......................................................12 2 Sissejuhatus Küüsikloomadel on eriline roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmisel. Nad omavad sarnasusi nii rõngusside kui lülijalgsetega. Veel hiljut peeti küüsikloomi vahelüliks nende kade hõimkonna vahel. Paljud küüsikloomade tunnused esinesid ka lülijalgsete eellastel. See teeb küüsikloomad käepäraseks lülijalgsete arengu uurimisel. Eriti kuna nad on Kambiumist saadik vähe muutunud, samas kui nenede siseanatoomia ja embrüoloogi on lihtsalt kättesaadavad detailseks uuringuks. Küüsikloomad ja lülijalgsed koos loimuritega moodustavad klaadi panarthropoda. 3 Küüsikloomad Küüsikloomad on troopilistel aladel levivad, ainult maismaal elavad ussilaadsed loomad.
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad j...
magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus ides. Peamised usside rühmad · Kidakärssussid · Rõngussid · Paelussid · Harjaslõugsed · Sammalloomad · Lõugsuud · Poolkeelikloomad · Siilussid · Ümarussid · Jõhvussid · Kärssussid · Küüsikloomad · Pärgussid · Lameussid · Keraskärssussid · Konuvaglad Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte Kidakärssussid Kidakärssussid ehk akantotsefaalid on parasiitsete loomade hõimkond. Kidakärssussidele, nagu nimigi ütleb, on iseloomulik kärsa olemasolu. Kärss aitab neil siseneda peremeesorganismi ja seal kinnituda. Kidakärssusse on kirjeldatud umbes 1150 liiki.Paljudel kidakärssussidel on keeruline elutsükkel, mille vältel elatakse erinevates
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused ...
nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida SubPH hulkjalgsed myriapoda CL sadajalgsed chilopoda CL tuhatjalgsed diplopoda CL harusabased CL harvjalgsed
Intelligentsed röövloomad. Kuue või kaheksa kombitsaga, millel on arvukalt iminappasid. Nende suur aju (mida ümbritseb kõhrene kolju) ja läätsega silmad on konvergentselt jõudnud tasemele, mis on võrreldav selgroogsetega. Tänapäeva peajalgsed – kalmaarid, kaheksajalad 98. Miks ei tuletata lülijalgseid ( Arthropoda ) enam rõngussidest ( Annelida )? Sest viimastel aastatel on teada saadud, et nad on sarnasemad ümarussidele, mis siis, et hulkjalgsed ja küüsikloomad on neile välimuselt väga sarnased. Selgus, et lülijalgsetel ja rõngussidel peab lülistus olema iseseisvalt tekkinud. Pealegi katab lülijalgsete keha limanaha asemel tihe kitiinkest, ja nende vastsed, ka mereplanktonis elavad, ei ole kunagi trohhofoori kujulised. Ka on lülijalgsete lülistus ikka ainult väline,( rõngussidel on sisemiselt ka lülistunud) ilma sisemiste lülivaheseinteta. 99. Mis on erinevat ja ühist ümarussidel ( Nematoda ) ja lülijalgseil ( Arthropoda )?
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
