Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni,
planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani aastaajad Põhjapoolkera Aasta Lõunapoolkera Talvine pööripäev1902, 1986 Suvine pööripäev Kevadine pööripäev 1923, 2007 Sügisene pööripäev Suvine pööripäev 1944, 2028 Talvine pööripäev Sügisene pööripäev 1965, 2049 Kevadine pööripäev 1998. aastal Hubble'i teleskoobi abil tehtud moonutatud värvidega foto Uraanist, millel on näha pilvekihid, rõngad ja kaaslased.
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
ehk suvise päikseseisakuga. ¡ Suvine päikseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21.juunil, mil põhjapoolkeral on pikim päev ja lühim öö, lõunapoolkeral lühim päev ja pikim öö. ¡ Päike asub seniidis põhjapöörijoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab suvi, kuid lõunapoolkeral algab talv. Sügis Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval, lõunapoolkeral aga kevadisel pööripäeval. Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23.septembril. Sügisesel võrdpäevsusel on kogu Maal öö ja päev sama pikad 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Sügisese pööripäeva ajal algab lõunapoolkeral kevad. Mis on sodiaagivöö? Sodiaagivöö on taevas olev kujutletav vöö, mida Päike läbib aasta jooksul. Sodiaagivöös on 13 sodiaagimärki, mille moodustavad vastava tähtkuju tähed, täheparved ja galaktikad. Päikesekiirte langemine Maale
Nimi: Klass: 1. Loe läbi antud tekstikatkend. Nii mõõtmatu on taevaavarus, ta sügisene sinav kõle karv. Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5
Meri ja Orav Kokkuvõte Meri ja Orav üritavad pööningult vana kirjutuslaua elutuppa viia, kuna koer sõi elutoas teise kirjutuslaua ära ja nüüd Meri tahab selle asemele viia, aga nad ei jõua seda lauda koha pealt liigutadagi.Ja selle ümber see asi keerlebki, kuni ikkagist laud jääb ülesse ja nad ei saagi seda alla viidud vaid Orav andis mõtte, et tule sa parem ise laua juurde ülesse võtad raamatu kaasa ja loed pööningul.Meri oli sellega nõus ja sinna see asi jäigi. Pööningu taustaks oli aknad, millest paistis nagu oleks väljas olnud sügisene ilm. Põrandal oli heina maas, seina ääres oli gloobus, akna all maas raamatud, akende keskel redel ja pöönigu keskel vana kirjutuslaud.
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine...
(foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid kasutavad pihlakast pendlit. Joonis 2. Kevadised õied (foto Sirje Kõresaare erakogust) Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal Joonis 3. Sügisene marjakobar Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal (foto Sirje Kõresaare erakogust) (foto Tauno Tamm)
laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile, milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega. ,,Altja rand" on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust. Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb
33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata. Seejärel väetatakse orgaanilise väetisega, PK väetistega. Künnisügavus köögiviljade puhul 30cm. 37. Mis on kasvuaegse mullaharimise eesmärgiks?
2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene marjakorjamise aeg algas ussimaarjapäevast (8. september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja
Vokaalmuusika 1.Soolulaul-Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Üle...
nooremad inimesed lõid pärast tantsugi. SÜGISENE MAAHARIMINE Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: ,,Rohunina tärkab, künnimees ärkab." Künniga pööratakse põllu pealmine kiht tagurpidi. Umbrohud ja
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul.
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Kerge Cvitamiini puudus ilmeneb väsimusena (näiteks paljudele tuttav kevadväsimus tuleb just sellest), lihas ja liigesevaludena ning stressitaluvuse nõrgenemisena. Võib põhjustada ka nõrkustunnet, söögiisu langust, siniseid laike kehal, hingeldust, kehvveresust ja skorbuuti.
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul.
· Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikese jaotumine Click to edit Master text styles Second level Third level
endale esitanud. Selle kõnega avaldaksin mõnedki mõtted, kui hea on eestlane olla. Eestlane olla on uhke ja hea kuna Eestis on kaunis loodus, mis avaldab muljet ka paljudele välismaalastele. Meie oma kunstikke ja fotograafegi köidavad maalilised metsatukad ja pinna reljeefid. Ega mind ennastki ei jäta külmaks Eestimaa looduse välimus, sageli olen mõelnud, kui kaunis on kevadiselt roheline mets või sügisene allee. Vaadake või aknast välja , mida te seal näete? Ühte suurt mändi, mis on ilmselt vana, kuid see näeb siiski hea ja kunstipärane välja. Loodan , et ka teie suudate seda ilu hinnata ning hoida. Meie, kui eestlased peaksime uhked olema ka oma värvika ajaloo üle. Oleme olnud teiste võimu all kuid ka orjuses, sellest hoolimata oleme end teiste võimu alt välja võidelnud ning oleme nüüd iseseisev riik. Peaksime uhked olema
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
poorijoonel ja valgustab rohkem lõuna põhja- ja ...poolkera. Polaarpiiev on (millises piir- lõunapöörijoon konnas?) lõunapooluselt lõunapolaarjooneni ja polaaroo põhjapooluselt põhjapolaarjooneni Eestis talv. on sel ajal ............. 3) 21. märts ja 23. sept- kevadine ja sügisene võrdpäevisus Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev.
Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7 Riigi eelarve jääk 2.7 -1.4 -2.2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18.5 -12.1 -8.1 -6.5 (% sisemajanduskasvust) Joonis 1 Sügisene majndusprognoos. Allikas: Euroopa komisjon, 2008. Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv 2008.2009. aastal negatiivseks, seda valdavalt sisenõudluse languse tõttu käesoleval aastal 4,6% võrra ja järgneval aastal 5,3%. Sisenõudluse vähenemine vähendab impordinõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008).
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat 1.KURSUSE LÕPUTÖÖ Aruanne Juhaendaja: Marge Leimann Kuressaare 2011 SISUKORD KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID...................3 Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 3 Riisipuder mahlakisselliga................................................................................................... 4 Hakk-kotlet hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 5 Mannapuder mahlakisselliga............................................................................................... 6 Töögraafik................................................................................... 8 ...
Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon,
..18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb
"Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon.
Tavaliselt istub laulja tumedatähnilise rinnaga. liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab Ränne ka lennult ühel puult teisele. Laul on kõige Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu, Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, sebtembrist novembri alguseni. Musträstad päikese loojumist. puisniitudel, parkides, kalmistutel ja rändavad öösiti. Osa jääb meile ka talveks. linnade suuremates aedades. Ta ehitab oma Musträstad talvituvad Lääne-Euroopas. Veel musträstast pesa üsna madalale põõsasse või tihedale
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
Kiili Gümnaasiumi menüü MENÜÜ 12.-16.05.2014 NÄDALAPÄE LÕUNASÖÖK PIKK PÄEV V Kodune seljanka, hapukoor, leib, saiavorm piimaga , Sepik singi ja juustuga, ESMASPÄEV värske puuvili kakao Makaron hakklihaga, ketsup, leib, sai, peedisalat Kaerahelbepuder TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vita...
Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi pa...
Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga, kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta. Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki. Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu, ninale või silma toppida, siis võib sealt nii mõnegi viiruse endale saada. Kindlasti tuleks seda teha enne sööki. Selleks, et
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsali...
"Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just haridus teeb uksed lahti, aitab jõuda igas mõttes rikkama ja täisväärtuslikuma eluni. Eesti rahvas jõudis selle äratundmiseni hiljemalt 19. sajandil, kui talupered saatsid oma keskmise või noorema poja linna kooli. Võrreldes ajaga täpselt aasta tagasi, elame täna teistsuguses maailmas. Meie majanduskeskkond. Sügisene ränk üleilmne finantskriis on tänaseks kasvanud globaalseks majanduskriisiks, millesarnast pole arenenud maailm tunda saanud pea poole sajandi vältel. Mil määral see muudab maailma, mil määral me elame teistsuguses maailmas võrreldes ajaga aasta tagasi, neile küsimustele otsitakse vastust kõikjal. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete
üks süttimas teise suul. (Under 1943:435) Lõhnab magusalt, magusalt suvine tuul, toob niitudelt ja nurmelt hõngu. Ja päike hõõgub kui tuline kuul, õhk on täis valguse lõngu. (Visnapuu 1932:279) Ah, ammuks see oli, kui alles iiris mu akna poole hellitusi heitis ning lõhnadega ootvat tuba täitis koorvalgena kuu kummitavais kriisis. (Under 1912:66) Noid kuldseid lehti sügavrohelisen kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused Marie Under, Mu süda laulab: 1. Eelõitseng, Kevad 1904 2. Eelõitseng, Talvel 1904 3. Eelõitseng, Sügisaias 1904 4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923 5. Sonetid, Hilissuvel 1943 6. Sädemed, Jaaniööl 1912 Henrik Visnapuu, Mu ahastus ja armastus: 1. Linnutee, Kevad 1950 2. Linnutee, Sügis 1950 3. Linnutee, Talv 1950 4. Põhjavalgus, Suvi septembris 1938
aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse.
KUULAMA ÕPETAJAT TUNNIS OLEN VALMIS......OLEN HARJUNUD.....OLEN NÕUS...+-DA-INF! OSKA KIRJELDADA PILTI! Jutusta nii: Plaan on : 1. Mis on pildil.?Kes on pildil? 2. Sinu arvamus mis see võiks olla, mis aastaaeg. 3. Tegevus kes, mida teeb. Sinu arvamus. Pildil on ilus loodus. Arvan,et on sügis, sest puu lehed on kirjud ja langevad. Esiplaanil on ka veekogu võib-olla on see väike jõgi, võib olla tiik. Tagaplaanil on kirju sügisene loodus. Sooja ilmaga on tore jalutada sügisel metsas või pargis. Pildi meeleolu on rahulik ja mulle meeldib see pilt. Plaan on : 1. Mis on pildil.? Kes on pildil? 2. Sinu arvamus mis see võiks olla, mis aastaaeg. 3. Tegevus kes, mida teeb. Sinu arvamus. Plaan 1.Pildil on mets, on : siil,orav 1. Mis ,puud,seened. onarvata,et Võib pildil.?Kes on pildil? 2. Sinu
nullidega seal ka esitatakse mind." ,,Ja selle hinna maksaks mu laulud, usu mind, aga mitte see sõnnik, mis Noor-Eesti minu luuletuste nime all välja annab," kirjutas Liiv nördinult. Ometi ilmub ,,Luuletused" 1910. aastal uuesti sama koostisega, ainult üksikute luuletute puhul on autor teinud redaktsioonilisi muudatusi. Ka selle väljaandega pole Liiv rahul. Kuid see jäi viimaseks Liivi raamatuks ta eluajal. Liiv suri 1913. aasta 1. detsembril kopsutiisikusse. * Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, Seal eemal mäe peal! Su üle särab päikene, Puud haljendavad seal. Siin pilved, tuuled, päikene Kõik vanad tutvad on, Siin olgu suur või väikene Kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, Siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, Kask varjab ojavee. Siin väljad nõnda seljakad, Ja armas päikse läik; Siin väljad nõnda viljakad Hea kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt,
Mina ja Juhan Liiv Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast...
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune.
Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised). Samuti ei sobi kerged liivmullad, rasked savimullad ja turvasmullad. Mullaharimine 2.3.1. Sügisene harimine Pärast hernekoristust tuleb põld koorida, et soodustada põllule jäänud põhu lagunemist. Seejärel viia mulda külvikuga fosfor- ja kaaliumväetised. Neid tuleb panna vastavalt mullatarbele fosforit 25 kg/ha ja kaaliumi 40-60 kg/ha. Septembris tehakse sügiskünd, millega kobestatakse mulda ja kaetakse eelvilja jäänused mullaga, mis soodustab veel viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid
Kiirpilt Juhan Liivi luulesse Kirjanduslikku tegevust alustas Liiv luulekatsetustega ajakirjanduses. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luule...
vastukarva. Kõik tegevused ja ülesanded, mis ei pruugi olla meelt mööda, on mingist vaatenurgast ikkagi head või kasulikud. Ka kõige rängemates ja rõvedamates aiapidamistöödes on alati midagi head. Koolist kaasa antud kodused tööd, mida õpilane peab küll õpetaja kiusuks, on tegelikult head. Kui ema käsib mul sügisel õunu korjata, siis ma mõtlen, et miks ma seda teen. Ma laseks nendel õuntel seal puu all rahumeeli mädaneda. Talvel saan ma aga aru, et see sügisene vaev tasus ennast ära, sest saan ju arvuti taga istudes seda magushapukat mahla rüübata. Sel puhul taipan, et ka kõige nõmedamates töödes ja ülesannetes on ka midagi head, mis ei pruugi algul küll välja paista. Alati ei tasuks kõigel heal lasta ennast pimestada. Ka kõige ahvatlevama pakkumise ja suure headuse juures on alati mõni konks. Pakkumised, mis esialgu tunduvad vägagi täiuslikud, ei pruugi seda olla. Näiteks inimesel on rahapuudus ja ta näeb telekas sms-laenu reklaami
Loodus Juhan Liivi luules Ehkki Liivi elu ei olnud kerge, üksindus ja skisofreenia mõjusid talle laastavalt, suutis ta leida endale muu ''kaaslase'' peale inimeste, kellega ta oli väga lähedases suhtes looduse. Kuna Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihe...
ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev karjatamis koormus Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 2003–2007.
Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus. ,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus on nagu pidevalt tuntav traagilisus, viiendas tantsus on domineeriv saabumine- taavet Aniluik tuleb Siberist tagasi
sunsite.ee ajakiri.kalastaja.ee Elupaik: Jõesilm on tüüpiline siirdekala, kes suurema osa oma elust veedab meres, ent pulmade pidamiseks rändab massiliselt merre suubuvatesse jõgedesse. Jõesilm püüab naasta kudema alati oma sünnijõkke. Eestis on tuntuim silmu kudejõgi Narva jõgi, kuid kudema tullakse veel ka näiteks Pirita- ning mitmetesse Lääne- ning Pärnumaa jõgedesse. Silmule on iseloomulikud kaks kuderännet: sügisene võib soodsate tingimuste korral alata juba augustis, kevadine toimub pärast jääminekut, enamasti aprillis. Jõesilm on levinud kogu Lääne- ja Põhjamere vesikondades ja Vahemere lääneosas. Ajakiri kalastaja www.sunsite.ee Kudemine Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad
..90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
