mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega.
seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine.
turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein,
Õitsb mai lõpust juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes. Takellevi, pähklikesed jäävad kergesti loomakarvade või inimeste riiete külge kinni. Kasutamine: taime on kasutatud rahvameditsiinis kinnistina (risoom on parkainerikas). Varem kasutati risoomi ka vürtsnelgi asendajana. Samblarinne vähe arenenud, peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, harilik roossammal, erinevad lehiksamblad. NIIDUEHMIK kollakasroheline või roheline, kahelisulgjas, polstrina kasvav sammal. Varred kuni 15 cm pikkused. Varrelehed lai-munajad või lai-kolmnurksed, sügavalt pikivoldilised. Enamasti vegetatiivne. Kasvab niitudel, harvem metsas maapinnal, huumusega kaetud kividel, tüvealustel. Väga sage. ROOSSAMMAL kuni 5 cm kõrguste vartega, hõreda muruna või üksikult teiste sammalde vahel kasvav sammal
Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka Kõdu Dm alla 0,08 Mg m-3 laialehelisi puuliike. Puistuboniteet Ia I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest,
pihlakas, toomingas, mustsõstar, näsiniin jne. The species caracteristic of the ground vegetation are: meadowsweet, cabbage thistle, water avens, marsh hawk´s-beard, purple small reed, creeping buttercup, sedges. Alustaimestikule iseloomulikud liigid on: angervaks, seaohakas, ojamõõl, sookoertubakas, sookastik, roomav tulikas, tarnad. The mosses are represented by Climacium dendoides, Mnium sp,. Rhodobryum roseum. Samblatest on esindatud tüviksammal, tähtsammal ja roossammal. 10 In the texture of soil sandy clay dominates. Mullalõimises domineerib liivsavi. It is but rarely covered with a layer of sand. See on harva kaetud liivakihiga. If, however, the latter is thicker than 30 centimetres, it will have such a strong influence on the condititions of growth and on the efficiency of drainage that these areas are divided into a separate sedge meadowsweet subtype. Aga kui
Boniteet madal, IV.....Va, puistu tagavara 100.....150 tm/ha. Alusmetsas esineb h. kadakat, h. paakspuud, magesõstart, h. kuslapuud, kibuvitsaliike ja Loode-Harjumaal ka põõsasmaranat. Alustaimestik varieeruv olenevalt veereziimist ja mullakihi tüsedusest. Iseloomulikumaks liigiks on lubikas, mitmed tarnaliigid, lamba- ja punane- aruhein, h. nurmenukk, värv- ja hobumadar, angerpist jt. Samblaid vähe, kasvavad nad eeskätt mikrokõrgendikel: metsakäharik, roossammal, tähtsamblad jt. Kultiveeritakse Mä istutamise teel 7000 tk hektarile. Kasvukohatüüp on väikesepinnaliste lappidena levinud loometsade levimisalal Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski. Tootlikkus madal - IV-V bon
annaabi.ee 
