Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodusta...
Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval...
+sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle all olev kattekute, see k...
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND...
Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi. Eesti kõige tuntumad okaspuud on mänd, kuusk ja kadakas. Meil kasvab ka jugapuu. Seda on Hiiumaal ja Saartemaal. Kuna jugapuu on hävimisohus, siis on ta looduskaitse all. Meil on ka levinud lehis, harilik elupu...
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa pal...
3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaime...
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu no...
Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold) Osjad (metsosi, põldosi, aasosi) Sõnajalad (Laanesõnajalg) Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Juhtkude- pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem Eosed- aitavad paljuneda Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Erosiooni takistajad Toiduks loomadele Liiksus: Harilik kadakas Harilik mänd Harilik kuusk Harilik jugapuu Nulg Ebatsuuga Lehis- kaotab talveks lehed Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Puitunud vars- aitab kõrgemaks ja võimsamaks kasvada Üsna hästi arenenud juhtkude Paljunevad seemnetega- tagab selle et neid on rohkem, nimetus tuleb sellest et nende seemned on paljalt käbisoomuste vahel Igihaljasus- elavada talve paremini üle, sest okkad on kaetud tugeva vahakihiga ja aurumine on okastest väiksem Õistaimed: Tähtsus looduses: Viljad jaa seemned toiduks Ravimina Rikastavad õhku hapnikuga Liiksus: Sarapuu Tulp Moon Kask Mais Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaas...
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad viljakad j...
allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise...
kirjuta paljasseemnetaimede ja õistaimede 2 sarnasust ja 3 erinevust. Sarnasused: 1) kasvavad Eestis 2) neil on varred, lehed ja juured erinevused: 1)käbides on suguorganid (paljasseemnetaimed) 2)eestis on vaid 4 liiki (paljasseemnetaimed) 3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise ke...
Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on se...
Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja...
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõige t...
Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja tal...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline: süsi...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
