Ahja 95 1070 442 0,41 87 0,92 6,9 Õhne1 94 573 267 0,47 62 0,66 4,8 Halliste 86 1900 917 0,48 76 0,88 17,1 Valgejõgi 85 453 155 0,34 107 1,26 3,9 Mustjõgi1 84 1823 519 0,28 29 0,35 13,4 Väike Emajõgi1 83 1380 576 0,42 81 0,98 10,7
sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib Soodla jõgi, idast piirab Valgejõgi Joonis 6. Paukjärv Külastuskeskus toitlustuse, saunade ja varustuse rentimiseks. Talvel on avatud suusa, lumelaua ja lumerõnganõlvad. Muuseumid Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum Suviti teatrietendused Jäneda mõis Musta Täku Tall Vabaõhurestoran Jäneda Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts. Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis
Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud
2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv),
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. Marja areng kestab ligikaudu viis kuud
valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala maastikukaitseala Tuhala nõiakaev Tänan!
nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-
85 Soome l. * Vilsandi o * Prangli o * Osmussaar Suuremad pinnavormid: Jõed: 86 Põhja-Eesti rannikumadalik * Purtse j. 87 Lääne-Eesti madalik * Kunda j. 88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number
Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi.
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada
Navesti 100 26,9 3000 Jägala 97 12,9 1573 Vigala 95 14,1 1580 Ahja 95 6,9 1070 Õhne 94 4,8 573 Halliste 86 17,1 1900 Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005
KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.pinnavesi-moodustavad alatised veekogud(järved,tiigid, jõed jne),
pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Praegu on heas seisundis ainult Keila jõe lõhepopulatsioon. Lisaks looduslikele populatsioonidele on eesmärk taastada lõhe looduslik paljunemine jätkusuutlikul tasemel endistes lõhejõgedes nagu Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja ja Purtse. Narva jõe lõhe ja teiste siirdekalade koelmualade taastamine on võimalik ainult rahvusvahelises koostöös, sest lisaks lõheliste jõgedele on kaitstavatel aladel veel 2180 km jõgesid ning ojasid, kus elavad ja paljunevad samuti ohustatud kalaliigid. [6] Joonis 2. Joaveski kalatrepp Sinised koridorid Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised
sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60 Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hästi läinud: looduslik lõhe käib kudemas vähemalt neljas jões
Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal
Olulised pinnavormid on jõeorud. Rannavallide ja luidete taga esineb sootasandikke. Osa neist on Lahemaa RP reservaatidena kaitse all - Suurekõrve reservaat ja Koljaku-Oandu reservaat. Vaadeldav ala on veekogude alt vabanenud enam kui 10 000 aastat tagasi ja valdav osa territooriumist on üle merepinna kerkinud alles viimase 5000-6000 aasta vältel. Veestik Rannikumadalikku läbivad arvukate Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud: Keila, Vääna, Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja, Kunda, Purtse ja Narva jõgi ning paljud väiksemad jõed. Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul. 14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km.
Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab Vabariigi pindalast 22%. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline, ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände. Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes orgudes (Vääna, Pirita, Valgejõgi jt.). Liivi lahe vesikonna jõgede pikiprofiil on sujuv. Nende lang väheneb suudme suunas. Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad.
Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal. Pikaajalisest maakasutusest tingituna on Lahemaa maastikus domineeriv mosaiiksus, kus looduslikud alad vahelduvad kultuurmaastikega. Kaitseala maastike põhituumiku moodustavad metsad ja nendega seostuvad rabad, mis suuremate massiividena paiknevad rannikumadalikul,
Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.
karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse niisugustele jõgedele nagu Pärnu, Jägala, Valgejõgi, Kunda, Avijõgi, Pedja ja Põltsamaa. 12. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas.
KOKKU 06.11.2012 seisuga 269,4 126 22 Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. Elektrijaama nimi Asukoht (jõgi) Võimsus (kW) Peri Peri oja 4 Saesaare Ahja 240 Kotka Valgejõgi 160 Leevaku Võhandu 210 Joaveski Loobu 300 Kunda Kunda 400 Tudulinna Pungerja 150 Väike-Kamari Põltsamaa 200 Kakkoveski Aiju 18
kihtidesse tungida aga soolane merevesi. Eesti aluspõhja kivimites, nende lõhedes ja poorides sisalduva põhjavee koguhulk ületab järvede veemahu 140 korda. See on suur veevaru, mis saab täiendust ka soode, järvede ja jõgede kaudu. Kõige intensiivsem on põhjavee täienemine tugevasti karstunud Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti keskseks veelahkmealaks. Pandivere allikatest saavad alguse mitmed suured jõed: Pärnu, Jägala, Põltsamaa, Pedja, Valgejõgi jt. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, seetõttu imbub sademevesi seal kergesti maa sisse. Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee
Jägala jõgi. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände. Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes orgudes (Vääna, Pirita, Valgejõgi) Liivi lahe vesikonna jõgede pikiprofiil on sujuv – neis lang väheneb suudme suunas. Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad: -Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. -Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad.
Lang ja pikiprofiili kuju · Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele · Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul. · Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga pikirpofiilid · JOONIS! Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades 1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond) 2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond) Jõgedevõrgu kujunemine · Kvaternaariajastu eelse jõgedevõrgu kohta annavad teavet aluspõhjas leiduvad orud · Võib arvata, et igal jäävaheajal hakkas liustiku taandudes kujunema uus jõgedevõrk · Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t. Põhjavesi
annaabi.ee 
