Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik.
. 15 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel, mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles
Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene
Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat)
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele
Uurimustöö Koostaja: Liina Hansen Klass: 7. Klass Juhendaja: õp. Ly Pildre Kaarma 2010 Sisukord Referaadi osa 1. Nõmmemets 2. Kasutatud kirjandus Uurimustöö osa 3. Sissejuhatus 4. Töö sisu 5. Kokkuvõtte 6. Kokkuvõtte võõrkeeles (summary) Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene
hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu · Päeval puhkab, liigub öösel · Toit: hiired, jänesed, linnud, metskitsed · Ronib kõrgele, et näha · Ei hüppa saagile puu otsast kaela. · On ettevaatlik Metsa klassid Loometsad ja kadastikud Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Lammimetsad Soometsad Äitäh
segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee www.teavapiltnik.ee https://et.wikipedia
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...
Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Raba- soopinna kumerdumise tagajärjel muutuvad veereziim ja soopinna mikrorelieef, kujunevad Kõrgsood ehk rabab. Tekivad älved- vesised ja mudased laigud mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad
Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa rahvuspargis, meelitab oma salapäraga sinna ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3.5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudtee. Rada algab männiku-loksa teelt ning lõppeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2h. Viru raba paikneb ajsloolise Harju maakonna idaosas vastu Virumaad. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Parema ülevaate rabast saamiseks on rajatud ka vaatetorn. PAUKJÄRVE LOODUSRADA Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid - niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi- palumets. Matkates võib leida raja äärest kukeseeni, pohli ning musitkaid.
On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
nagu nt. palusammal palu-karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemates metsades leidub mändide asemel kuuskesi ja pohli asendavad mustikad. Nimi ,,palu" viitab ka metsatulekahjudele, need olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. 7 July 22, 2012 Footer text here 8 July 22, 2012 Footer text here Nõmmemetsad Need metsatüübid on eelmistest veel vaesemad ja nad on väga liivased. Männid on selles metsas kiduramad ja muid puuliike praktiliselt ei leidu. Palude samblavaipa asendavad samblikud. Näiteks põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv. Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud,
tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika,
Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi
mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad
Põhja-Eestis. Siinsed paepealsed maad võivad olla ajuti väga märjad, suvel aga kõrbeda. (Sageli oleks siinseid salumetsi õigem pidada viljakamateks loometsadeks.) Nii võib tammikutes ja puisniitudel leida läbisegi aru- ja sookaske. Lähemal uurimisel ilmneb aga enamasti, et arukase känd kasvab mõnekümnesentimeetrisel künkal, sookask jälle sama suures lohus. Teinekord on aga künkal sookase juure all "keev maa" (aimatav allikakoht niiskemal aastaajal). Ent kõige kuivemad nõmmemetsad? Siin kasvab vahel üksikuid arukaski ja ega sookaskki puudu. Rabaga võrreldes on ehk nende vahekord vastupidine, samuti pole tähtsuseta, kui kaugel on kummagi liigi suuremad salud. Nõmmel on tingimused mõneti sarnased raba omadega: noored tärkavad taimed ei konkureeri mitte elupaiga pärast (vaba liivamaad on küllalt), kuid idandid võitlevad ellujäämise nimel. Ja lõpuks, eks raba ja liivanõmme taimestikus ole muudki ühist (kanarbik, kukemari, põdrasamblikud jne.). ryryryry
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd
3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks.
c) ühele kasulik, teisele neutraalne d) mõlemale liigile kahjulik 13. Ohtlike jäätmete hulka ei kuulu: a) kilekott b) õlised kaltsud c) patareid d) happed 14. Produtsent on: a) tippkiskja b) 2. astme tarbija c) tootja d) lagundaja 15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3
Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei ole. Mänd kasvab järgnevates kasvukohatüüpides: Loometsad(leesikaloo,kastikuloo,lubikaloo):Muld on väga õhuke(alla 30 cm) ja kohati esineb ka paepaljandeid. Ühed kuivemad metsad Eestis põhjavesi ulatub sügavale ja pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad
puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik (kokku 4%). Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise · Nõmmemetsad, mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused. Sageli asuvad nõmmemetsad veekogude kallastel, mistõttu kannatavad liiga suure külastuskoormuse all. · Palumetsad, mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on pohla (paluka) ja mustika esinemine alustaimestikus. Puudest
kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein. Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad
Haavikud 5% Männikud 14% Sanglepikud 3% Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% Kokku okaspuuenamusega metsad 31% Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv
35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti
Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi metsatüüpe on neli : salumets, nõmmemets, palumets ning laanemets. 3 Nõmmemets Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi. Nõmmemetsade levila on meil ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb meil luidetel, oosidel jne. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. 1
pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2.)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik
grass, glaucous sledge, tufted hair grass, tormentil.the mosses can be found mainly on microelevations. Alustaimestik on väga mitmekesine, kõige levinumad liigid on lubikas, kollane tarn, pööristarn, luht-kastevars, tedremaran. Samblaid võib leida peamiselt väikestel kühmudel. HEATH RORESTS - NÕMMEMETSAD The heath forests consist of pine stands of low productivity which grow on thick laver of sand poor in nutrients. Nõmmemetsad koosnevad madala tootlikkusega männikutest, mis kasvavad toitainevaestel, tüsedatel liivadel. The ground vegetation is characterized by occurrence of reindeer moss and heather and scarcity or complete lack of herbs. Alustaimestikku iseloomustab põdrasambliku ja kanarbiku esinemine ning rohttaimede nappus või siis täielik puudumine. They can be found primarily in nothern Estonia and the islands and to a lesser extent in northeastern, southearsten and southwestern Estonia
*Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti
Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik . Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise. Nõmmemetsad, mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused. Sageli asuvad nõmmemetsad veekogude kallastel, mistõttu kannatavad liiga suure külastuskoormuse all. Palumetsad, mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on pohla (paluka) ja mustika esinemine alustaimestikus. Puudest valdab mänd. Keskmise tallamiskindlusega ja
Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad.
· Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega. Tegeleb Valgustusraiega,lageraie.metsatöötlemine. Metsatüübid :Laanemets,tihe kuusemets+sõnajalad ja jänesekapsas. Nõmmemetsad- Männid,Samblikud Palumets-Seened,pohl(palukas,palumari),jõhvikas,kuremari Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam. Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd. Maailma metsatüübid Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdek
Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. 1.4. NIIDUD, PUISNIIDUD, ROHUMAAD.
Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad.
keskosa, Tõstamaa kõrgustikku ja Sakala kõrgustiku edelaosa. Esineb palju luiteid. Saartel valdavalt leostunud ja leetjad mullad, mandril leedemullad. Põlde esineb vähe, peamised metsad on nõmme ja palumetsad. 7. Mõhnastike maastik: Jääjärvetekkelised pinnavormid, esinevad valdavalt PõhjaEesti Kurtna piirkonnas. Mõhnade vahel palju järvi, valdavaks mullaks kamarleetmullad, nõgudes ka soomullad. Taimkattest dom. nõmmemetsad, niidud. 8. Sandurimaastik: Eestis suhteliselt vähe esinev, vaid pika ribana Võrtsjärvest lõunas, LõunaEesti kõrgustike vahel ja Kõrvemaal. Pinnakattes dom. liivad ja kruusad. Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik: Esinevad kunagiste jääjärvede levikualal, peamiselt LääneEestis. Reljeef madal ning alad on liigniisked
Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised: tikutaja, kiivitaja, suurkoovitaja; kurelised: rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale-part, rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt esindatud põldlõoke, sookiur ja lambahänilane. Globaalselt ohustatud linnuliikidest Eestis elab lamminiitudel kolm: rohunepp, suur-konnakotkas ja rukkirääk (Kukk 2004). Nõmmemetsad Kuna Kauksi piirkonna metsad on enamasti männikud (joonis 2), siis on alust arvata, et tegemist on nõmmemetsadega sambliku kasvukohatüübis (Paal 1997). Seda näitab ka mullastik happelised, õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad kuivadel liivadel (Maa-amet 2006). Kauksi on asustatud kõrgemate pinnavormide ja luidetega, mis sobivadki sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega. Joonis . Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand).
sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti.
lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud, puhmasrindes kanarbik, pohl. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Metsa looduslik uuenemine on puudulik, raiestikud uuenevad väga vaevaliselt.
ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka selles kasvukohas toimub uuenemine kamardumise ja ebasoodsate kasvukohatingimuste tõttu aeglaselt. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja- Eestis. 1.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad (L). Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel pinnavormidel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv
Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab 1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks. 12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene?
Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa
Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm. Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks: 1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo. 1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6
Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad Salumetsad- kõige viljakamad mullad, laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad
o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (sm) – on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum, asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügavamal ja muld kuiv, muld on happeline. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad), esineb
· Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad
Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5-10a. Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 1 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus)
*Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti
kui ka loometsa liigid. Kõrvaolev Nava nõmm on samas aga tunduvalt vaesema liigilise koostisega palumets, kus lisaks männile on puurindes esindatud vähesel määral kuuske ja kaske, hõredas alusmetsas annab ilmet ka pihlakas. Luua metsade lääneserval leidub 8 sõnajalgaderikast mätlikku sanglepalodumetsa. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi, tavaliselt hõredaid sookaasikuid rohkete pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa lõunaosa läbib lubjarikka pinnasega siluri ja lubjavaese pinnasega kesk devoni
Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L). Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel pinnavormidel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Muld- valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline, kõdu (moor) on 2-6cm tüse. Puistud- valitsevad hõredad
annaabi.ee 
