kämblapäka jäljendist, mis on eriti sügav ja selge pehmel pinnasel. Peale selle on neil pikliku kämblakäpa taga välisele servale lähemal väike ümmargune päkk, mis jätab aga harva jäljendi. Tagakäpal on samuti viis varbapäkka, kuid nende taga asuv pöiapäkk ei asetse enam mitte risti, vaid piki jälge. Seetõttu meenutab tagakäpa jälg inimese palja jala jälge, mis on laia talla ja kitsa kannaga nagu lampjalgsel. Karul on väga suured küünised, mis on eeskäpal poolteist-kaks korda pikemad kui tagakäpal, mööda kumerust mõõdetuna 8-10cm. Mütoloogia Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome- ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid. Biruang ehk päikesekaru
segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesikäpaks". Karu kõnnib talla peal. See on iseloomulik ka inimesele. Pildid.. Kasutatud materjal http://www.hot.ee/metsloomad/page2.html Wikipedia.org Google.com
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 3...
segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene.
Praktiline töö ,,Kuidas talu kasumiga majandada" Olemas: · 10 ha põldu · 10 ha heinamaad · 5 ha metsa · 5 ha muud maad · Kombain · Traktor · Haakeriistad · 8 lehma · 3 siga · 2000 Tegevuskava. Alustuseks, et talu saaks korralikult majandada müün 6 lehma ja 2 siga. Peale tehinguid jääb mulle 2 lehma ja 1 siga, lehmad hakkavad piima tootma ning siga jääb perele toiduks. Peale tehingut on minu rahaline seis märksa parem (2000+3000+51,42=5051, 42) Kuna alles jäänud loomad vajavad toitu, siis tuleb külvata vilja ja heina, et aga talu rahaline olukord veel paremaks muutuks tuleb osutada teenuseid inimestele, kes neid soovivad. Heina saagikuse parendamiseks tuleb, aga väetada ka ning see annab ka suurema võimaluse rohkem kasu teenida. Terve aasta peale tehes juhutoid ja arendades talu tuleb korralikult ka tulu. Järgnevatel aastatel, mis po...
Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis. Nüüd tatsata võib jalad villi. Kõrgel taevas paistis päike, Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea. Kuigi alles kevad algas.' Kevadrõõm Kevad Päevad läinud pikemaks, Kui sa tasa olla püüad, meelgi muutund rõõmsamaks. kuuled, kuidas kevad tuleb. Kaskedel on hiirekõrvad, Põõsais - puudel linde hüüab, pajuokstel pehmed urvad.
POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST. TIINUS KESTAB 210-255 PÄEVA. TOIDULAUD: KARU TOIDUKS ON: MARJAD, ROHTTAIMED, RAIPED, PUTUKAD, JUURED, VAHETEVAHEL KA PÕDRAD, LAMBAD, LEHMAD. SÜGISEL ENNE UINAKUT SÖÖB SUURES KOGUSES MARJU, TAMMETÕRUSID VÕI KAERAPÕLLUL KAERA. VAENLASED: KARU VAENLASEKS ON INIMENE, KES OMA TEGEVUSEGA VÕIB PÕHJUSTADA KARUDE ARVUKUSE VAHENEMIST . HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: HAISTMINE JA KUULMINE ON KARUL ÜLITERAVAD AGA NÄGEMINE ON KEHV. KARU KIIRUSREKORD ON 50-60 KM/H. VIIMASE 50 AASTA JOOKSUL ON KARUDE ARVUKUS KÕIKIDES EUROOPA POPULATSIOONIDES TÕUSNUD. KASUTATUD ALLIKAD : HTTP://WWW.LOODUSPILT.EE/LOODUSOPE/? PAGE=LIIGITUTVUSTUSED_LIIK&ID=91 HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PRUUNKARU
91. Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Ta jätnud ühe hobuse reega niikauaks puudest pisut eemale, et teise hobuse jaoks puid valmis raiuda ja koormat pääle laduda.Metsas kõndinud karu ja õiendanud oma asju. Ta leidnud hobuse tühja reega. Karul tulnud kohe himu hobuse selja künnapuid (seljasooni) välja kiskuma hakata. Roninud ree peale, et niiviisi hobusele ligemale saada ja oma näljahäda kustutada. Aga õnnetuseks ree põhi ei pidanud ja tema jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja.Seda aga ei kannatanud hobune, vaid pistnud jooksu. Karu oleks küll nüüd ree päält maha hüpanud, aga ta vaene olnud nelja jalaga ree põhja varvade
aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM KUI TAVALISELT JA KA AINEVAHETUS AEGLUSTUB. TOITUMINE KARUD SÖÖVAD PEAMISELT MITMESUGUSEID TAIMI JA NENDE SEEMNEID NING MARJU. ÄRA EI ÜTLE NAD KA PUTUKATEST JA NENDE VASTSETEST. ELUSAID LOOMI TAPAVAD KARUD SUHTELISELT HARVA EELISTADES VÄRSKELE LIHALE KERGELT ROISKUNUT. HEA MEELEGA SÖÖVAD KARUD METT. VÄRVI KARU JA JOONISTA, MIDA TA SÖÖB. 2 MITU KÄPPA ON KARUL? MÕISTATA: ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? MÕTLE ISE MÕNI MÕISTATUS KARU KOHTA. ............................. ............................................................................................................ .……………………………………………………………………………….. 3 TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE.
Toidulaud: Karu toiduks on: marjad, rohttaimed, raiped, putukad, juured, vahetevahel ka põdrad, lambad, lehmad. Sügisel enne uinakut sööb suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Vaenlased: Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Huvitavaid tähelepanekuid: Haistmine ja kuulmine on karul üliteravad aga nägemine on kehv. Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. Viimase 50 aasta jooksul on karude arvukus kõikides Euroopa populatsioonides tõusnud. Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad.
Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv
valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaesel metsaasukal on ainult karukasukas. KODUKÄIJA Kalju Kangur Vanaema kummutis elab väike lummutis, väike kodukäijalapsuke, naljakas ja paksuke. Vahel lükkab lahti SUUR VASTUVÕTT mõne sahtli, Eino Sepp piilub, ringi rabistab, Karukellad pauguvad, itsitab ja sabistad. külakoerad hauguvad, tapuritv täis lambiridu.
poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal. Karul on harilikult üks või kaks poega, harva aga kuni viis. Alguses on karu pojad täiesti abitud. Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored karud peale kolmandat eluaastat. Karu on tugev loom, kuid südame poolest hea. Ei tee kurja kellelegi, kui talle just kallale ei kiputa. Aga oma poegi kaitseb küll. Karud elavad umbes 30-40 aastat vanaks. selg turi
olevat. Saates paistsidki eelkõige välja ettevõtja Eugen Veges, aga ka Marre Karu. Nemad olid kaks saatekülalist, kes läksid oma veendumustega kõige enam vastuollu ja kes paistsid oma sõnavõttude ja äärmuslike vaadetega teiste hulgast enam välja. Eugen Veges defineerib saate alguses mõistet sooline palgalõhe: "Sooline palgalõhe on see, kui sama töö ja sama tulemuslikkuse eest makstakse ebavõrdset tasu." Marre karul oli soolisest palgalõhest aga oma arusaam. Ta küsis, et miks on õpetajate palk madalam kui ehitajate oma. Marre arvates on sooline palgalõhe aga see, kui erineva töö ja tulemuslikkuse eest makstakse erinevat palka. Kahjuks ei olnud tal oma väidete tõestamiseks mitte ühtegi kindlat fakti välja tuua. Seevastu Eugen Vegesel oli oma seisukohtade kinnitamiseks piisavalt usaldusväärseid fakte. Ta ütles, et tema tunneb isiklikult 10 erinevat väikeettevõtet ja nendest ettevõtetes
Karu ja Jänese pidutsemine Elasid korda karu ja jänes. Nad olid väga head sõbrad. Karu elas sügaval metsa sees, suure puu all. Jänes aga metsa ääres. Talle meeldis seal elada, kuna seal oli nii mets kui põld. Hommikuti ta käis põllul süüa noppimas ja õhtul jalutas metsas. Karu aga oli kogu aeg metsa sees, välja ta ei tulnud kunagi. Kuigi vahel ta ikka tuli välja, kui tahtis jänesele külla minna. Ühel õhtul aga hakkas karul nii igav, et ta ei suutnud enam kodus passida. Kuna telekast ka ei tulnud midagi, otsustas ta minna jänese juure. Mõeldud tehtud. Karu pani oma kasuka selga, kalossid jalga ja hakkas minema. Kuna sügavalt metsast metsa äärde on pikk tee ja jänese juurde jõudmine võtab kaua aega, mõtles karu tee peal luuletuse. Jänes on lahe kutt, mina olen Karu Ott. Kui vahel tuleb tuju, siis lähen jänese juurde koju. Kui jänest pole kodus, siis ootan teda rahus. Aga kui jänes on kodus,
Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised
aastaselt. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt, poegivad esmakordselt 45 aastaselt, järeltulijad sünnivad üle aasta. TÄHELEPANEKUID · Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. · Meeltest on karul enim arenenud haistmine. Ameerika indiaanlaste rahvatarkus väidab: kui männiokas kukub, siis kotkas näeb, hirv kuuleb ning karu haistab seda. · Pruunkaru piim on oma biokeemiliselt koostiselt lähedane lehmapiimale. Seda teadmist kasutatakse edukalt ära loomaaedades ning metsast leitud orbude toitmisel. · Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. · Tagajalgadel seismine on eelkõige nuusutamispoos, mitte ründeasend. Rünnates laskub karu alati neljale käpale.
Jaht on lubatud 1. augustist 30. septembrini ning 1. oktoobrist 31. oktoobrini. 3 1.8. Territoorium Karud märgistavad oma territooriumeid. Märgistamiseks kasutatakse mitmeid märgistusviise. Näiteks osad karu nühivad puukoort, osad aga hoopis hammustavad puukoort. Kasutatakse ka puukoore küünistamist. Märgitakse selleks, et teised isased ei tungiks nende aladele. Oma märgistusi käiakse pidevalt kontrollimas. 1.9. Meeled Meeltest on karul kõige enam arenenud haistmine. Ka kuulmisel pole viga, aga nägemine on üsna halb. Tänu karu teravale haistmisele pole teda kerge kohata. Haistnud midagi tundmatut, tõusevad karud tavaliselt tagajalgadele ja vaatavad ümbrust.Tegelikult ründab karu alati neljakäpukil, aga mitte kahel jalal kõndides. 4 Kasutatud kirjandus Ajakiri "Horisont" Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat 2003 http://bio.edu
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL.
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL.
Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7. Keele ja kõne puhul kuni 3 aastastele lastele. Võetakse mõmmi: Vaadeldakse koos, kus on Mõmmi erinevad kehaosad (nina, kõrvad, silmad, pea, keha, suu, jalad käed). Tutvustatakse mõistet käpad. Meil on mängumõmmi, tal võivad olla käed ja jalad. Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 - Orienteerumismäng õues 10. ,,Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 - Dinosauruste liikumismäng
2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastumine, 2) uue liigi tekkimine 4
................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu 7. Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele 8. Hunt sööb, karu kaitseb 9. 0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru 10. Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on 11. Ei karu karule liiga tee 12
vande andis Michel Verrault. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. Maskotid -Sumi, loomade kaitseingel, kelle peakate meenutab mõõkvaala, tiivad on kui äikselinnul ja võimsad jalad, kui mustal karul. -Quatchi, suurjalg, kellel jalas säärsaapad ja peas kõrvaklapid . -Miga, müstilise merilõvi, mõõkvaala ja karu meenutav kogum. Quatchi ja Miga olid olümpiamängude ametlikud maskotid. Sumi oli paraolümpiamängude maskott. Neile maskottidele lisaks oli mängudel ka Mukmuk, Vancouveri saare marmot (orav). Medalite kirjeldus 2 2010. aasta taliolümpia medal kaalub 500576 grammi. Kuldmedalis on kuus grammi kulda.
Selle teadusharu rajas prantslane Georges Cuvier. Evolutsiooni tõendid: Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Rudimendid Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud Rudimendid on inimesel esinevad jääkelundid, mida inimesel enam pole vaja, kuid teistel loomadel on: Kõrvalihased on vaja kaslastel, koeral Karvkate on vaja näiteks karul Õndraluu ehk saba on vaja lehmal Kolmas silmalaug on vaja sisalikel Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm. Geenifond on populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool ehk siire on erinevate populatsioonide isendite ristumine. Toimub näiteks tänu migratsioonile ( loomade ränded, tolmlejad, putukad jne.)
kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20 Karu talvelaul Ellen Niit Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Mis teeks karu keset tuiske? Karul pole suuski, uiske. Pole karul kelku, saani ega saanisõiduplaani. Pole tal ka karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaene koopaasukas, tal ainult karukasukas! Kevadkuul Ellen Niit Kippadi-kõppadi kuldsed kingad, sihva-sahva siidist saba: paistab päike, tantsib tuul kevadkuul, kevadkuul. 21 Printsessi voodikohendaja päevaraamat Sulev Oll Kui me kohtusime,
(3 juhtumit) 4. Miks oli Ville peamine kahtlusalune Sven-Allaniga juhtunus? 5. Mis probleemid olid Villel? (3) 6. Millal ja kus toimus Tiina ja Ville lähenemine? 7. Kes oli Oskar ja miks Tiina tema eest eriliselt hoolitses? 8. Kellele oli mõeldud Sven-Allani kiri ja kuidas see sattus valedesse kätesse? 9. Kuidas jõudis Tiina Sven-Allaniga juhtunu lahendamisele? 10. Kirjelda kevadist aktust koolis. Miks Tiina naerma pahvatas? H. Nõu ,,Tõmba uttu!" 1. Missugune plaan oli tulevikuks Joonas Karul? 2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast? Kuidas lugu lahenes
a) Kas Hunt tegutses õigusvastaselt, kui rikkus Karu auto akna ja tekitas seega Karule varalist kahju? Kuna Hunt tegutses hea usu põhimõtetest lähtuvalt, pole ta tegutsenud õigusvastaselt TsÜS-i §140 ja §141 lg 1, sest see oli vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ohuga võrreldes pole mõistlikult suur. b) Kas Karul on õigus nõuda Hundilt või Rebaselt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist? 3 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 vastavalt TsÜS-i §141 lg 2 kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ohtu tõrjudes ta tekitas, ja saab ka lg 3 järgi nõuda kahju hüvitamist ka Rebaselt, sest tema huvides kahju tekitati.
Nirk (Mustela nivalis) Ahm (ahmi) e kaljukassi on kohatud Eestis eksikülalisena - 20. sajandi jooksul ca 5 korda, ning kahel korral ka kütitud. Ahm elab meist põhja pool ning satub siia tavaliselt talviste toidurännakute ajal. Toitub enamasti raibetest, kuid võimalusel murrab metskitsi, põtru ja rebaseid. Kärplaste sugukonnas suurim maismaal elav liik, kes kehahoiaku, liikumisviisi ja värvuse poolest sarnaneb karule, kuid ahma jalad on kehaga võrreldes võimsamad kui karul ning saba on pikk ja kohev. Keha külgedel on ahmal hele valkjas või kollakas triip ning näos heledad laigud. www.jahindusinfo.ee Keha pikkus 65-85 cm, kaal 10-25 kg; isased emastest ca 30% suuremad Ahm (Gulo gulo) Mäger on jässaka kehaga kärplane, kellel on iseloomulikud kolm koonult algavat valget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas
Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pilt nr 3.
Lapsele on oluline olla indiviid. Näide: Sõimerühm, 1,5 ja 2 aastased lapsed. õpetatkse suurel ja väiksel vahet tegema. õpetajal on abiks korv, käbid(suured ja väiksed) ja karu. õpetaja paneb lapsed ritta istuma ja võtab karu sülle. Kõigepealt tutvutakse karua, mis on nimi ja kus elab, õpetaja laulab karu häälega m6mmi laulu ja teeb igale lapsele käpaga pai. Kui tutvustamine on möödas räägib õpetaja jutu,et karul on vaja talveks korjata suuri ja väikseid käbisid. Laotatakse kõik käbib põrandale ja lapsed peavad ükshaaval käima ja käbid vastavalt suurusele korvidesse jagama. kui kõik käbid on korvides tänab karu lapsi ja lahkub tantuliselt teise tuppa. õpetaja tuleb tagasi ja küsib lastelt üle, millised on suured käbid ja millised on väiksed käbid. Meil ei ole sageli aega õpetada lastele elust rõõmu tundma, kuna meil endil pole selleks aega. Kuid
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
Robin selle oma tuli? küsid vastata, siis võis Rob karujõmpsikale kinkida. sina. Niisugune nimi oli alati teha näo, nagu oleks Sest see tema ühel kõige toredamal ja ta lihtsalt niisama midagi karujõmpsikas oli juba vahvamal karul Londoni endamisi pomisenud. ammu endale üht hästi loomaaias ja Rob Robin põnevat nime igatsenud. armastas seda karu kohe 12. Joonda järgmine lõik keskele. Kiri Bodoni MT, suurus 13, kahe joonega läbijoonitud, kaldkiri. Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades.
2. Mustad nõiad (võlud) 3. Ihnurid (kadedad – varanduses kinni) 4. Tapetud lapsed 5. Tapetud – kui pole kättemaksnud 6. Kinnimüüritud 7. Targad, kuid pole edasi andnud õpetust 8. Hauda maetud (vaba siis, kui keha lagunenud) 9. Enesetapjad – põgenejad, - kättemaksjad 10. Võlgnikud 11. Vajajad 12. Valevandujad (nt. maa nimel) 13. Sünnitusel surnud (munes kinni) 14. Relvitu tapja Et kinni mitte jääda, lasi kuri nõid nt karul ennast ära süüa 11. Haldjate ja libandite eristamine 1) Haldjad on vabad hinged, libandid on seotud(või ise kinni jäänud) 2) Libad on kogu aeg näha, haldjad on harva(endeline) 3) Liba – kogu aeg kohal, haldjas – ilmub riituses või vajadusel 4) Libad – sunni ja pettusega sidumine, haldjas – ’’köidetakse’’ armastusega 5) Libad – suur ese, väestus suur, haldjas – ükskõik, millise suurusega asi 6) Haldjad/esivanemad – toidetakse
5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist. 6. Kõrvallause, pealause.(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202) Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse) Rõhutatud kõrvallauses eelistatakse verbilõpulist sõnajärge, muudel juhtudel on kõrvallause sõnajärg vaba. Pealause saab olla iseseisvalt eksisteeriv lause. Kõrvallausega seob teda sidesõna. Priit pesi põrandaid, kui ema magas.. 7. Tüüpsõna, kuidas seda ÕSis leida?(õp lk 105)
õhutemperatuur olla tunduvalt kõrgem välistemperatuurist. Õhuvahetuse tagamiseks on talikoopal enamasti olemas ka õhutusava. Talikoopa teevad karud enamasti inimeste poolt sageli külastatavatest kohtadest vähemalt 2 km kaugusele kuid on ka erandeid. Sageli teevad karud mitu varupesa, et tarvidusel ümber kolida. Vee kogunemise vältimiseks pessa maapinnale talipesa rajamisel valivad karud ümbritsevast alast veidi kõrgema künka. Taliuinakus oleval karul aeglustub ainevahetus, mistõttu on karudel võimalik samade energiavarude juures kolm korda kauem söömata vastu pidada võrreldes aktiivse olekuga. Vajalik energia saadakse 90% ulatuses nahaaluse rasvkoe lagundamisest. Erinevalt paljudest talveund magavatest imetajatest täiskasvanud pruunkarudel pruuni rasvkudet ei esine, kogu rasvadest saadav energia pärineb valgest rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga. Mägra küünised on kohandunud kaevamiseks ning jalajäljes alati nähtavad, samas kui kassi ja ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad. Nende varvastes hoiab
Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid. Elutegevus toimub selle toiduvaru arvel, mis nad suvel oma kehasse on kogunud. Madal temperatuur üksinda talveund esile ei kutsu: terve rida imetajaid, isegi väikesed imetajad nagu näiteks karihiired, elavad kaugel põhjas, isegi arktilistel aladel ja ei maga siiski talveund. Mitte kõikide imetajate juures ei ole talveuni täielik. Nii on see näiteks karul, mägral, kährikkoeral jt. Uni on siis kergem, kehatemperatuur ei lange ja soojade ilmadega tulevad nad oma peidupaikadest välja jalutama, toitu siiski mitmed ei tarvita. Näiteks orav oma toiduvarusid talveks pessa ei kogu, kuid soetab neid mitmele poole pesa ümbrusse, kas puuõõntesse või puujuurte vahele, talletades sinna pähkleid, tõrusid. On leitud ka kuivanud kuuseokste vahele ülesriputatud seeni. Ka mutt ei
spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi · Õige olend peab näitama end neljast küljest. Ei tohi olla ähvardav ja kollastes-mustades toonides. Inimene peab väelooma küttima ja seda sööma ja saama väe. Küüned, hambad sellelt väeolendilt muutuvad sümboolseteks esemeteks materiaalse ja vaimuilmaga. Multilokatsioon- karu(kui väeolend) ei jää ilma oma väest. Vägi on nii karul kui inimesel. Pole proportsioonides, Üks asi võib korraga olla mitmes kohas. -karu viga -külg ees käimine -konna viga-konnasilm -hundi viga-hundikurk -jänese viga-jänesemokk -surnu viga-kui lapsel on sündides kuiv ja kollane nahk. Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne)
kuskuslane. 1.2.5. Sugukond: Kukkurkärplased Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud vaenlased puuduvad. Kukkurkuradi ainus vaenlane on inimene. Kukkurkuradi pikkus on 50-60 cm ja kaalub 6-8 kg. Tema uriseb, sisiseb ja klähvib valjusti. (Parish 2005:17) 1.3. Kiskjaliste selts Austraalias ei ole põliseid kiskjalisi loomi. Tänapäeval on Austraaliasse sisse toodud Koerlate sugukonda kuuluvad dingo ja rebane. 1.3.1. Sugukond: Koerlased
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
piimanäärmeid moodustavad koos udara. Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen Piima sekretsiooni hormonaalne regulatsioon Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. Piima koostis eri loomaliikidel – karul on piimas rasva 25, valku 15 ja lakoosi 0,5. Koeral valku ja rasva 9, laktoosi 3. Lambapiim on rasvarikas, kassipiim on valgurikas. Ternespiim e. kolostrum: koostis ja tähtsus. Moodustub tiinuse lõpuperioodil. Kuivaineterikas, 15-20% valku, s.h. 7% immuunoglobuliine. Kolostrum sisaldab rohkem proteiini, rasva, mineraale ja vitamiine ning vähem laktoosi kui laktatsioonipiim. Kolostrum on toitvam – 2x annab energiat kui tavaline piim. Tähtsus: annab
veehaldjas lubas talle, et ta vee peal iialgi hukka ei saa. Meessoost erootiline olend oli näkk. Ta oli sündsalt hallidesse riietesse riietatud ning võis olla meisterlik pilimees. Näki sooviks oli uputada nii paljusid, kui võimalik ja neid alla oma veeriiki tirida. Maagilised loomad Paljudel loomadel arvati olevat maagilised võimed. Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid. Karul olikaheteistkümne mehe jõud, mille ta oli saanud tohutul hulgal sipelgaid süües. Mõned mehed võisid aeg-ajalt ,,karusse minna", st karu kuju võtta. Hunt oli vihatud oma hoolimatuse tõttu. Räägiti, et ta ei murdnud ainult koduloomi, vaid ka inimesi. Eriti ohustatud olid rasedad naised. Ka tema mõistis inimkeelt ja oskas mõtteid lugeda. Rebane oli väga nutikas. Ta lipsas alati välja püünistest ja lõksudest, mis talle pandud oli. Kui rebane
kirjandusstiilidega nagu ajaloolineromaan,, naturalism, psühholoogline romaan, sotsiaal krittiline realism ning satiirsus. Ka pingelised teise maailmasõja algus aastad kindlasti mõjutasid nii sotisaalselt kui ka majanduslikult ühiskonda ja selleläbi ka teemasid ja kirjandus stile mida kirjanikud vilesid. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Jürka(vanapagan)= Leppiv, usaldav, lih rammu nagu karul, teose kõpus vallandub tas raev mis terve teose jooksul endas sees on hoidnud ja vaikselt välja kannatanud. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Kaval-Ants= Nagu nimi eeldab, kaval ta on, kui inimest ei tunne ei ole tal kahju toda petta, hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui
Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim
3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest? Ta harjub hernehirmutisega ära. 6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis. 7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas. 8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised. 9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum. 10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust. 11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13
silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett, kuid see on juhuslikuks toiduks mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttu saavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades. Sigimine; Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood tiinus kestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena (oravasuurused, pimedad, karvadeta), kuid kevadeks, talikorterist väljumise ajaks on nad piisavalt hästi arenenud. Pesakonnas on 1-3 (mõnikord kuni viis) poega. Karud ei sigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoole alla keskmiselt 3 aastaks. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: Uutes jahieeskirjades karujahiaega enam pole. EL-i nõudel võib edaspisi küttida vaid nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
