Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud.
Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osj...
fotosüntees toimub rohelistes vartes eoslad varretippudes eospeadena Eestis 11 liiki Põldosja suvi ja kevadvõsu PÕLDOSI suvivõsu oksad suunatud võrse tipu poole võrse tipp pikalt oksteta kasutatakse rahvameditsiinis suvivõsu kevadvõsu METSOSI õrnade, rohkesti harunenud männasokstega kahar taim eospäid kandvad ja eospeadeta võrsed ilmuvad samaaegselt
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga).
kombineeruvad eoste küpsemisel Vegetatiivse paljunemise viisid: Eoseliselt paljunevad: 1. Pooldumine – bakterid, algloomad 1. Sammaltaimed – karusammal, 2. Pungumine – pärmseen, käsnad, palusammal hüdroloomad 2. Sõnajalgtaimed (kollad, osjad, 3. Hulgijagunemine – sõnajalad) – laanesõnajalg, metsosi malaariaplasmoodium 3. Seened – männiriisikas, kivipuravik 4. Rakise tükkide abil – põdrasamblik, 4. Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae)
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne- Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv
surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46. Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46.Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
· Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik
gleimullad, leetjad gleimullad, küllastunud gleimullad). Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Tarna (tr) kkt Levivad madalatel tasandikel. Muld- lähtekivimiks savil asuvad setteliivad; põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale; levinud küllastunud või turvastunud gleimullad (Lääne- Eestis, kõrge, lubjarikka põhjavee tõttu), Ida-Eestis turvastunud glei- ja küllastumata gleimullad;
Põõsarinne: hõre, kuid sageli liigirikas. Esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, harilik kuslapuu, näsiniin, pajud. 44 Puhmarinne: mätastel esineb mustikas ja pohl. Rohurinne: iseloomulik on mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile. Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke,
Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Levinud küllastunud gleimullad G(o), turvastunud glei G1 ja küllastumata gleimulllad GI1
SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2.Osjad-lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi, liivosi, soo-osi. 3.Kollad- igihaljad, roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N:karukold, kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke, kivisöelademetest leitakse ürgsete taimed jäljendeid ja kivistisi, mis aitavad teadlastel lahendada taimede arenguloo saladusi, kivisüsist toodetakse kütteõlisid, bensiini, mitmesuguseid ravimeid, lõhnaaineid, mõningaid sõnajalgu kasut
-karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba-
astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi. Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. N: konnaosi, raudosi, metsosi, aasosi, põldosi. Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes,
o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. · Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi · Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki · Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad
Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad
tõusevad arvukad püstised harud. Vart ümbritsevad lehed, mis meenutavad okkaid. Kollad on igihaljad. Enamikul koldadel arenevad eosed varre tipus eospeades. Mõnel algelisemal kollaliigil eospead ei ole, nende eoseid kandvad lehed ei erine eriti tavalistest lehtedest. Näited: karukold, kattekold. OSJAD - lüliliste ja seest õõnsate vartega rohttaimed, Enamikul paiknevad ringidena ümber varre lülilised peenikesed oksad, mida ekslikult peetakse lehtedeks. Näited: metsosi, põldosi. SÕNAJALAD - sõnajala maapealse osa moodustavad vaid lehed, mis kasvavad risoomi pungadest maapinnale. Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. Vars asub risoomina (maa- aluse varrena) maa sees. Näited: laanesõnajalg, puusõnajalg, raunjalad. 4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad.
Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi. Kollad on mitmeaastased igihaljad, pika roomava varrega, roheliste väikeste lehtedega metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal. Kollal puudub risoom. Kollad kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, see tõttu on nad ka looduskaitse all. Nad paljunevad eostega. Kollad on näiteks karukold ja kattekold. 18. PALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS
e) kuni puulatvadeni ronivad sõnajalad; f) kõrgel kasvavad valgusnõudlikud epifüüdid. Sõnajalgtaimede kasutamine Värvimisel: ungrukold - kollase värvi saamiseks villase lõnga ja riide värvimiseks; kattekold - vartest ja lehtedest saab sinist värvi. Rahvameditsiinis: ungrukold - mõnel pool on keedist kasutatud lahtisti ja oksetina. katekold, karukold - eoseid on kasutatud ravimina ja puistepulbrina; põldosi - suviseid võrseid on kasutatud diureetikumina; metsosi, raudosi - on kasutatud diureetikumina; laanesõnajalg - juurika keedist on kasutataud soolenugiliste vastu ja lutikate hävitamiseks; maarjasõnajalg - juba ammustest aegadest on juurika ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimeste kui loomade ravimisel; ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, naistesõnajalg - on kasutatud paelusside vastu; kivi-imar - juurika keedist on kasutataud astma ja külmetushaiguste raviks. Veterinaarias: põldosi - haavapulbrina
flooraelemendi · Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder.
paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel. Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas). Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad?
Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1.5 Salumetsad Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus liigniiskus. Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. tekkinud muldadel. Veereziim soodne. mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. mustika tüübi soostumisel tasastel mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla
Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv.
vanematel ja raskematel savidel kasvavatel puistutel V-Va. Okasmetsade tagavara 100 aastaselt küündib vaid 150-180 tm ha-l. Tormiheidetud puud, mätlik reljeef ja kõverad puutüved annavad kogu puistule tihti ürgmetsa ilme. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre - h. paakspuu, h. pihlakas, pajuliigid, mage sõstar, h. kadakas jt. Alustaimestik on muutlik vastavalt mikroreljeefile - kõrgematel mikroreljeefi osadel h. mustikas, h. pohl, leseleht, h. laanelill, metsosi (Equisetum sylvaticum) jt. Lohkudes lodudele iseloomulikud taimed nagu kevadine seahernes, h. naat, püsik- seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on
flooraelemendi Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik – levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt – levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
