Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti looduskeskkond (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogia?
  • Mis on põlismets?
  • Millised taimed kasvavad niidul?
  • Mis on limnoloogia?
  • Kuidas järved on tekkinud?
Vasakule Paremale
Eesti looduskeskkond #1 Eesti looduskeskkond #2 Eesti looduskeskkond #3 Eesti looduskeskkond #4 Eesti looduskeskkond #5 Eesti looduskeskkond #6 Eesti looduskeskkond #7 Eesti looduskeskkond #8 Eesti looduskeskkond #9 Eesti looduskeskkond #10 Eesti looduskeskkond #11 Eesti looduskeskkond #12 Eesti looduskeskkond #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marilyn uleksin Õppematerjali autor
Floora, fauna, maastikuvaldkonnad, ökoloogia, loodusturismi võimalused, metsarüübid, metsarinded, niidud, järved ja selle elanikkond ja muu seonduv,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
63
ppt

Metsad

Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47% 2005. a. andmed Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel) Soome 66% Kanada 27%

Geograafia
thumbnail
4
docx

Tüpoloogia-Metsandus

Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: m?

Metsamajandus
thumbnail
2
doc

Raba ja madalsoo võrdlus

Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega-

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
28
docx

Mets

............................. 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem, kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 meetrit ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi metsatüüpe on neli : salumets, nõmmemets, palumets ning laanemets. 3 Nõmmemets

Loodus
thumbnail
8
docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid

Eesti metsad
thumbnail
15
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine – Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. II. Eluslooduse süsteem. Ülevaade Eesti taimestikust ja loomastikust 1. Eluslooduse jaotus Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid, viirused ja eukarüoodid 2. Taimeriigi hõimkonnad, sinna kuuluvad liigid Hõimkondi on 11: punavetikad, liitvetikad, rohevetikad, sammaltaimed, õistaimed. Paljasseemnetaimed, soontaimed. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus).

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
10
ppt

PALUMETS (powerpoint)

Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust, Niiskust- et samblikud saaksid elada Muld peab olema viljakas kuna palumets on liigirohke mets. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Kui pole piisavalt valgust siis ei kasva männid nii suureks nagu palumetsale kohane. Kui pole piisavalt niiskust siis pole piisavalt samblikuid. Ning kui muld pole piisavalt viljakas siis kaovad osad liigid ära. Milline on antud koosluste osakaal Eesti looduses? Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Milline on antud koosluse tähtsus Eestis? Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus ja marjarohkus Kas tegemist on haruldase / kaitset vajava või kaitse all oleva kooslusega? Antud kooslus on kaitse all. Aitäh tähelepanu eest!

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, leseleht, jänesesalat, kõrvenõges, õrn lemmalt, metskastik, ussilakk, laanelill, kattekold, harilik nõiakold, longus helmikas, sinihelmikas, püsik-seljarohi, koldnõges, naat, metsmaasikas, ümaralehine uibuleht, seaohakas, luht-kastevars, põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA Taim ja keskkond Keskkonnategurid: keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi Keskkonnategurite mõju on kompleksne. Miinimumreegel – mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile.

Eesti elustik ja elukooslused




Kommentaarid (2)

Tirtsumann profiilipilt
Tirtsumann: Annab hea ülevaate eesti loodusressurssidest.
16:30 22-05-2011
remus4 profiilipilt
17:32 16-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun