Teeleht (Plantago media) SLAID: Keskmine teeleht ehk plantago media on rohttaim teeleheliste sugukonnast. Taim kasvab 1560 cm kõrguseks. Kasvab niitudel ja teeservades. Eestis on ta tavaline. Keskmine teeleht saaremaal Keskmine teeleht on kuivade niitude ja loopealsete taim, kes vahel kasvab ka mererandades. Koos inimesega on ta levinud aga ka kõikidesse teistesse kuivadesse kohtadesse. Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma
TEELEHT Suur teeleht on tuntud igale lapselegi. Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis
KUIDAS TEE JÕUAB TARBIJANI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI 11 Juhendaja: Esitamis kuupäev: ................. Üliõpilase allkiri: ................... Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval leidub pea igas majapidamises pakk teed ning inimesed tahavad proovida erinevaid ja huvitavaid teesorte: valget, musta ja rohelist teed. Pidevalt suurenev tarbijate vajadus uute sortide ja maitseteni ning suureneb selle transportimine maailma erinevatesse paikadesse. Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne temperatuur. Suurimad teetootjad maailmas on Hiina, India, Kenya ja Sri Lanka. Aastal 2010 tootis Hiina 1 700 000 tonni teed, India 1 000 000 tonni ja ülejäänud juba alla 400 000 tonni teed. Järgmiselt saab vastuse küsimus...
...................................................4 Piparmünt ravimtaimena........................................................................................................4 Kummel.................................................................................................................................5 Paiseleht ................................................................................................................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei......................................................................................................................................6 Kress e. mungalill...................................................................................................................6 Vereurmarohi...............................................
Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse
Varajased ja hilised. Seedehäired, allergiad, maksa- ja neerufunktsiooni häired. 5. Miks võiks regulaarselt kasutatavate taimsete preparaatide kasutamise lõpetada vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks olla lõpetatud 2 nädalat enne plaanilist protseduuri. 6. Ravimtaimede teeleht, islandi samblik, sookail, liivatee, paiseleht, altee, punane päevakübar, küüslauk, saialill, raudrohi, teekummel, astelpaju, teepuu rahvanimetused (nt põdrasammal) ja peamised kasutusvaldkonnad rahvameditsiinis. Teeleht – lõikehaavade verejooksu sulgemiseks. Teelehe lehtedest valmistatud tee – rögalahtistav toime. Seemnetest valmistatud keedis – seedetrakti vaevuste vastu. Islandi samblik (põdrasammal, islandi käokõrv) – rögalahtistav toime. Põletiku- ja
Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
..................................................................................................................................... Kirjuta veel üks inimkaasleja ........................................................ 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> ....................................... -> ........................................ -> ........................................ 7. Kuidas mõjutab inimtegevus keskkonda asulas, kus asub sinu kool? Too 2 näidet! (2p) ....................
poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid" • Ahmatova luuletusi võrreldakse Marie Underi omadega • Sügavatundeline, külm, vaoshoitud luulekeel, luules esineb autobiograafiat, psühholoogilist pinget, detaile, dialooge, argikeelt • 1922–1940 - luuletusi enam ei trükitud
islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED: HARILIK PUNE Vahemeremaades katab harilik pune päikesepaistelisi mäenõlvu. Vanas Roomas võeti hariliku punega hambavalu ja raviti silmahaigusi. Eestlaste uskumuste kohaselt oli harilikul punel ka maagilist jõudu. Hariliku
Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur
vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral TEELEHT Silmahaiguste vastu Haava peale Mädaniku vastu SAIALILL Parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid Antiseptiline Saialille vann rahustab ja pehmendab nahka Nahahaiguste ja haavandite raviks POHL Reuma vastu Neeru- ja põiehaiguse vastu Köha vastu Kõhuhaiguste vastu KANARBIK Seesmiste valude vastu (mitte kõhu- ja soolevalude) Närvide rahustamiseks Liigse rasvumise vastu Neeru- ja sapikividest vabanemiseks PIHLAKAS
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada kuni kasutuseni.
60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76
SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea)
Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,. Anna poeedi keel on lihtne, kui peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljedatud naisele omases keeles. Anna loomingut märkas ka tolle aja vene tuntuim kirjanik A.Blok. Blok kritiseeris anna teoseid palju, kuid Anna jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova luule sai kiiresti tuntuks ja seega sai luuletajanna kiiresti kuulsaks. Teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat
liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad
kaalika tarbimine. Läiketa, peened juuksed B5 B5 vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse. Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes. Räni
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle
pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad. Mullakihi paksus on väga õhuke
kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand- teeleht, rand-õisluht.Rannaniitudel esinevate, kuid karjatamishellade rannikutaimede näiteks on: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog.Üksikute taimeliikide reaktsioon hooldamise lõppemisele võib erinevates piirkondades olla erinev, muuhulgas sõltub see ka sellest, kui intensiivselt ja kui pika aja jooksul on traditsioonilise maakasutusega tegeletud. Esimestel aastatel pärast karjatamise lakkamist võivad peaaegu
Perekonnaelu polnud see jõud, mis kahte väljakujunenud ja sõltumatut isiksust oleks sundinud kompromisse leidma, ja nii jäi nende kooselu lühikeseks 1918. aastal läksid nad lahku. 1911. aastal ilmusid ajakirjanduses Ahmatova esimesed, kuid algaja kohta üllatavalt küpsed värsid. 1912 jõudis trükki esikkogu "Õhtu", mis äratas nii lugejate kuimka kriitikute tähelepanu. Järgnesid kogud "Palvehelmed" (1914, lühikese aja jooksul mitu kordustrükki), "Valge parv" (1917) ja "Teeleht" (1921). Noore, ent väga isikupärase Ahmatova värsside mõju lugejale võib võrrelda M. Underi sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem. Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahmatult lõi Ahmantova koguni uue moe jäljendati nii tema soengut kui ka riietumisstiili. Ahmatova kuningannalik rüht ja
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune
Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik
Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid! Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti.
44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom taime maa-alune mitmeaastane vars 53. rohttaim sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu 54. sammaltaimed taimede hõimkond, millel pole juuri 55. saprofüüt kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest 56. sissetoodud liik liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil 57
Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane. Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
* väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas?
Paiseleht ravim Metsmaasikas Ravim Nurmenukk Ravim Jõhvikas Ravim Aitab alandada palavikku Äiatar Ravimtaim Krampide, kõha ja kopsuhaiguste vastu, langetõbi Võilill Ravim Ravimtööstuses ravimbillide valmistamiseks. Raudrohi Ravimtaim vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet Mustikas Ravim Aitab parandada silmanägemist Suur teeleht Ravimtaim Haavade ravimiseks, hambavalu.verd puhastav
ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. Rannaniidud Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena
Gypsophila repens roomav kipslill LV Iberis sp ibeeris (mitmed liigid ja sordid) Leontopodium alpinum alpi jänesekäpp (eedelveiss) L Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid)
taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee sisaldab üle 300 põhiainet. Tee keemiline koostis on ebapüsiv. Äsja korjatud lehes ja kuivas teelibles, samuti neist valmistatud tõmmistes pole see ühesugune. Teelehe peamine väärtus seisneb tema võimes lahustada ainult inimesele kõige kasulikumaid aineid, kasutud ja isegi kahjulikud ained jätta aga lahustumatuks. Lahustuvate ainete hulk on erinevates teedes erinev ning mida noorem teeleht, seda rohkem lahustuvaid aineid. Taimetees eristatakse kuut tähtsaimat ainegruppi: parkained, eeterlikud õlid, alkaloidid, aminohapped, pigmentained ja vitamiinid. Tee põhiomadused määravad toniseeriv toime, maitse ja aroom. Ühes tassitäies kanges tõmmises on kofeiini umbes sama palju kui peavalutabletis. Kofeiin mõjub positiivselt nii närvisüsteemidele kui lihassüsteemidele, stimuleerides ka südame tegevust
(Estonica, 2009) Joonis 5. Rannakarjamaa Rannakarjamaad on teiseks oluliseks liigirikkuse väljendajaks (Saastna, Matsalu) (Joonis 5). Soolane merevesi ujutab aeg-ajalt rannaäärsed alad üle ning kujuneb omanäoline taimestik. Karjatamata alad kipuvad roostuma. Üleujutuspiirkonnast kõrgemad alad kujunevad kuivadeks looniitudeks (Kaur, 2008) Taimed (Joonis 6): · rannikas · tuderluga · rand-teeleht · randristik · koldrohi 7 · hallkäpp · muguljuur Joonis 6. Taimestik 6. Loomastik Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud
luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus
· Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas · Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) · Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised
Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell Sugukond teelehelised Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad Valge hanemalts
Nurmenukk (Primula veris) rögalahtistav, põletikuvastane, köha ja bronhiiti leevendav vahend. Õitel nõrk rahustav toime. Ei sobi imikutele ja väikelastele Limad toimivad paikselt ülemiste hingamisteede limaskestale, vähendades põletikust tingitud ärritust ja vaigistades põletikku. Paiseleht (Tussilago farfara) põletikuvastane. Kasutatakse köha, bronhiidi, larüngiidi korral. Vastunäidustused raseduse ja rinnaga toitmise korral. Mitte kasutada üle 4-6 nädala aastas. Teeleht (Plantago major) mähkiv, rögalahtistav, antibakteriaalne. Raseduse korral vastunäidustatud. Suurtes annustest põhjustab kõhulahtisust ja alandab vererõhku. 4. on samaaa. Loodustooted kt 2 1. Küllastumata rasvhapped 2. Toeshaiguste korral lokaalselt kasutatavad preparaadid 3. Humal, viirpuu, veistesüdamerohi (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 4. Hõlmikpuu, naistepuna (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 1
Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. (Vikipeedia, Luht) Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Puudest kasvavad seal tamm, hall lepp, haab ning toomingas, põõsarindes aga paju ja harilik sarapuu. Rohurinne on üsna liigirikkas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. (Vikipeedia, Luht) 1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83000 hektarit. 1978-81. aastal läbi viidud inventuuri alusel oli lamminiite säilinud veel 27584 hektaril. 1993-1996. aastal ELF-i poolt läbi viidud lamminiitude inventariseerimise tulemusena oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12500 hektaril. Kuna lamminiidud on reeglina tekkinud inimese
· Roheline tee: kui lehed on kiirelt kuivatatud ilma kääritamiseta, saab sellest rohelise tee; · Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele; · Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab
........................................................................ 18 2.4 Ravimtaimed................................................................................................................... 19 2.4.1 Piparmünt.................................................................................................................19 2.4.2 Kummel....................................................................................................................19 2.4.3 Teeleht......................................................................................................................20 2.4.4 Saialill...................................................................................................................... 20 2.4.5 Aaloe........................................................................................................................ 20 2.4.6 Pärnaõied.........................................................................
söödad olla ja rohumaasaaki vähendada. Hea söödavusega rohundid Harilik raudrohi (verihein) 1-4% soovitatav, väga kõrge toorproteeini sisaldusega 20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga, parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht- pehmemad Kortslehed- lambakarjamaal hea Hapuoblikas- Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv. Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine.
klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist, Looniidud mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja
Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral · Basiilik hõõruda värskelt purustatud lehtedega kahjustund kohta. Leevendab põletikku ja sügelust · Võilill määrige naha rahustamiseks hammustatud või nõelatud kohta valge, piimja vedelikuga · Sibul Asetage kiire leevenduse saamiseks löövetele värskeid sibulalõike · Petersell määrige taimemahlaga või kasutage paistetuse vähendamiseks kompressides · Teeleht loputage või pühkige leht puhtaks, mudige kergelt ja asetage kahjustunud kohale · Kollane oblikas asetage kahjustatud kohta leotatud värsked lehed 10 Ekseem ja psoriaas Põldosja kompress: 5 ml kuivatatud või värskeid põldosja taimi 250 ml vett 1. Keetke aineid 10-15 minutit 2. Ärritunud nahale kompressi valmistamiseks asetage pehme, puhas puuvillane
kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher
nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile
39. Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40. Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu)
39.Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu)
Kuivi marju (10 gr ühe klaasi vee kohta ) keedetakse samuti 8 minutit ja lastakse siis 10 minutit tômmata.Kuivadest marjadest vôib teha pulbrit,mida vôetakse arvestusega 1 supilusikatäis 3/4 klaasile veele,keedetakse 8 minutit ja tarvitatakse ilma tômbamata.Kibuvitsamarjadest keedetakse kompotti,kisselli,keedist.Kerge tule peal praetud marjad vôivad asendada kohvi,millest keedetud jook on veel pealegi vanillilôhnaline. TEELEHT Asetades värske teelehe oma haavale,vôite pääseda kerge vaevaga. RIIETEPUHASTUS VAHENDID METSAS Riiete puhastamiseks vôib kasutada metsikult kasvavate kôrreliste tugevaid juuri.Jänesekastik juurikad ja juured tuleb puhastada koorest,lôigata lôhki ja käänata pooleks kokku.Seejärel siduda tugevasti kimpu.Kui puudub taimedeotsimise aeg,siis vôib maa seest välja tômmata ükskôik missuguse taime,mis moodustab tihedalt kokkusurutud kôrte tordi. SAAPAPUHASTUS VAHENDID METSAS
annaabi.ee 
