Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini.
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirik...
Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Toitumine · Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase, haavaoksad ja võrsed ning koor. Kasekoor Nisu Liblikõelised Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. · Elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud.
Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega. Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed. Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga Sugukond selaginellilised (Selaginellaceae) Mitmeaastased rohttaimed Lehed (fülloodid) keelekesega Esinevad erilised varrest moodustuvad risofoorid (juurekandjad), mille otstes arenevad lisajuured Eosed sporofüllidel, mis moodustavad eospea Eelleht redutseerunud Sugukond lahnarohulised (Isoëtaceae) Vars redutseerunud jämedaks muguljaks säilitusorganiks Lehed mõne sentimeetri kuni meetri pikkused Sporofüüdi fertiilne osa on taandarenenud ja kujutab endast ühte suurt eospead. Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26
K hõlpsasti kaheks pooleks) L A S S Üheidulehelised Seemnes on väike, ilma toitainete- varuta iduleht. Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune) Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed.
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud)
Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ Leviala Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit
Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käbisoomuste vahel.
Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed Väikesed õied koondunud tõlvikusse 6 kroonlehte, 6 tolmukad, 3 kokkukasvanud emakad Vili mari Kalmuse risoom kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, likööride ja konditritoodete valmistamisel o Perekond Acorus Kalmus Acorus calamus h. Kalmus Selts Alismatales Vee- ja niiskemate kk. taimed.
Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei tekiks kõrb on taimestikus valdavalt rohttaimed. Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud
VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE TOITAINETE KOGUNEMINE MULLA ÜLEMISES HORISONDIS. KUJUNEVAD TUMEDA PAKSU HUUMUSHORISONDIGA MAAILMA VILJAKAIMAD MUSTMULLAD A. SADEMED JA AURUMINE TASAKAALUS TASAKAALUSTATUD VEEREZIIM, VESI EI KANNA TOITAINEID SÜGAVALE. MULDI VÕIB OHUSTADA PÕUASEL SUVEL SOOLDUMINE, KEVADEL TUULEEROSIOON, SÜGISEL VEE- EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI, SAMAS ISE KASUTAVAD VÄHEM TOITAINEID C. RIKAS MULLA-ELUSTIK MULLAS ON PALJU MULLAORGANISME, KÕDUNDAJAID JA LAGUNDAJAID II. LEETUMINE TOITAINED ON KANDUNUD MULLA SÜGAVAMASSE KIHTI - TUME SISSEUHTEHORISONT. KÕRGEMAL ON HELE TOITAINEVAENE VÄLJAUHTEHORISONT. MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST
ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Rohurindes kasvavad näiteks: sinilill, jänesekapsas, maikelluke, Maikelluke ussilakk. Vahel vaadeldakse puhma-ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama Sinilill kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip. Islandi käokõrv Samblad lepivad tavaliselt vähese
kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia). Lehed kasvavad pikka aega tipmiselt. See annab alust arvata, et nad tekkisid teloomi lamendumise tulemusena. Enamasti täidavad lehed kahte ülesannet fotosünteesivad ja kannavad eoseid. Mõnel liigil on ülemised lehed spetsialiseerunud eoste kandmisele, alumised fotosünteesile. Enamik liike on sarnaseoselised, kui esineb ka erieoselisi.
Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-,
Banaan Banaan Banaan on banaani perekonda kuuluvate liikide vili. Banaane kandvad rohttaimed pärinevad Kagu-Aasia troopilistest piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. Rohttaim • Banaani peetakse sageli ekslikult puuviljaks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7 meetri kõrguseks või teistel andmetel 10 meetrini ja läbimõõt 40 sentimeetrini. Vilja moodustumine • Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede emasõitest arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. • Kobar võib kaaluda 30–50 kg ja üks banaan keskmiselt 125 g. • Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga seemneid. Sõltuvalt liigist võib valminud banaani
Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas. Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4
rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill,
nii puid, epifüüte kui liaane. Tundras valitsevad kamefüüdid, sest praktiliselt alati on maapind kaetud üle 25 cm lumekihiga (selle all on soe!), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et igal aastal kulutada jõuvarusid uue rohtse varre moodustamiseks. Mägedes ja ka varjukates laialehistes metsades esineb suhteliselt ohtralt geofüüte need tagavad kevadperioodil kiire stardi viimaks taime õitsemisfaasi. Eluvorme eristatakse ka taimede välisehituse põhjal, nagu puud, põõsad, rohttaimed, veetaimede puhul veesiseste lehtedega või ujulehtedega liigid jne. Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt
rabad/sood) Perek karusammal (risoide palju; parasniisked/niisked kasvukohad) HÕIMKOND OSITAIMED · Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. · Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi · Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki · Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg)
rabad/sood) Perek karusammal (risoide palju; parasniisked/niisked kasvukohad) HÕIMKOND OSITAIMED Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised
niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja probleemid mussoon ja taifuun. 7. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid a) savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise kliimavöötmega. Kliimavööde lähisekvatoriaalne. Mullad, punakaspruunid mullad ning taimedest esinevad kõrrelised, rohttaimed, torkpõõsad ja kuivalembelised puud. Loomadest lõvi, Aafrika elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane, mustninasarvik. Inimtegevus on põllundus ja probleem on kõrbestumine b) Lähisekvatoriaalsed metsad Aafrika, Aasia, Kesk-Ameerika, kliimavööde lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne. Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane
Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v
üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine.
TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44. Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45. Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil,
PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44.Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45.Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima:
orav Rohtla Levib mandrite ·Kliima kuiv ja tugevalt mandriline Jõed on rohtlates veevaesed, Taimestik: Inimtegevus: sisealadel ·Sademeid 300600 mm/a põhjavesi asub sügaval. ·Valitsevad rohttaimed ·Väga viljakad mustmullad ·Suved põuased Enamuse aastast on jõed ·Palju erinevaid stepirohtusid, ·Enamasti ülesharitud. kuvad, ent tulvavee tekkides aruheinasid Suured põllud
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral
ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini
KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest. Loodehmik Metsakäharik Lood-Jõhvsammal Põdrasamblik Palusammal
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul
ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk
6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks vähemalt 10 lauset (jutt peab olema loogilises järjekorras)
Eesti näriliste toitumine Segatoidulised on orav, lagrits, pähklinäpp, kasetriibik, rändrott, kodurott, kaelushiir, juttselg-hiir, koduhiir, pisihiir, leethiir ja põld-uruhiir. Taimtoidulised on lendorav, kobaras, ondatra, vesirott, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja- uruhiir ja võsa-uruhiir. Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed
Sademed on enam vähem tasakaalus aurumisega. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Mullad tv.lk.23 ül. 9 4. TAIMESTIK: Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga ehk lühiea rohttaimed; ülekaalus kõrrelised taimed. (Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omased seest õõnsad silindrikujulised varred ja kitsad lehed) Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad Kevadel on rohtla õitemeri, suvel kuivusest koltunud. Tv lk.22 ül 3 Teada vähemalt 4 taime. Millest tuleb nimetus ,,rohtlad"? A. Miks rohtlates ei kasva puid? Tv lk
seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust.
pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel.
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
ro/images/wildlife_tours/mustela_lutreola_2.jpg Milline on olnud karuputkede mõju Eesti taimestikule? · Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. http://www.loodusemees.ee/aa/mi/020620aa007.jpg
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng
> Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas. Loodus reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega kohati on maapind karstunud. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured; · Vartes on eristunud juht- ja tugikude; · Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed; · Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi; · Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane; · Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (Vt Taimede paljunemisviisid); Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat
meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas. · Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänese · Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1..
kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik
Päevalill 2016 Pilt 1 Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni