Õhumassid Õhumassid · Õhumassid on enam- vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm
särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 13 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ)
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumisiluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi. Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi. Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi
Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi kliima Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt Kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Taimestik Esines rohkelt kidasid Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kidad.html https://en.wikipedia.org/wiki/Permian#Climate http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/palmlehik.html http://www.ut
erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura- erinevuse astme kohta. esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi- 14. Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide väljasuremisel hävisid dinosaurused ning vigased ja mitteavalduvad koopiad. merelised loomarühmad.Uusaegkond- 15. Molekulaarkell-dna nukleotiidse v ilmusid valkude aminoh.järjestuse erinevuse kiskjad.kabjalsed,londilised,närilised,ahvii põhinev fülog.liinide lahknemisaegade sed,vaalalised.Neogeeni-kliima ja ligikaudne määrang. loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas,maod,hiired,rotid,roht taimed
Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2
Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus,
Kliima 14. Vesi neelab päikese kiiri,samuti äsja küntud põld,küllaltki hästi 1. Parasvöötme ülemineku kliima mereliselt mandrilisele. puude lehestik.Päikese kiired peegelduvad liivaselt ja teistelt 2. Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16. Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4
murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. murenemine. (niisked), maismaa kohal Maavarav mõjutavad mandrilised (kuivemad). asustuse kujunemist.
3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus,
Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli
Okasnahksed Okasnahksed (Echinodermata) on vormilt väga mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, ketta- või südamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa)
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel
Kihistiku ja ühtlasi ka Aseri lademe alumiseks piiriks on markantne, sügavate taskutega fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspindade kompleks. Ühtlasi on see ka kasuliku kihi alumiseks piiriks ning jääb abs tasemele 45,8748,18 m, keskmiselt 47,15 m. Malla kihistiku paksus on 0,6-0,85 m, keskmiselt 0,73 m. (1,2) Joonis 1. 1) Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass. Trilobiidid olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. Trilobiidid tekkisid Kambriumi ajastul ning surid lõplikult välja Permi lõpus 250 Ma. Välisskeleti olemasolu ning merelise eluviisi tõttu on säilinud väga palju trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2)
hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir.
1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk
Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad (arvatakse et oli meteoriidi- katastroof) Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar: Imetajate kiire evolutsioon, Maa elustik omandas tänapäeavase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest u 7milj a tagasi (inimese evolutsioon). Tekkisid esimesed kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised. Neogeenil olid kliima ja loomastik tänapäeva sarnased. Laiemalt levisid konnad, maod, hiired, rohttaimed.
Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid .
osast kambrium savid ja liivad (madal merijõesetted) ordoviitsium ja silur lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid) devon savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud)
Zooplankton on koondunud ülemistesse veekihtidesse. · Suvel on zooplankton liigirikas ja arvukas. Biomassi maksimum on suvel lõpul. Mere lõuna- ja keskosas esineb arvukalt soojalembeseid ripsloomi (Helicostomella subulata) ja keriloomi (Synchaeta spp.). Põhja-, Soome ja Riia lahes esinevad mageveelised liigid perekonnast Keratella. Palju on vesikirpe: lõunaosas rübik, keskosas ja lahtedes meri-nokik ja tavaline paunik. Merelised või külmalembesed aerjalgsed hoiduvad sügavamatesse kihtidesse. Arvukalt on makroplanktereid: meririst, meritikker ja meriseen ning põhjaloomade planktilisi vastseid. Suvel leiab aset ka zooplanktoni maksimaalne ärasöömine mitmete kalaliikide poolt (kilu, räim). 6 · Sügisel väheneb suviste vormide arvukus ja suureneb külmaveeliste liikide osatähtsus.
pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna
basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et
ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad Siin asub Lääne-Eesti suurim asula 44 000 elanikuga kuurort- ja sadamalinn Pärnu. Linnadest on siin veel Sindi ja suurematest asulatest Audru, Paikuse, Uulu, Häädemeeste, Kabli jt.
mõju ilmastikule(kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süst., mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest)). 6. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL- ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL- merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM- on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUM-tekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(5-6 km kõrg
, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest )). 6. Õhumassid, nende jaotus t°i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUMtekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1
Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud
hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Pinnamoe peamine vormimine vormimine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul u. 11 000-13 000 aastat tagasi. Lõplikult vabanes Eesti territoorium jääkattest u. 11 000 a. tagasi. Madal-Eesti - üleujutatud ossa kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Kõrg-Eesti - merest ja suurjärvedest puutumata ala, jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist. Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed). PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a) Silur Merelised selgriitud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Tekkisid korallrifid. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus
Merelises parasvöötmes asub Island, Briti saared, Prantsusmaa. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Parasvöötme ülemineku suved on soojemad ja talved külmemad, sademeid on vähem. Eesti asub selles. Parasvöötme mandrilises kliimas temperatuur kõigub palju. talv on vihmane 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on paraskontinentaalne kliima? Kuna Eestit mõjutavad mandrilised ja merelised õhumassid 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima: talv on vihmane nagu parasvöötmes ja suvi kuum ja kuiv nagu troopikas 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Kõrguse kasvades temperatuur alaneb. Euroopas on kevadel mäe tipus väga intensiivne päikesekiirgus ja lõuna pool ei esine
Ehitustüübilt on nad bilateraalse sümmeetriaga. Ürgkeelikloomad Ürgkeelikloomad ehk poolkeelikloomad on teissuuste põhikonda kuuluv mereussi-taoliste loomade hõimkond. Üldiselt peetakse ürgkeelikloomi okasnahksete sõsarrühmaks.Ürgkeelikloomade keha katab ripsmeline limanahk. Nende neelus asub jäik jätke, mida nimetatakse suukeelikuks sellest ka nende nimetus. Siilussid Siilussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed (1 mm või väiksemad) merelised pseudotsöloomiga mereussid. Siilusse on kaks gruppi, mida käsitletakse pigem seltsidena kui klassidena; siia kuulub ühtekokku umbes 150 liiki.Nad elavad merede põhjas meiobentoses. Nende keha on lülistunud, koosnedes 11 lülist, eristunud on pea ja kael.Siilussidel puuduvad välised ripsmed, kuid neid asendavad kehast väljaturritavad ogad, pea ümber on koondunud 7 ogadest ringi, mida nad kasutavad peamiselt liikumiseks.Siilussid söövad ränivetikaid ja teisi mudas elavaid organisme.
Värvus: valge, läbipaistev, lisanditena roosakaid, punakaid, kollakaid toone Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerimisel “keeb”. Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips barüüt Kuju: plaatjad kristallid, pääsusaba kaksikud; teralised, massiivsed, kiudjad agregaadid Kõvadus: 2
Mart Maastik, Tõnis Arro, Janno Simm, Andres Vainola, Arho Anttila ja Olle Tischler.1 Kapten Mart Saarso on sündinud 26. Septembril 1963. Ta on Eesti meresõitja ja avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid meregeoloogia valdkonnas. Mart Saarso on leiutanud ülemaailmselt kasutatava settepüüdja. Tema isa on samuti kapten. Mart Saarso oli kogu ettevõtmise initsiaator ja merelise poole hing.Temal kasvasid juba lapsepõlves välja merelised teadmised. Esimene tüürimees ehk chief Aarne Tuisk. Ta on õppinud laevaehitaja ja kaluri poeg. Aarne Tuisk on avamerd purjetanud ja jääpurjetanud aastakümneid. Lennuki väikeses töökojas suutis Aarne Tuisk nappide abivahenditega valmis ehitada mida iganes, ta on kuldsete kätega mees. Kui Aarne Tuisk peale Atlandi ookeani ületamist väsis, võeti tema asemele Meelis Saarlaid. Ta on Saaremaalt pärit ja purjetanud lapsest saati. Teine tüürimees Tiit Riisalo
külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. (Eesti, Läti, Leedu, Poola) Mandrilises kliimas on suvise ja talvise temperatuuri vahe aina suurem. Sademeid on vähem, neist enamik langeb suvel ja talv on lumevaene. (Venemaa, Soome, Ukraina) 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on parakontinentaalne kliima? Sest, Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, siinset kliimat mõjutavad nii Atlandi ookeani merelised õhumassid kui ka Euraasia siseosas valitsevad mandrilised õhumassid. Peamised Eesti kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti-sisest kliimat teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12
kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel: Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved. Kivimite vanus: Vanemaid kui 3,5 miljardit aastat kivimeid on leitud kõigilt kontinentidelt, Loode- Kanada, Gröönimaa. MAASTIK Geoloogi vaade: maastik kujuneb sisedünaamilisre ja välisdünaamiliste protsesside koosmõjul. Lühemas perspektiivis määravad meie alal välisdünaamilised protsessid(post glatsiaalsed) ja kaasaegsed(jõelised, merelised, soolised jne) mille osa on ka inime ja tegevustest tulenev. Geograafia maastik on kirjeldav, elemedipõhine, inimgeograafia maastik inimese põhine. Bioloogia maastik on elupaigapõhine. Maakoore kõikuvad liikumised Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi s.o. vajumisi ja kerkimisi. Kurrutusliikumised Antikliaal ehk kohr Positiivne kurd, kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed
Alanenud veetase põhjustas elupaikade hävinemist rannikualadel. 2) Maa ajaloo suurim väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul. Hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid Vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi. Seda väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. 3) Kriidi ajastu lõpul toimunud suures väljasuremises hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga, mille jäljeks on Chicxulubi kraater Mehhiko lahes. Väljasuremised üldiselt võivad kiirendada evolutsiooni Maal, sest vana grupi kadumine annab võimaluse uue grupi arenguks. Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine. 11
Pandivere kõrgustik- Pandivere kõrgustiku lainja pinnamoega maastikku ilmestavad metsased oosiahelikud ja kõrgustiku äärealadel paiknevad mõhnastikud[3] 7 Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa- Lisaks nimisaarele kuulub sellesse maastikurajooni veel Vormsi ja teised Hiiumaad ümbritsevad saared. Hiiumaale on iseloomulikud merelised pinnavormid: mereliivadest koosnevad tasandikud, rannavallid, luited ja rannaastangud. Saaremaa- Suure liigestatuse tõttu on Saaremaa rannajoon pikk ja rannad mitmekesised. Põhjarannikul esineb pankrannikut, samuti Muhus. Pangad kujutavad Lääne-Eesti mandriosast (Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid. Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega
- Karbon valitsevad olid eostaimed, sõnajalgtaimede metsad Hiidvormid. Soe ja niiske kliima. On tekkinud kivisöe lademed. Valitsevaks loomarühmaks kahepaiksed, tekkisid esimesed roomajad. - Perm vanaaegkonna lõpuajastu. Taandusid kahepaiksed, arenesid roomajad, paljasseemnetaimed. Keskaegkond ehk mesosoikum - Juura esimesed linnud. - Kriit Hävinesid dinosaurused ja paljud merelised loomarühmad. Meteoriidikatastroof. Uusaegkond ehk kainosoikum - Paleogeen imetajate kiire evolutsioon. Kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised ja ahvilised - Neogeen inimlaste ilmumine - Kvarternaar Inimühiskonna kujunemine MÕISTED LK 66 Aegkond geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel;eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma. Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM) Niiskuse alusel: merelised õhumassid - toob sademed kaasa; mandrilised õhumassid Arktiline õhk – kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal.
Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis.
Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks. Aragoniidist ehitavad oma toese paljud merelised organismid(näiteks pärlid). Ta molekulmass on 100,09 ja tihedus 2,94g/cm 3. Kaltsiit (CaCO3) on puhtana värvuseta. Kaltsiidi monokristallil on valguse kaksikmurdmise omadus. Igale valguse levisihile kaltsiidi kristallis vastab sõltuvalt valguse polarisatsioonist kaks erinevat murdumisnäitaja väärtust, seega ka kaks erinevat valguse levikiirust (nn. harilik ja ebaharilik kiir). Hariliku ja ebahariliku kiire
n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. 6 Läänemere taimestik Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m; Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele.
Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav saviliiv või liivsavi, mis on suhteliselt keeruka mineraalse ja keemilise koostisega ning sisaldab rohkesti savimineraale. Viimased tekivad moreenis olevate kivimiosakeste keemilise murenemise käigus ning sisaldavad taimedele kättesaadavaid mineraalseid toitaineid. 5 KLIIMAOLUD Eestis on valdavad parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on seejuures suurem talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Talvel ja kevadel võivad aegajalt siia jõuda ka külmad ja kuivad arktilised õhumassid. Suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras kaugele põhja vedada troopilist õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal hoiab ta rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-
Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9. Elusa looduse areng kainosoikumis? Kainosoikum on aegkond, mis algas 65 mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10
Alles jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest. Lisaks eluruumi vajadusele eksisteerib tõmme merede poole. Merd nähti rikkuse allikana, mis lisas riigile elujõudu. Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma. Klaus Haushofer: 1933 Müncheni Ülikooli professor. Tema jaoks oli geopoliitika rakenduslik teadus, mille eesmärgiks sai välispoliitika kujundamine rahvusvahelistes suhetes. Geopoliitika on õpetus poliitiliste sündmuste seotusest maapinnaga. Ta toetub geograafia laiale alusele, eriti poliitilisele geograafiale. Geograafia poolt hõlmatavate maakera ruumide olemasolu annab geopoliitikale
sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu. 9. Setete kuhjumine jõgede suudmealadel ja settematerjali sissekande bilanss maailmameres. Deltas toimub voolukiiruste kiire langus ning selle tulemusena käivitub aktiivne akumulatsioon. Sõltuvalt sellest kas voolusäng suubub basseini või avaneb nt ariidsetel aladel mäestikuesisele tasandikule eristatakse: (1)delta (2)uhtekoonus ehk kuivamaadelta Merelised deltad moodustavad reeglina tasaseid, nõrgalt mere/ookeani poole kallutatud settelavasid mille veepealset ja suudmelähedast osa liigestavad arvukad hargnevad jõekanalid. Deltade settekehad ulatuvad tavaliselt kaugele eemale füüsiliselt määratlevast jõesuudmest ning neil eristatakse kask põhilist osa: (1)subakvaalne delta - veealune deltatasandik (2)subaeraalne delta - veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik
pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel - kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest
annaabi.ee 
