Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roosakate täppidega ja väga väiksed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastega. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane Sinitihane on väiksem ja heledam kui rasvatihane. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsuspaiga olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, pargid ja aiad. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. Sinitihane on päevase eluviisiga. On putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on väikesed putukad. Talvel kasutab toiduks ka puuseemneid ja marju
.11 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................12 2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. · Sinitihane · Sabatihane · Musttihane · Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada. Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R.Ling, 1980). Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane
Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. 2. Sinitihane. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem, helesinise lagipea ja ülapoolega. Julguselt ja riiakuselt ei ole sinitihasele võrdset, kuna püüab end, kus vähegi võimalik maksma panna. Toidulaudade sageda külalisena valitseb ta seal teiste lindude üle ning sunnib neid taanduma.
Kassikakk, metsnugis, orav, nahkhiir, pistesääsk, kasemahl, haavakoor, kuuseseemned, punarebane, sinitihane, sinilille seemned, sipelgad, musträhn, lendorav, maipõrnikas, karihiir, uruhiir. Kasemahl-pistesääsk-sinitihane-punarebane (3p) Joonista välja ökoloogiline püramiid ja paiguta eelnevalt koostatud toiduahelat moodustavad liigid vastavatele troofilistele tasanditele! Nimeta need tasandid! Punarebane Tippkiskja Sinitihane Kolmas troofiline tasand; 2 konsument pistesääsk Teine troofiline tasand; 1 konsument kasemahl Esimene troofiline tasand (1p) Kes on selles süsteemis produtsendid? kasemahl (1p) Kes moodustavad esimese troofilise taseme? kasemahl (1p) Kes on selle süsteemi tipptarbija? punarebane (2p) Kas tipptarbija on alati ka süsteemi tippkiskja? Põhjenda! Jah, tipptarbijaks on see, kes toitub ainult loomadest ning ta on viimane tarbija.
Sama sugused must pea ja valge laik põsel. Musttihase pea on oluliselt suurem ning kukal täidlasem millel asub ka piklik valge laik mis ulatub seljani, see paistab hästi tagant vaates. Rinna osa ja kõht ei ole erkkollane nagu ravatihasel vaid pigem hallikas-beezikas-valge. Musttihase üldpikkus on 10-11,5 cm, kehakaal 8-10 g ning tiibade siruulatus 17-21 cm. Musttihaseid on Estis kuskil 15 000 - 25 000 paari ja nad elavad keskmiselt 2 aastat. SINITIHANE Sinitihane (Cyanistes (Parus) caeruleus) pesitseb sageli leht- ja segametsades. Paiga lind kuid vahest harva lendab sügisel edelasse. Sinitihane näeb välja nagu rasvatihane, kuid on temast oluliselt väiksem. Kollakas kõht ja hallikas laik keset rinda. Pealagi ning tiiva ja sabasuled on sinitihasel sinakad. Sinitihast võib märgata sageli okste peal selg allapoole rippumas. Pikkust on sinitihasel 10,5 - 12 cm ning tiibade siruulatus 17,5 - 20 cm ja kaalub ta umbes täpselt 10 - 13 g
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
Kaljumäestik oli aastaid tagasi jahimeeste paradiis. Siin leidus suurel hulgal grislikarusid, põtru ja piisoneid ning oli võimalik korraldada safarit nagu praegu Aafrikas või Indias. Õnneks segasid vahele ametivõimud ning jahipidamine on tänapäeval Kaljumäestikus väga karmilt reeglistatud. LINNUD Suurem osa Kaljumäestikus elutsevatest lindudest on rändlinnud. Mõned liigid, näiteks vindid, kes elutsevad põhjapool, tulevad siia talvituma. Teised liigid rästad, sinitihane ja koolibri, kes elavad idapoolsete nõlvade vihmametsades, veedavad siin suvekuud. Samas elavad paljud linnud, näiteks punapeatõrurähn, rabapüü, mõningad vintlased ja kakulised, Kaljumäestikus kogu aasta vältel. KALJUMÄESTIKU RAHVUSPARK Kaljumäestiku Rahvuspark asetseb Colorado osariigi põhjaosas ning paikneb 1500 km² suurusel pindalal. See on hästi säilinud looduskaunis paik, mis hõlmab ka üle saja mäetipu, mille kõrgus on
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg-
1.C I P H K D Ristihein hiir kodukakk seened ja bakterid Võilill põldvarblane nugis Jänes 2. 1)soojuskiirguse 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4)õhu temperatuur 5)jää 6)vee taset 7)üjeujutamine 3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. k...
• Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Valgus • Konkurents
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovitusliku...
3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv)
on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. ( eoy.ee) Tabel 1 Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdu sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast d Soo-, põhja- ja tutt- tihane, must- 9x9 22-25 3 5 2-3m kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Linnumaja valmistamiseks läks vaja: 1) Lauda mille paksus on 20-25mm 2) Saagi 3) Kurve 4) Akudrelli
Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis)
2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid) 6) saadakse mett, vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane) 7) saadakse siidi (siidiliblikas) 8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas) 9) kahjurputukad hävitavad suure osa saagist (kapsaliblikas, kartulimardikas, hernemähkur)
välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Kukkurtihane tegutseb ainult veekogude ääres soistes võsastikes. Kukkurtihase pesa kujutab endast kukrut. Musttihane on üks meie väiksemaid
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik
4.2. Selts: kurvitsalised (Charadriiformes), sugukond: kajaklased (Laridae)..........................18 2.4.2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus)................................................................................18 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)..........................................................................................19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2
pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits
on võimeline kuulma (Miksike, http://www.miksike.ee). Linnulauluhommikud Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kevadistel varahommikutel kõiki huvilisi õppima linnulaulu ning kuulama muud huvitavat lindude elust-olust. Kohtumispaigaks on tavaliselt Raadi kalmistu. Pildil metsvint (Foto: Toomas Tuul, www.loodusring.ee) Nii on võimalik algajal huvilisel teha endale selgeks rasva- ja sinitihane, metsvint ja mets-lehelind, edasijõudnum aga saab kõrva teritada väänkaela, mustpea- põõsalinnu jpt lauluga (Eesti Ornitoloogiaühing, http://www.eoy.ee). Kasutatud materjal 1. Tsinger, J., 1965, Huvitav zooloogia, Tallinn "Valgus" 1965, 134--137 2. Aul, J., Ling, H. 1969, Selgroogsete zooloogia, Tallinn "Valgus" 1969, lk. 321--322 3. Miksike, http://www.miksike.ee 4. Eesti Ornitoloogiaühing, http://www.eoy.ee 5
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, puna...
Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes. Lindudel on kirjeldatud ka tõelist prostitutsiooni. Nimelt mõnikord saavutavad lesestunud emalinnud teiste isastega kopuleerumise abil seda, et viimased hakkavad osutama emase pesakonna suhtes isahoolt. Seda demonstreeris sinitihase puhul näiteks B. Kempenaers (1993). Sama autor kirjeldab ka juhtu, kus sekundaarne emane sinitihane tagas kopuleerumiste abil korraga kolme erineva isase hoole oma pesakonnale. Niisugused prostitutsioonijuhud on ilmselt käsitletavad parim-halva-mängu-juures-strateegiana. Lõpetuseks olgu veelkord märgitud, et organismide paarumistüüp sõltub mitmetest objektiivsetest elukäigu ja ökoloogiliste tingimustega seonduvatest teguritest. Sealjuures on mõlemal sugupoolel omad erinevad huvid ja vastaval organismil esinev paarumistüüp kujutab
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab
Konkurents - on isendivaheline võitlus eluks vajalike tingimuste pärast - mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam konkurents - elujõulisem liik võib nõrgema välja tõrjuda - liigisisene kevadel lindude vahel, kes konkureerivad pesapaiga ja sigimispartneri pärast (nt laulurästas pesitsusajal) - eri liiki isendite vahel selliste loomade vahelm kel on elutingimuste osas samad vajadused (nt rasvatihane ja sinitihane sama elupaik ja toit; porgandid ja umbrohi) Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets-
pesitsuspaiga ja sigimispartneri pärast. Pesitsusajal meelitab näiteks laulurästas lauluga emast ning annab samast soost liigikaaslastele märku, et need hoiaksid tema territooriumist eemale. Lind kaitseb oma territooriumi, et talle ja järglastele jätkuks toitu. Edukal linnul on suurem territoorium ja ta leiab partneri. Eri liiki isendite vahel esineb konkurents siis, kui neil on elutingimuste suhtes ühesugused vajadused. Näiteks ühesugust pesapaika (puuõõnsust) vajavad rasvatihane ja sinitihane. Elupaiga ja toidu pärast konkureerivad inimese läheduses elavad kodurott ja rändrott. Peamiselt talvitumispaiga pärast võistlevad rebane, mäger ja kährikkoer. --- 89 Järelikult, kui lähestikku elavatel organismidel on ühesugused nõudmised elupaiga või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
