sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik
ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed
Päikesevalgust vähe. · Tingimuste muutumisel: Liigirikkus väheneb. Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Jänesekapsa kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti kaguosas. · Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad: pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad:
Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill orhidee kolmiklill Kuutõverohi, orhidee, kuldvihm, kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool, kolmiklill Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest püüavad tema pilku leeder, oliiv ja lepp, aga ka viljapuud. Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind, või väga kaugele lendama
· Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta. TÖÖLEHT KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS). MIS LILL ON PILDIL?................. RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE? LOENDA! MITU LILLE ON PILDIL? VASTUS........................ RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD JNE.) 1.7 Kuldvits Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas.
Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas
· 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes.
seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets-
põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna Siberis, põhja Mongoolias, Amuuri regioonis, põhja Hiinas, Koreas ja Jaapanis. > See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. > Nad lendavad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel. > Enamasti liiguvad öösiti. Küsimused 1. Elutingimused niidul (2) 2. Mis on toiduahelates valesti? 3
Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed: Kevadised õietolmutaimed: Lepp, sarapuu, paju jt Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud, põdrakanep jt Sügisesed õietolmutaimed: Kuldvits jt 7 Kokkuvõte Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Elatuskorje on korjevaene
kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd.
juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed · mitmesugused muud meetaimed · aialilled. Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning
taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed. Kuid on olemas veel taimi, kust meislased saavad ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades
Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite
Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on
Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad: Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivadosutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk,kuldvits jt. Loomade introdutseerimine kas söövad otsemingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine,lõhkumine, okste murdmine,liikide korjamine. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid reziimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted:
Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad,
ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi)
põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas,
hazel, mezereon; in the herb layer: wood sorrel, reed grass, wall lettuce, goldenrod, strawberry; in the moss layer: Hylocomium spendens, Rhytidiadelphus triquetrus, Pleurozium schreberi. Kõige sagedasemad liigid alustaimestikus on: pihlapuu, 7 magesõstar, sarapuu, näsiniin; rohttaimerindes on: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas; samblarindes: laanik, metskäharik, palusammal. The hepatica site type can be found in the northern and northwestern parts of Estonia on the typical leached and podzolic sodded carbonate soils which have been formed from carbonate parent material and are potetially very fertile. Sinilille kasvukohatüüpi võib leida Põhja- ja Loode-Eestis tüüpilistel leostunud ja leetjatel kamar- karbonaatmuldadel, mis on moodustunud karbonaatsest lähtekivimist ja on potensiaalselt
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused)
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused)
või II rinde moodustab enamasti kuusk. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu. Puhmarinne: puudub või on katkendlik: mustikas, pohl. Rohurinne: madal, suurema ohtrusega esineb: jänesekapsas (K), metskastik, maasikas, lillakas, leseleht, laanelill, jänesesalat, külmamailane, võsaülane, sinilill, sõrmtarn, koldnõges, kuldvits, karvane piiphein, harilik kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, aasosi. JÄNESEKAPSAS Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys hapu, hals sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane
loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas)
annaabi.ee 
