Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Galeega on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik. Eestis esmalt söödakultuurina sisse toodud ja aretatud, on ta muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks invasiivseks võõrliigiks.
aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed
Päikesevalgust vähe. · Tingimuste muutumisel: Liigirikkus väheneb. Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Jänesekapsa kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti kaguosas. · Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad: pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad:
Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill orhidee kolmiklill Kuutõverohi, orhidee, kuldvihm, kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool, kolmiklill Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest püüavad tema pilku leeder, oliiv ja lepp, aga ka viljapuud. Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind, või väga kaugele lendama
· Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta. TÖÖLEHT KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS). MIS LILL ON PILDIL?................. RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE? LOENDA! MITU LILLE ON PILDIL? VASTUS........................ RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD JNE.) 1.7 Kuldvits Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas.
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
· 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes.
seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets-
põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna Siberis, põhja Mongoolias, Amuuri regioonis, põhja Hiinas, Koreas ja Jaapanis. > See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. > Nad lendavad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel. > Enamasti liiguvad öösiti. Küsimused 1. Elutingimused niidul (2) 2. Mis on toiduahelates valesti? 3
Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed: Kevadised õietolmutaimed: Lepp, sarapuu, paju jt Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud, põdrakanep jt Sügisesed õietolmutaimed: Kuldvits jt 7 Kokkuvõte Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Elatuskorje on korjevaene
kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd.
juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed · mitmesugused muud meetaimed · aialilled. Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning
taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed. Kuid on olemas veel taimi, kust meislased saavad ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades
Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite
1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad,
ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi)
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused)
teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused)
või II rinde moodustab enamasti kuusk. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu. Puhmarinne: puudub või on katkendlik: mustikas, pohl. Rohurinne: madal, suurema ohtrusega esineb: jänesekapsas (K), metskastik, maasikas, lillakas, leseleht, laanelill, jänesesalat, külmamailane, võsaülane, sinilill, sõrmtarn, koldnõges, kuldvits, karvane piiphein, harilik kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, aasosi. JÄNESEKAPSAS Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys hapu, hals sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
