emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid: Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud. Liitõisikud koosnevad lihtõisikutest. Lihtõisikud jagunevad: kobarõisikud ja ebasarikõisikud.
Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT);
jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1
Vili mari Kalmuse risoom kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, likööride ja konditritoodete valmistamisel o Perekond Acorus Kalmus Acorus calamus h. Kalmus Selts Alismatales Vee- ja niiskemate kk. taimed. Õied on koondunud pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm Sugukond Araceae Võhalised o Selle seltsi suurim sugukond Eesti flooras: Calla palustris Soovõhk Lemna lemmel Toataimed: flamingolill, monstera, kalla -toavõhk. Wolffia - lemlik Konnarohulised Alismataceae Penikeelelised Potamogetonaceae Kilbukalised Hydrocharitaceae o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest ,hüpokotüülist , idupungast ja idujuurest. Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised ning kaheidulehelised
(1000) seemet. · 1000 seemne mass on 190400 g. 8 Isasõisikud 9 · Teris ehk seemned on keskmiselt 1 cm pikkused, erisuguse kuju ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm, - idu ehk embrüo. 11 · Harilikust maisist aretatud arvukad sordid jagunevad järgmistesse rühmadesse : hammasmais (sobiv loomasöödaks) suhkrumais (toiduks tarvitatav) paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais kõva mais ehk ränimais sõklamais tärklismais tärklise-suhkrumais vahamais 12 Suhkrumais · Suhkrumais on üsna uus vorm, mis
tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama.
erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja
Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed,
mitmest kihist. Kõige välimine on rakukiht, kus paiknevad viljakest ja sisemine on varuainevalgud (NB! Odral on seemnekest. Suurema osa terast aleur.kihte mitu, teistel 1) moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. Idu(juur-vars-pung) e. embrüo 6. Saagi organite ehitus. ............................................................................................................. 7. Külvisenormi arvutamine.
üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel kolm antipoodi tolmutoru generatiivne tuum polaartuum munarakk sünergiidid spermiumi tuumad Kaheliviljastamine ENDOSPERM Viljalehed üheks emakaks Viljalehed pole kokku kokku kasvanud kasvanud, emakaid mitu Sigimik sigimik ülemine emakakael keskmine emakasuue alumine sigimik Õite sugu Ühesuguline õis -- õies ainult tolmukad v. ainult emakad hermafrodiitne e. kahesooline --
3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem?
esinevad trahheed. 3. Erilised vegetatiivsed elundid 3. Esinevad erilised vegetatiivsed puuduvad. elundid mugulad, sibulad, 4. Seemnealgmed paiknevad vabalt risoomid. seemnesoomustel. 4. Seemnealgmed paiknevad viljalehtedest katte sees. 1. Emasgametofüüt kaheksast Gameto- 1. Emasgametofüüt endosperm ja rakust koosnev lootekott. füüt kaks või enam arhegooni. 2. Isasgameofüüt vegetatiivsest 2. Isasgametofüüt mitmest ja generatiivsest rakust koosnev protalliaalsest, anteriidi- ja tolmutera. vegetatiivisest rakust koosnev tolmutera. Kahekordne: üks spermium liitub Viljasta- Ühekordne: üks spermium liitub ühe
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus), idupungast (plumula) ja idujuurest (radicula)
Terise anatoomiline ehitus Teris koosneb põhiliselt kolmest osast: Seemnekes t Viljakest · kestad - (kaitsevad mehhaaniliste vigastuste ja bakterite eest); Aleuroonkiht Toitekud · toitekude e. endosperm 75% e seemnemassist; sisaldab toitaineid; Kilbik · emrüo e. idu; e Seemnekest õhuke; koosneb mõne raku paksusest kihist; läbipaistev. Aleuroonkiht sisaldab varuvalkusid (nisui puhul hästi diferentseerunud). Kilbike eraldab idu endospermist; moodustunud idulehest; vahendaja roll
TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad ne...
*konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol
2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi. 5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm Toidukartul koristatakse siis kui kartuli mugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgitumises.
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik:
(efedriin)), Vastaklehik, Miraabilis (elu jooksul kaks lehte: esimene iduleht, järgmised kaks aluslehte, mis alt kasvavad ja ülalt mädanevad. Kahe esilehe vahele tuleb käbi. KATTESEEMNETAIMED 7/12/09 Enamus maailma liikidest 250-300 000 liiki. Õistaimedel erinevalt paljasseemnetaimedest on kaheliviljastamine: tuleb viljastada haploidne munarakk ja diploidne teistuum, mille tulemusena tekib triploidne rakk, millest areneb sekundaarne endospern (primaarne endosperm, paljasseemnetaimedel, on haploidne ja sisuliselt emasgamofüüt. Endosperm iseenesest toitekude). Selline protsess vähendab genoomide konflikti. Õis on käbi erivorm, millel on õiekate, et meelitada ligi putukaid. Putuktolmnemine pakub võrreldes tuultoilmlemisel suuremat ja kiiremat spetsialiseerumist. Putuktolmnemine kujunes ilmselt välja udumetsades, kus tuultolmnemine ennast eriti ei õigustanud. Õistaimede väiksus
Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. ·Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
· Odra idanemine kindlatel, etteantud tingimustel. Roheline linnas Linnaseid kasvatatakse temperatuuril 15-17 C, 6-7 päeva (kaasajal ka 4-6 ). Kasvatamise temperatuur ja aeg tuleb valida lähtuvalt odra kvaliteedist, saadava linnase kvaliteedist ja ka kasutatud seadmetest. Linnaste kasvatamisel toimuvaid muutusi võib hinnata idujuurte arengu järgi. Normaalses õlle linnastes on nende pikkus ligikaudu poolteist tera pikkusest. Hästi kasvanud, ,,lahustunud" linnastel on tera endosperm näppude vahel hõõrudes jahune. Kasvanud linnast nimetatakse roheliseks linnaseks. · Linnase kuivatamine ja idujuurte eemaldamine Eesmärk: ensümaatiliste protsesside lõpetamine ning linnaste värvi ja maitse ja aroomi ühendite kujunemine Kuivatamine toimub kahes etapis: Kuivatamise algul on õhu kogused suuremad, temperatuur 50 °C. Kui linnaste niiskus on 12- 15%, hakatakse õhu temperatuuri tõstma 65-75- C-ni. Linnaste lõplikuks kuivatamiseks
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. · Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele – tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga ümaraukudega sõela. Õlleoder ei tohi olla nakatunud terakärsakatega. Lubatud on 1. astme lestanakatus ( see on kuni 20 lesta ühe kilogrammi terade kohta) Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist. Kui õlleotra varutakse kohe või 45 päeva jooksul pärast
katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003) ning APG III (2009). 31. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine Sünapomorfid e ainult sellele rühmale iseloomulikud tunnused on: • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt
3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees.
rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. P-d muidu raske kätte saada, sest ei diffundeeru hästi (HPO, H2PO). 44. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus?????. Paljasseemne taimed- (kadakas)- seemnealgmed kahe viljalehe vahel. Neil on käbi. Katteseemnetaimed: (sõstar). Neil on õis, millel on õie kate, et putukaid ligidale tõmmata. Paljasseemnetaimedel tekib endosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. 45. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrse- varrest ja lehtedest. Neli
Tärklis, valk ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, varutselluloos moodustab aga tugevasti paksenevad rakukestad. Toitainete varu võib oma päritolult ja asukohalt seemnes olla kolmesugune: -perispermis -endospermis - idulehtedes Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe: - perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme); - suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust. Peamiseks varutoitaineks on tärklis , mis ladestub endospermis. Igal teraviljaliigil on
Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul
liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvad loode-embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma lootekotis – selle paljunemisel moodustub toitekude (endosperm) arenevale organismile. Paljasseemnetaimedel tekib enrosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. Õistaimede sporofüüt moodustub õie arengus haploidseid mikro- ja makrospoore. Mikrospoorist areneb isasgametofüüt – tolmutera, mis kandub tuule või loomade abiga emakasuudmele ja liigub sealt edasi emasgametofüüdile. Sigimiku gias seemenalgmes on rakk, mis teeb läbi meioosi, andes 4 haploidset makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid 1 (ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott – emasgametofüüt
Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad
· Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A · Kõlutolmukad must · Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel taimel on palju õisikuid ja need omavahel moodustavad kombineerunud tüüpe. Nt.
Soodsates tingimustes (soojad päikesepaistelised ilmad) võivad isetolmlejad ka risttolmelda. Ebasoodsad tingimused (kõrge temperatuur, põud, vihm) õitsemise ajal põhjustab õisikutes tühikuid. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad idanema, moodustunud tolmutorud tungivad sigimikku - toimub viljastumine. Üks spermium (isassugurakk) liitub munarakuga areneb idu, teine spermium liitub lootekoti teistuumaga - areneb endosperm. Pärast viljastumist lakkab kõrre, lehtede ja juurte kasv ning algab pea täitumine. Valmimine algab tera moodustamisega ja jätkub selle täitumise ja küpsemisega. Valmimise võib jaotada kolme järku. Piimküpsuses toimub terade jämenemine, veesisaldus on 65...70%, faasi lõpus ~40%; tera hakkab tõmbuma valkjaks, lehed alt kolletuma, tera sisu on piimjas. Vahaküpsuses lehed kolletuvad, terad on vahataolise sisuga. Veesisalduse vähenemisel 35..
Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud. Bt valgud on algselt inaktiivsed, aga lõigatakse rööviku kõhus väiksemaks ja seega aktiveeritakse. Tekitab kõhu siseseintesse auke ja tapab rööviku. 2. Herbitsiiditaluvus. Transgeenne taim lagundab umbrohumürgi ära. Umbrohi sureb, transgeenne taim kasvab edasi. Kõige levinum on RoundUp mida toodab Monsanto. 3. Toitaineterikkamaks tegemine. Näiteks kuldne riis (Golden rice) sisaldab 3 transgeeni, mille abil riisi endosperm (söödav osa) sünteesib -karoteeni, ehk A-vitamiini eellast. Lisaks on tehtud kõrgenenud soolataluvusega, terminaator-geenidega (paljunemisvõimetu taim) jpt. 20. Kus on ookeanide produktiivsus kõrgeim, miks? Troopilistes piirkondades kipub ookean olema püsivalt kihistunud: soojem ja hõredam vesi üleval ning külm ja tihedam vesi all. Parasvöötmes on selline kihistumine vaid suvel, talvel, kui vesi pinnal jahtub, seguneb kogu vesi läbi
Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus.
N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades, isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied
kümme; tupp liit- v. lahklehine; vili: kupar, pähklike v. kuiv mari, pöögilised - Pöögilaadsed on üldiselt tuultolmlejad põõsad ja puud, mille lehed on kaetud näärmekarvadega. Sageli on nad ühekojalised. Õiel on lihtne, reeglina redutseerunud õiekate ja alumine sigimik väga väikese arvu seemnealgmetega emakkonnas. Vili on tavaliselt ühe seemnega pähkel. Seemnel puudub endosperm. kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte, õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10, vili: mari v. kupar, eelistavad happelist pinnast, võhumõõgalised Rohttaimed, risoomi v. mugulsibulaga, lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed, õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised, vili: kupar
mitmesuguste levimisviiside abil asuda uutele kasvukohtadele. Seemet katab kest, tal on kaitsefunktsioon. Olulisemaks osaks seemnes on idu, kaheiduleheliste taimede seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad. Kaheidulehelistes on tärklis ja valk kõikides idulehtede rakkudes. Nisuteras paiknevad valguterad välimises rakukihis. Keskosa rakud on täidetud tärkliseteradega. 02.10.12 Seemnete idanemine Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, õhk ja soojus, need on vältimatult vajalikud. Kasvav idu kasutab toiduks orgaanilisi ja mineraalaineid. Orgaaniliste ainete varud on seemnetes, vajaliku vee saab seeme ümbritsevast keskkonnast. Kuiv seeme
Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab 1)idulehtede alune varreosa e hüpokotüül 2)idulehtede pealne varreosa e epikotüül.Sõltuvalt nendest tõstetakse idulehed kas mullapinnale või sisse. Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves- tama, kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole
5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne jagunemine) ja sees on sisemiste rakkude mass korpus (anti, peri, transversaalne jagunemine). Kõige nooremad rakud on tipus; mida kaugemal tipust, seda vanem. Jaguneb omakorda:
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
