Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta
Lumerohke talv võib geneetiliselt saada saatuslikuks. tugevamaid järglasi. Jaht (salaküttimine) Jaht Toiduahel Oder - metskits hunt Lutsern metskits - ilves Kokkuvõte Metskits on herbivoor. Metskits on üks tavalisemaid ulukeid, keda võib metsas, metsaservades ja põldudel kohata. Ta on üldiselt paigatruu loom. Metskitsede populatsioon Eestis on stabiilne Metskitsede arvukust määravad kiskjalised. Metsmaasikas Metsmaasikas (Fragaria vesca) Välimus Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune,
Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia
...........................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas.......................................................................................................8-9 2.5 Mesimurakas..............................................................................................9-10 2.5.1 Põldmurakas.............................
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi,
Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg
seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets-
Kõnes on president välja toonud mitmeid Eestis välja mõeldud E- teenuseid ja ka skype, mis kinnitab et me suudame Eestis teha jätku suutlikuid asju. President tegi ettepaneku sajandaks aastapäevaks luua nn. Eiffeli torn, millest oleks kasu noorele ja vanale, töötajale ja tööandjale, rahvale ja valitsusele. Rahvas ja valitsus peavad tegema käsikäes tööd, luua kompromisse. Mina arvan et mõttekäik, et Eesti on nagu metsmaasikas vastab tõele. Kuna metsmaasikaid on vähe peab nende eest hoolitsema.
Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal. Maasikas on suhteliselt tugev allergeen. Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes. 2.1 Liigid Eestis Eestis kasvavad pärismaistena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik, kõrge maasikas. Tavaliselt kasvatatakse aedades kultuurliigi aedmaasika sorte. 2.2 Muid liike · Fragaria chiloensis tsiili maasikas · Fragaria moschata kõrge maasikas · Fragaria nipponica jaapani maasikas · Fragaria orientalis idamaasikas · Fragaria ovalis alaska maasikas · Fragaria vesca metsmaasikas · Fragaria vesca var. semperflorens kuumaasikas 11
Kombinatiivne-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Suguline paljunemine- vajalik kaks erisoost vanemorganismi,sellel puhul on muutlikus kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks.
Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt.
I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti esineb harilikku tuhkpuud, lodjapuud, pihlakat, magedat sõstart, paakspuud, türnpuud ja kadakat. Puhmarinne puudub. Rohurinne on kohati tihe. Lausaliselt esineb maikellukest ja sinilille. Laiguti esineb metsmaasikas, metskurereha, jänesesalat, ussilakk, külmamailane ja sookastik. Kohati esineb kinkkannike, hunditubakas ja ojamõõl. Samblarinne on varjulistes kohtades pidev. Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik. Laiguti esineb kähar salusammal ja kohati harilik meelik (kasvab lubjarikkal pinnal). 3.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükil on muld suvel kuiv, küll aga on ala liigniiske kevadel. Proovitükk asub sulglohu äärel
rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastamise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuursuse paranemisega. Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp,
* Islandi käokõrv; Droog rakis ehk tallus. Toime eripära köhavastane, põletikuvastane, valuleevendav, antibiootiline. Kogutud köokõrva toime püsib kuni neli aastat. Kasutamine vesitõmmisena, lima tõttu kasutatakse välispidiselt suu limaskestapõletiku ja haavade korral. Mõru maitse aitab suurendada söögiisu, stimuleerib seedetegevust, normaliseerib seedehäireid. Islandi käokõrva ekstrakti on kasutatud looduslike köhapastillide Islamint ja Islamoos valmistamisel. * Metsmaasikas; Droog Viljad (marjad), lehed, õied. Toime eripära marjad tugevadavad verd, suurendavad südame jõudlust, vett ja saasteaineid väljutav. Masikad korrastavad soolade ainevahetushäireid, mõjuvad soodsalt seedetegevusele, suurendavad kudede regeneratsioonivõimet. Marjad võivad põhjustada allergiat. Lehtedel ja õitel on tugev põletikuvastane ja rahustav ning ainevahetust parandav toime. Kasutamine värskeid marju kasutatakse kehvveresuse ja vitamiinipuuduse korral,
Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - - Malts - - Jänesekapsas Suurelhulgal Halvatab neerude tegevust kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim Kollane karikar ravim Paiseleht ravim Metsmaasikas Ravim Nurmenukk Ravim Jõhvikas Ravim Aitab alandada palavikku Äiatar Ravimtaim Krampide, kõha ja kopsuhaiguste vastu, langetõbi Võilill Ravim Ravimtööstuses ravimbillide valmistamiseks. Raudrohi Ravimtaim vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet Mustikas Ravim Aitab parandada silmanägemist
Võsaülane + + + + + + Sinilill + + + + + + Metstulikas + Roomav tulikas + + Metspipar + Angerpist + + + + Angervaks + + + + Metsmaasikas + + + + Ojamõõl + + + + + Soopihl + + + Lillakas + + + + + + + + + + Kevadine seahernes + + + + Heinputk + +
18. hall kogelejarohi (Berteroa incana) (L.) DC. 19. õlikaalikas (Brassica napus) L. 20. harilik hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) (L.) Med. 21. kivikilbik (Lobularia maritima) (L.) Desv. 22. sookerss (Rorippa palustris) (L.) Besser 23. põldsinep (Sinapis arvensis) L. Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27. hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik.
hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus) harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata)
lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Sarapuu Toomingas Pihlakas Vaarikas Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas Metsaloomastik Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu- Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa
kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp
boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid, mida sageli on kahjustanud juurepess. Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas). 1.1.5. Salumetsad Naadi kasvukohatüüp - tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad
Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100 puhastatud koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100 Karusmari 102 2 100 - 100 Sidrun koorimata 111 10 100 - 100
· Harilik kuusk - Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. · Harilik mänd - Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. · Jugapuu - Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. · Siberi nulg - Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. 1.8 Õistaimed : Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled : Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid
Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised. Miks puisniidud on nii liigirikkad? Suur liigifond Suur pindala ja lai levik Seesmine heterogeensus Madal konkurents Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel. Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas, pääsusilm, lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn. Külad ja heinategu Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem
Eirata seda peaaegu märkamatut tõusu ei ole Eesti riigi valitsemisel enam võimalik. Kodanikuna on igaüks meist oma riigi omanik. Ja omanik vastutab, omanik hoolib. Nii nagu kasvasime Noor-Eesti aegadest euroopalikuks riigiks, nii kasvame ka avatumaks ja kaasaegsemaks rahvaks, kes tuleb toime kõige sellega, mis meil ees seisab. Aga vaid siis, kui me ise oleme selleks valmis. Head sõbrad. Kõik, mis on hea ja armas, ei pea olema uhke ja kaugele näha. Eesti on nagu metsmaasikas: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kodu ongi me metsmaasikavälu. Ja milline on meie kodu, meie homne Eesti, on eelkõige me endi teha. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!
külmhoones ringlema kiirusega 1-2m/s.Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena. 4 1. Liigid Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid. Tabel 1. Liikide eritunnused Liigi nimetus Puhma Vili Leht Õis kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega. Kuumaasikas Kuni 30 Suuremad kui Õisi on õisikus
alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes,
Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon
Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valmistatakse laias valikus ja valmistamisel kasutatakse samu komponente, mis napsude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad. Toorained lisatakse viinale, viskile, brändile. Likööre võidakse veel tammevaatides laagerdada, mille tulemusena moodustub rida uusi ühendeid, mis annavad parema maitse ja aroomi. Kanged on Kännu kukk köömneleotis, värvaine 45%; Vana Tallinn kaneel, vanill ja
Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas · Rohurinne- jänesekapsas, leseleht, metskastik, jänesesalat, kuldvist, metsmaasikas, sinilill, ussilakk, külmamailane, longus helmikas · Samblarinne- palusammal, laanik ,metsakäharik Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn
marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100 puhastatud koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100 Karusmari 102 2 100 - 100 Sidrun koorimata 111 10 100 - 100 kooritud 164 39 100 - 100
rohkem juurvilju kui kartulit. Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb nahallergia sügisel, siis peaks lapsevanem mõtlema õunallergia võimalustele. Samuti tulevad sügiseti kõne alla ploomid, pirnid ning lõunamaised puuviljad. Puuviljad kaotavad töötlemise tulemusel allergeenseid omadusi. Küpsetatud või keedetud õuna taluvad ülitundlikud lapsed tunduvalt paremini kui toorest. Tuntud allergeenid marjadest on aed-ja metsmaasikas, vaarikas, viinamari. Paremini sobivad allergia puhul marjadest jõhvikas, pohl, punane sõstar, mustikas ja nenest tehtud mahlad. (Allergia ja toit 2004: 28) (See tundmatu allergia 1992:24). 11 TOIDUALLERGIA DIAGNOOSIMINE Allergia põhjust on kerge kindlaks teha, kui teatud toiduaine söömisel tekib iga kord ühesugune reaktsioon. Keerukaks muudab olukorra see, et sama toit võib ühel inimesel tekitada erinevaid nähte
koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valm. Laias valikus ja valm. Kasutatakse samu komponente, mis naosude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad.Toorained lisatakse viinale, viskile, brändile. Likööre võidakse veel tammevaatides laagerdada, mille tulemusena moodustub rida uusi ühendeid, mos annavad parema maitse ja aroomi. Kanged on Kännu kukk köömneleotis, värvaine 45%; Vana Tallinn kaneel, vanill ja pruunistatud suhkur 45%;
: (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt) maitsev aed- suvevaheaeg maasikas - terve ööpäev punane vaarikas - argipäev - magus viinamari - mustsõstar metsmaasikas 3. :(toiduained) 3. : magus küpsis praetud makaronid külm limonaad liha konservid värske koor siberi pelmeenid soe piim maitsvad sprotid tallinna keefir värske kapsasupp eesti juust vahukoor lastevorst suured sardiinid valge jahu pehme leib
maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon
sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. · Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. · Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida · Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis
huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim soodne; viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine; esinevad lehtpuumetsad. Naadi kkt (nd)
Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk,
marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl: 167 40 100 - 100 Melon: värske, seemneteta 130 23 100 - 100 puhast. koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas: värske 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas: 106 6 100 - 100 Vaarikas: 118 15 100 - 100 Jõhvikas: värske 105 5 100 - 100 mahl koos viljalihaga 147 32 100 - 100 Karusmari: 102 2 100 - 100 Sidrun: koorimata 111 10 100 - 100
Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid
..6% suhkruid, kuni 22 mg C- vitamiini 100 g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud temas leiduvast bensoehappest, millel on konserveeriv toime. Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv
Kõige levinumad on kuusikud, võib esineda ka kaasikud, haavikuid ja männikuid. Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu. Alustaimestik: jänesekapsas, leseleht, sinilill, laanelill. 2) Sinilill leostunud või leetjad mullad, tüse huumushorisont. Kõige enam esineb kuusikuid, mida on kahjustanud juurepess. Leidub veel männikuid, kaasikuid, tammikuid, haavikuid. Alusmets: sõstar, kuslapuu, pihlakas, vaarikas. Alustaimestik: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, ussilakk. Salumetsad levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimietel tekkinud muldadel. Muld on viljakas ja seetõttu on puistute koossesi mitmekesine. Esineb nii lehtpuumetsi kui ka kuusikuid. 1) Naadi kv levivad nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Taimed on veega hästi varustatud, huumushorisont on tüse 20-35 cm. (eesti viljakaim kasvukohatüüp). Üle poole on kaasikuid ja 1/5 kuusikuid. Sobi ka nt tamme ja saare kasvatamiseks. Alusmets: sarapuu,
Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud
võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31.Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis
Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed
Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö
tärkliserikkad. Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel
Laminiit 350 23 12 Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga ühised
põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus,
korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet. Hea meetaim, iluaianduses väärib tähelepanu hilissuvise õit- semisaja tõttu. METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu- sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival liival. Kasvab sega- ja lehtmetsades, massiliselt raiesmikel, kraavi- ja teepervedel, puisniitudel
annaabi.ee 
