väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed, kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal, Järvamaal ja Võrumaal, võiks hunte isegi rohkem küttida, kui seda praegu tehakse. 3. Pealkirja ,,Näha hunti vabana on suur õnn" võib mõista mitmetti: · Kuna hunte on nii väheks jäänud, ei ole neid nii lihtne näha. Nad hoiavad kokku ja ei anna end välja lihtsale metsas jalutajale, kui neil ei ole plaanis jalutajat ära süüa või kui nad ei ole kindlad, kas jalutaja neile midagi halba ei tee. Hunti võib ju küll selle asemel minna loomaaeda vaatama, aga see ei ole päris see, kuna loomaaias istub hunt
Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!"
imema 60. Vana karu ei õpi tantsima 61. Vana karu -- kaval aru 6 1. Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi 2. Haug on kala hunt 3. Ega hunt enne karjast kao, kui ta viimse talle ära viinud on 4. Hunt hunti ei murra 5. Hunti toidavad ta jalad 6. Hunti tunnukse tema kasukast 7. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 8. Hunt jääb hundiks, kui sa teda ka vagaks lambaks nimetad 9. Hunt karjas, koer harjas 10. Huntki kaugelt ilus, aga juurest on kiskja 11. Hunt olla vanast üelnud: "Hobuse jalg põle muud kui takukoonal, hobuse hambad on tulised tangid, härja sarved tulised orad" 12
Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti ehk 78 korda vähem kui Välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.
Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes, sest alad on kultuuristatud. Huntide koopad asuvad veekogude ääres, looduslikus, varjulises paigas. Harva kaevavad hundid endale ise koopa. Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni.
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike
Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid meelitavad koeri inimestest eemale ja murravad siis neid. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva
Prosper Merimee Küsimused: 1. Millele vihjab teose moto? Sappi täis on iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised) on kasulikud voodis või siis, kui neid lihtsalt enam pole. 2. Don Jose oli pärit rikkast ja uhkest suguvõsast. Ta käis kallis koolis ja temast pidi saama vaimulik.
HUNT Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamis...
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jä...
kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning
Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt kõneleb... Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt oli kahtlemata ,,Punamütsike". See kõneleb väikesest tüdrukust, kelle ema saadab teda vanaemale pannkooke ja veini viima. Kuid õnnetuseks teel sinna, kohtab Punamütsike kurja hunti, kelle õel plaan on nii vanaema kui tüdrukuke nahka pista. Tüdruk hakkab teel lilli korjama ning hundil on parasjagu aega, et memm ära süüa. Kõik läheb plaanitult, kuid talle saab jälile metsavaht, kes mõlemad õnnelikult päästab. Väiksena muinasjuttu kuulates ei mõelnud eriti sümboolikale ning mida miski võis tähendada. Kuulasid lihtsalt mingit lugu tüdrukust, kellel oli punane müts. Autorid mängivad kõigega, millega saab
kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. · Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. · Võimuredel mängib huntide
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta
Algul oli Harry erak ja ei oleks osanud ka sellel küsimusele vastata. Aga peale Herminega kohtumist hakkas Harry inimestega rohkem seltsima. See näitab, et inimesed vajavad teisi et olla õnnelikud. Harry on üksik mees, kes peagi saab 50-aastaseks. Tema sisemuses toimub võitlus inimese ja hunti vahel. Tema inimese pool on tõsine ja kõrgelt haritud, aga samas ta on ka masendunud, sest ta leiab, et maailmas pole piisavalt intellektuaalsust. Harry süüdistab hunti oma halbades omadustes. Hunt üritab vältida inimesi ja elada omaette. Peale Herminega kohtumist tõuseb esile inimlik pool. Ta muutub rohkem seltsivamaks. Hermine on täielik vastand Harryle, ta on lõbus ja lahke. Ta võtab Harry oma tiiva alla ja õpetab teda elama. Raamatus tuleb välja, et Hermine võib olla Harry kujutlus, sest Harry meelsest meenutab ta tema lapsepõlve sõpra Hermanit. Raamat on kirjutatud 50-aastase mehepoolt ja peategelane on 50-aastane mees. Sarnaselt
Asustustihedus ja arvukus sõltub metsavööndis maastiku mosaiiksusest ja lumikatte paksusest ning stepi- ja eriti kõrbealadel joogipaikade olemasolust. Elupaigana väldib hunt lausmetsa. Ta eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis võib hunte kohata rohkem rabades ja võsastikes, kuna enamik aladest on siin kultuuristatud. Sellest hoolimata on ta peaaegu kõikjal Eestis tavaline. 2009 aasta seisuga elab siin umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestval jahihooajal on lubatud küttida 140 hunti, kuna vastavalt suurkiskjate ohjamiskavale peetakse optimaalseks hundi arvukuseks Eestis 100-120 isendit. 2 Välimus Välimuselt on hunt väga sarnane mõne kodukoera tõuga, näiteks idaeuroopa lambakoeraga kuid ka eskimo koertega. Suurim erinevus on siiski see, et hunt ei hoia oma saba, mis ulatub kuni hüpeliigesteni, kunagi rõngas
Ka vaestel on võimalus rikkaks saada. Raskem kindlasti aga võimalus on samuti suur asi. Demokraatia annab mulle võimaluse valida ja valitud olla. Saan oma sõna sekka õelda. Sarnaselt Churchillile arvan ka mina et demokraatia on küll parim mis meil on aga tal on ka mõningad puudused. Keegi naljamees on demokraatiat võrrelnud sõbraliku õhtusöögiga.Leidsin netist huvitava tsitaadi mis mulle väga meeldis, see on; ,,Demokraatia tähendab seda, et kaks hunti ja lammas hääletavad selle üle, mida õhtuks süüa." autor anonüümne, leidsin selle neti lehelt www.tsitaat.com . Eesti on vastavalt põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõikide ka niinimetatud vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik tsitaat mõnikord meie riigikogu, kus nad aina vaidlevad ja on nii erinevatel seisukohtadel ja osade ettepanekuid ei võeta üldse arutuselegi, vaid hääletatakse juba kohe maha. Siis
G4S reklaamib end tunduvalt rohkem kui teised turvateenuseid pakkuvad firmad Eestimaal. G4Sil on reklaamid televisioonis, raadios ja nad reklaamivad end ka plakatid, mida võib leida bussipeatuste ootepaviljonidest. Tegemist on Eesti kõige tuntuma turvateenuseid pakkuva firmaga. G4S toetab: · G4S Noorteklubi · G4S Korvpalli Meistriliigat · Tartu Ülikool/Rock · BC Kalev/Cramo · Margus Hunti G4S Noorteklubi: G4S on Eesti ettevõtete seas ainus, kes on juba ligi kaheksa aastat järjepidevalt noori toetanud. Aastal 2002 asutas ettevõte mittetulundusühingu G4S Noorteklubi ja on siiani olnud ühingu põhiline rahastaja. G4S Noorteklubi on kõigile Eestimaa noortele avatud laste- ja noorteühendus. Noorteklubi tegutseb üle Eesti piirkondlike juhendajate vedamisel ja pakub aasta ringi õpetlikku huvitegevust 7- 14aastastele lastele.
M M K Kes ei riski, , see sampust ei joo Kes hunti kardab, see metsas ei käi. , Hea sõna võidab võõra väe Kurjus on nagu jää elab soojani Tõde tõuseb, vale langeb Õiglus kohut ei karda Suur tükk ajab suu lõhki Võõra täkuga kaugele ei sõida O Mida Juku ei
Selles lehes on koomiksid, ristsõnad, postrid, anekdoodid ning palju muud põnevat. Naljaleht on uus leht Järvamaal. Leht maksab 0.5 eurot ja ilmub igal reedeti. Sinu uued ideed ja pildid on mile tere-tulnud. Põnevat lugemist ja mõnusat ristsõnade lahendamist. Selles lehes · Anektoodid · Naljakad pildid · Ristsõnad · Keerdküsimused · Lähenevad üritused · Kes on uue lehe loojad ja kust tuli selline idee ANEKDOOTE Jänes näeb hunti pikutamas ja küsib alandlikult: "Kas puhkate, hundionu?" "Idioot, ma olen ju püünises!" Seda kuuldes pistab jänes sõimama: "Sa igavene lurjus, vedeled mul siin tee peal ees!" ... Blondiin läheb hommikul kaalu peale ja avastab, et on tervelt 2kilo alla võtnud. Ta mõtleb paar minutit ja siis tuleb talle äkki meelde, et ta pole pannud veel meiki peale...
Rändeperiood, karvavahetus. 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3. Populatsiooni arvukus - Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad: sisefaktorid (konkurents; migratsioon), välisfaktorid (haigustekitajad; kisklus) Näiteks: Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat
22. Amet muudab inimesi Honores mutant mores 23. Ma ei vihka inimest, vaid tema vigu Hominem non odi, sed ejus vitia 24. Ajalugu on elu õpetaja Historia est magistra vitae 25. Viha on lühike hullumeelsus Ira furor brevis est 26. Täies koosseisus In corpore 27. Karm seadus, aga seadus Kura lex sed lex 28. Hunt hunti ei murra Lupus non morset lupus 29. Keelevääratus Lapsus linguae 30. Arst ravigu iseennast Medice, cura te ipsum 31. Terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 32. Mõistuse ja käega Mente et manu 33. Käsi peseb kätt Manus manum lavat 34
ravimi kasuks otsustamisel. Vähemalt 20% täiskasvanutest on oma elu mingil perioodil põdenud vöötohatist, kuid väga harva rohkem kui ühe korra. Viiruse taasaktiveerumist tuleb rohkem ette vanurite ja nõrgenenud immuunsusega inimeste, nagu näiteks aidsihaigete seas. Vöötohatise infektsioon võib olla ka tõsisema kuluga või eriliste komplikatsioonidega. Üks vöötohatisevorme on Ramsay Hunti sündroom, mille puhul on haiguses haaratud ka näonärv. Sellega kaasneb näo osaline halvatus. Ramsay Hunti sündroomi diagnoosiliseks näitajaks on kahjustuse esinemine ka kõrvas, kus paikneb nervus trigeminus ehk kolmiknärv. MALAARIA Malaariat põhjustavad ainuraksete (Protozoa) hulka kuuluvad parasiidid. Haigus levib nakatunud emase Anopheles'e moskiito hammustuse kaudu, vahel harva toimub levik ka kontrollimata vere ülekandel.
võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk. Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid. Mu mündid on nummid ja tublid, riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad. Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks. Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed. Vabadus on nagu kodanikukohus, nagu orjus. 6 Luuletus Mina ja sina Rootsis põgenesid loomaaiast kaks hunti, nad kaevasid käppadega puuri alla augu ja panid plehku. Politsei on kuulutanud hundid tagaotsitavaks, huntide pildid on riputatud internetti. Kes on näinud kahte põgenenud hunti, võtku kiiresti lähima konstaabliga ühendust! Pühapäeval, kui me autoga loomaaeda sõidame, ei näegi me seal enam hunte, me oleme pettunud, aga tagasiteel läheb meie tuju paremaks. Emme võtab marketist kilekotitäie süüa, issi võtab veel natuke bensiini, ja meie viskame tühja krõpsupaki aknast välja.
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha. See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
koobast ja läks selle juurde. Hunt käskis põrsal koopast väljuda, et teda ära süüa. Vastasel juhul oleks hunt koopa minema puhunud. Ülbe nagu põrsas oli, ei allunud ta Edgari käskudele. Nüüd otsustas hunt puhuda ja puhus oma halva hingeõhuga liivakoopa minema. Kähku põgenes Nif-Nif Nuf-Nufi juurde Kakumäele. Vahepeal jooksis ta läbi Rocca Al Mare Prisma toidupoest, kust ostis toidumoona, et vennaga talv üle elada. Nuf-Nuf võttis ta lahkelt vastu ja nad jäid hunti ootama. Lõpuks jõudis Edgar Nuf-Nufi pilliroost maja ette. Võsavillem käskis põrsastel onnist väljuda kuid nad ei kuulanud teda. Edgar läks näost punaseks ja oli väga närviline. Tegi ühe hingetõmbe ja puhus suure hooga onni minema. Nüüd oli Nif-Nifil ja Nuf-Nufil häda kaelas. Nad jooksid Prisma toidukottidega rulatajaid täis Vabaduse Väljakust mööda ja jõudsid Solarise kõrval asuva Naf-Nafi hoolikalt ehitatud maja juurde
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune.
kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu jätab mulle vaid mõned puuladvad ning mäed mis on tema jaoks liiga kõrged. Ma tunnen tuult mu ümber, külma oma kontides ning härmas maad oma jalge all. Mind ümbritseb täielik vaikus. Üks samm üle ääre. Näen kõike mida endale ette kujutasin. Udu neelab mindki.
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat moraalitunnetust. Cosmopolitani uuring näitas, et...
Täna pärastlõunal kell 13:05 sai politsei teate kaevust leitud hukkunud hundist, kelle kõhust leiti hilisemal lahkamisel munakive. Samuti avastati hundi kõhul jälgi õmblustest. Hundi suust leiti kitsekarv, mille järgi tuvastati üks teo kaasosalistest. Süüdlasest kitseemaga saadi ühendust suurema vaevata ning ta tunnistas kõik üles. Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest noorima pojaga hundi kõhu noaga lahti lõigata ning hiljem niidiga kinni
raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis sõnumitoojal virulastele tema käsk edasi anda. Tee peal kohtas käskjalg varest, kotkast, kaarnapoega, hunti, karu, nälga ja katku, kes kõik olid juba sõda külastanud. Kohale jõudes võttis sõjakuller kukrust käsud ja viskas need merre. Seepeale vaen kadus ja sõda lõppes. Kalevipoeg ei tahtnud enam kuningas olla. Oleks ta enne teadnud, et see nii raske on, ei oleks ta kuningaks hakanudki.
Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi
VIKTORIIN Koostas: Raine Oktoober.2016 Reeglid: Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub
eest oli ta valmis tegema ükskõik mida. Neiul olid omad põhimõtted, mille järgi ta elas. Peagi kiindus ka mina-tegelane Carmenisse. Ta leidis ennast alatasa mustlasneiust mõtlemas ning uitas lihtsalt mööda tänavaid, et tüdrukut kohata. Noorte tunded olid küll vastastikused, nad armastasid teineteist, kuid Carmen leidis, et see armastus ei või kesta. Raamatus oli palju omapäraseid lauseid ja ütlusi, mis mulle meeldisid ning lugemise veelgi huvitamaks tegid. Näiteks: „Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna“. Sellega põhjendaski Carmen miks ei või noored teineteist armastada. „Oled tõeline kanaarilind, nii väljast kui seest“. Seda ütles mustlasneiu mehele, kui too ütles, et peab kasarmusse loendusele minema. Mulle meeldis, et romaan oli kirja pandud lühidalt, kuid väga põnevalt. Suurepäraselt oli kirjeldatud tegevuspaiku, inimesi jm. Kirjanik oli kokku pannud lihtsad ja tavalised sõnad nii, et need koos toimisid väga hästi.
SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul.
aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on
7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud
Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Minu lemmik just nimelt sellepärast, et tema luuletused on vahvad, vaimukad ning ajavad tihti peale naerma! " Hirmud" Mõni kardab pimedust Ja mõni kardab hunti, Mõni pelgab keldriust Ja kurja keldritonti Igaühel omad hirmud, kõike tuleb ette. Õde riidleb: " Mis sa hirnud, Karda paharette! Söövad lapse, kes on paha, Ära nad mis ludin!" Kardan küll, ja üle naha Jookseb hirmujudin. Ise pelgab vanem õde Konna ja vampiiri. Tädi kardab marutõbe, Ema- halle hiiri! Üldse mitte kedagi Ei karda meie isa. Siiski, siiski midagi Ta pelgab: laste kisa!
· Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. · Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg. · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku. · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. · Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. TURBA KAEVANDAMINE EESTIS
Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi Margus tulistab hunti Kostub naise karjatus Hundiks osutus Tiina Tiina sureb Vaatlust teine lõppemise variant Margus jõuab koju Tuisus laskis Margus looma kes saani tükkis Kõik on vaikseks jäänus Õuest kostab huntide ulgumist Järsku ilmub haavatud Tiina tuppa Margus oli saanis just teda lasknud Tiina sureb
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest hoolitsevad kik karja ...
METSATÖLL Biograafia ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. Bändi loomise lugu: tallinna äärelinna keldris said kokku 3 meest, üks neist oskas natuke kitarri mängida, teine tundis kedagi, kes trumme mängis ning kolmandal oli valmis mõeldud bändi nimi. Metsatöllu muusikastiiliks on folk-metal Bänd alustas kolmeliikmelisena tegevust 1999. aastal 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. praegune koosseis sai paika aastal 2004 Bändi koosseis
anti tort, kui mees siis pudel viina 24. Reasta järgmised žanrid usundilise informatsiooni sisalduse alusel: loits, regilaul, muistend, muinasjutt, memoraat. 25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused
saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda
Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
