Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus.
TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast
1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel
Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja - süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Liigi esimese definitsiooni andis inglise loodusteadlane J. Ray 17. sajandi lõpul. Ta mõistis liigi all selliste isendite kogumit, mis on võrsunud mingi ühe taime seemnest. Rootsi loodusteadlane C. Linne, kes andis esimesena taimeriigi
pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja -süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Tänapäeval mõistetakse liigina kui populatsioonide süsteemi, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida teistest liikidest eraldab ristumisbarjäär sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna harilikult looduses sigimisvõimelisi järglasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
