärast. Projekt HELCOM on toonud kaasa edusamme mitmetes valdkondades, kuid edasise töö on veel vaja. Loomastik Linnustik Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk, kivirullija, punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk. Paljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht), toitainetega rikastumine (paranenud toitumistingimused eelkõige kala ja merekarpidest Lauk toituvatele liikidele) ning põllumajanduses tekkinud
mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces) Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime
Punast värvi taimed Paljud taimed on värvilt punased, et ligi meelitada tolmeldajaid putukaid. Nende värv kajastud tihti ka taimede nimedes. Nõnda on "punase" nimega näiteks pune (Origanum vulgare), punane aruhein (Festuca rubra), punane leeder (Sambucus racemosa), punand (Fumaria officinalis), liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ja punane tolmpea (Cephalanthera rubra). Leidub aga ka punaseid sambliku- (punakas rähksamblik) ja seeneliike (punakas maatäht ja punajalg-kivipuravik). Mõnede taimede punane värvus kajastub ka sümboolikas. Näiteks sümboliseerib granaatõuna oma punase värvi tõttu päikest, elu ja verd. Moonid sümboliseerivad aga surmaund. Rahvapärimuse kohaselt olevat Waterloo lahingus hukkunute verest võrsunud tuhandeid punaseid moone. Punane roos on ilu ja armastuse sümbol. Kristliku traditsiooni järgi tärkas punane roos Kristuse verest. Punane roos oli ka Lancasteri suguvõsa sümbol Rooside sõja (14551485) ajal. Punavetikad
vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica, 2009) Joonis 7. Kormoranid Rannaniidud on paljude linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaigaks: · balti risla (ohus) · mustsaba-vigle (ohus) · tutkas (ohus) (Joonis 9) · kormoranid (Joonis 7) · hahad (Joonis 8) · punajalg-tilder · partlased · hanelised · kurvitsalised Joonis 8. Emahahk. Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005) 8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel 7. Inimmõjud
ja lutikaliste poolest. Küllaltki uuritud putukarühm rannaniitudel on mardikalised. Eesti rannaniitudel on kindlaks tehtud üle 250 liigi mardikaid. Matsalu lahe äärsetelt niitudelt on leitud 88 liiki mardikaid (Kukk, 2004). Matsalu lahe äärsetel rannaniitudel pesitseb 65 linnuliiki. Iseloomulik on nende hulgas kurvitsaliste suur osakaal. Kurvitsaliste kõrval on arvukad värvulised, kuid nende liike on vähe. Iseloomulike liikidena pesitsevad rannaniitudel kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel niidurüdi, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luits-nokk-part, paljandikel ja madala rohustuga aladel liivatüll ja merisk. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest
Kõige arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad. Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik
Ta ei salli põõsastelt langevat vett. Sagedamini moodustub nii metsa all mosaiikne vaip, kus ühes kohas on laigud palusamblaga, teisal aga "laanikumetsad". Vaid harva kasvavad palusammal ja laanik koos. Harilik palusammal RABAS ELAVAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalg-tilder sookurg IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger põder ROOMAJAD rästik arusisalik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik harivesilik SELGROOTUD raba-tondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi raba-tondihobu HUVITAVAD FAKTID Rabades kasvab ka putuktoidulisi
Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit. Nimekiri veel mitmetest selles vallas leiduvatest kaitsealustest liikidest: vööt-põõsalind, niidurüdi, suurkoovitaja, punaselg-õgija, liivatüll, väikekajakas, väiketiir, jõgitiir, randtiir, ristpart, sarvikpütt, punajalg-tilder, kodukakk, kanakull, hiireviu, sookurg, karukell, lääne- mõõkrohi, liht-randpung, niidu-asparhernes, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, lood- angervars, rand-soodahein, randtarn, harilik porss, emaputk, kaunis kuldking, aas-karukell, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur-käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp, hall käpp, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti- sõrmkäpp, metsõunapuu, künnapuu.
Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8
· Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, lambahänilane. Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel · Üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi. · Niidud on tekkinud aruniitude soostumisel, või soostunud metsadest. · Eriti palju on neid niite Lääne-Eestis. · Puurinne: sookask, haab,sanglepp, saar, toomingas · Põõsarinne: paakspuu, paju, lodjapuu
vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas
sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest uruhiir. Rabad Putukad -u
Nimetatud maastike kaitse ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks osutunud nende alade jätkuv kasutamine heina- ja karjamaadena. Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder ning Võrtsjarve lõunaosa koos Väike Emajõe suudmealaga. Tamme poldril peatub rände ajal raba- ja suur- laukhanesid (kuni 5000 isendit, pesitsejatena on seal registreeritud välja-loorkulli (2-3 paari), suurkoovitajat (ca 10 p), punajalg-tildrit (ca 10 p), massiliselt lambahänilast ja põldlõokest (EOÜ andmebaas, 1993). Tamme polder on antud piirkonnas oluline rändepeatusala paljudele liikidele ning ka sealkandis pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku seisukohast oleks tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult mitmekesisena (heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus ning
kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast. Mererannaga on seotud ka haha elupaigad. Üheks haruldasemaks on seni ainult Saaremaad ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir. Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik. Üheks enamesinevaks liigiks on siin kiivitaja. Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka mõned partlased (sinikael-part), kalakajakas, jõgi- ja randtiir ning rohukoskel. Värvulistest on üheks tavaliseks pesitsejaks põldlõoke, sookiur, kohati lambahänilane ja kadakatäks. Rändel peatub siin rohkesti kurvitsalisi, hanesid, laglesid ja värvulisi. Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam
sisemaal, samuti liigid, kes pesitsevad sisemaal ainult kas reliktina või haruharv, täiesti juhuslikult. Sellised linnud on: hahk, kivirullija, pikknokk-tirk jakrüüsel. Tingitult merelised linnud: Tingitult merelistele lindude on arvatud need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad kas erantitult või valdaval enamikul juhtudel mererannikul. Sellised linnud on: ristpart, tõmmuvares, rohukoskel, merivars, meriski, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi-risla, naaskelnokk, merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas, tutt-tiir, väiketiir, randtiir, röövtiir, söödik-änn ja randkiur. Mageveelinnud: Nagu juba eespool öeldud, kuulub Läänemeres, eriti selle põhja ja idaosa linnustikus, tähtis koht magevee-elementidele. Sellised linnud on: sinikaelpart, tuttvart, punapea-vart, rägapart, piilpart, luiksnokk-part, jääkoskel, hallhani,
Soitsjärv on Vooremaa linnurikkaim järv, millel pesitseb 28 linnuliiki. Järvel on linnujaht keelatud. Siin pesitseb ka suur ( ca 5000 paari) naerukajaka koloonia ning selle läheduses 200 400 paari väikekajakaid. Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte. Üsna sagedased on ka mitmed pardid : jõgitiir, punapea vart ja sarvikpütt. Siseveekogude ääres harva pesitsevate liikidena on Soitsjärve haudelinnustikus esinenud mererannikulembelised liivatülli ja punajalg tilder. 1959. Aasta kevadel tegi Soitsjärvel katset pesitseda üks paar kühmnokk- luiki. Elistvere, Prossa ja Kivijärv on ka mitmekesise linnustikuga (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke
märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala on liialt ebamugav teistele olenditele, kaasa arvatud kiskjatele, seepärast on see suurepärane pelgupaik paljudele linnuliikidele. Matsalu kilomeetrite-laiused pillirooväljad on täiuslikuks turvapaigaks tohutule lindude hulgale. Siin peitseb tuttpütte, lauke, taite, hüüpe ja hulk muid põnevaid linnuliike. Suvisel ajal meeldib rannaniitudel pesitseda kiivitajal ja punajalg-tildril. Sinna rajavad pesa mitmed kurvitsalised. Nende seas on haruldasemaid pruunkirju tagasihoidliku välimusega niidurüdi. Niidurüdi arvukaimad asurkonnad Euroopas asuvad nimelt Matsalus. 32 Lamminiitudele rajavad aga meelsasti pesi sellised suhteliselt haruldased ja huvitavad linnud nagu rukkirääk, rohunepp ja täpikhuik. Kokku pesitseb Matsalus erinevates elupaikades üle 160 linnuliigi. ( Relve H
vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb soostiku alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu raba läänemassiivil võib leida heletildrit, mudatildrit. Lisaks pesitsevad soostikus veel mustsaba-vigle, Lauksoo raba kagu osas väikekoovitaja. Samuti võib kohata sookurge, rüüta, punajalg-tildrit. Üldse on Puhatu aladelt leitud 111 linnuliiki [], [], [] Joonis 17 Kaljukotkas ( http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0707kotkadkaljukotkas.jpg ) Joonis 18 Metsis ( http://www.sakala.ajaleht.ee/200406/gfx/548544464a3e551c9_3.jpg ) PUHATU SOOSTIKU TURVAS Turbamaardla pindalaks Puhatu soostikus on 24335ha. Madalsoo lasund levib soostiku põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on
Milliseid substraadi mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead? Inimtegevus Eesti rannarohumaadel (soovitused kaitseks ja majandamiseks). Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Imetajad: • Metssiga, halljänes, rebane, põder, metskits, mügri Linnud: • HALLHANI, VALGEPÕSK-LAGLE, paljud kurvitsalised • Meriski, kiivitaja, tutkas, punajalg-tilder, mustsaba-vigle • Liivatüll, suurkoovitaja, põldlõoke, sinikael-part, lambahänilane Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud
Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud. Rannaniitudel pesitsevad iseloomulike liikidena kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel balti risla e niidurüüt, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luitsnokkpart, paljandikel ja madala muruosaga aladel liivatüll ja meriski. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat ja kiviaedades või kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja
Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane. Taimed- kadakad, kibuvits,kassikäpp,mägiristik. Linnud- kiivitaja,punajalg-tilder,kanepilind Lamminiidud e.luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel(Emajõgi, Pärnu, Kasari jt ääres). Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.Taimestik:tamm, hall lepp, haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas- aruheinad,kassikäpp, mägiristik,tarnad, angervaks
a) Arbuskulaarse müktoriisa b) Ektomükoriisa c) Monotropoidse mükoriisa d) Endomükoriisa 2. Millised järgnevatest puravikulistest on looduskaitse all? a) Pomerantspuravik (Leccinum versipelle) b) Lehise-õõspuravik (Boletinus cavipes) c) Saatana kivipuravik (Boletus satanas) d) Kollane kivipuravik (Boletus impolitus) 3. Milline järgnevatest puravikulistest on mürgine? a) Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) b) Pipratatik (Chalciporus piperatus) c) Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus) d) Kasepuravik (Leccinum scabrum) 4. Milliste puravikuliste viljakehade parasiit on Kollane üleniidik (Hypomyces chrysospermus)? a) Kivipuravike ja tatikute b) Kivipuravike ja sametpuravike c) Tatikute ja sametpuravike d) Sapipuraviku ja pipratatiku "Mürgitusi põhjustavad ained seentes" - Carmen Kivistik 1. Milliseid organeid kahjustavad mükotoksiinid peamiselt ? a) maksa ja neere b) soolestikku c) närvisüsteemi
5. MERISKI V.a. põhjalaht. Hallvarese suurune, selg must, kõht valge, nokk erepunane. Pesa liivaluidetel, harva rohus. Sööb selgrootuid, korjab need madalast veest, ei sukeldu. 6. LIIVATÜLL tugevalt kollased jalad, valge-pruuni-musta kirju sulestik. Liivasel rannikul, harva siseveekogudes. Lahkub talveks- läheb Inglismaale. 7. MERITÜLL mustad jalad, muidu sarnane eelmisele. Suhteliselt haruldane liik. Eestis pole. Talvel ära- ei tea kuhu. 8. PUNAJALG-TIIDER Punane nokk, pikad punased jalad. Levinud, võib kohata ka sisevetel. Eelistab rannaniite. Toitub selgrootutest. Madalas vees, ei sukeldu. Talvel läheb vahemereäärde. 9. ALPI RISLA Roostepruun selg, must kõht, pikk tume nokk. Eelmisest väiksem. On ka meie vetes. Sööb selgrootuid. Lendavad suures rühmas. 10. NAASKELNOKK Lõunapoolse päritoluga lind, nokk kaardub ülespoole. Musta- valge kirju. Selgrootud, ussid, putukavastsed
Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Raba kõige silmatorkavamad elustajad on linnud. Inimtegevusest üsna vähe mõjustatud maastikuna pakub see looduspiirkond pesitsemisvõimalusi mitmetele haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg-tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides).
liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel.
annaabi.ee 
