..................................... 6 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus. Mitmest soomassiivist ( Soootsa, Ängelma, Vensi, Kõrgeraba) koosnev ulatuslik soostik moodustab Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele ("Eesti maastikud"; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997)
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondadest
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool
Rebane 456 235 531 Total Result 4286 1695 4307 Tabel annab ülevaate sellest, et harjumaal kütiti kokku 4286 looma, järvamaal 4307, läänemaal 4147, raplamaal 5109, saaremaa 5643 maakondade peale kokku kütiti 25187 looma 2008 aastal. Läänemaa Raplamaa Saaremaa Total Result 283 123 176 754 1928 934 1234 1567 6572 2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487
Läänemaa rahvastikugeograafia Läänemaa Keskus Haapsalu linn 11 valda 237 saart ja laidu 13 looduskaitseala 23% territooriumist on looduskaitse all Rahvaarv 27 187 Pindala 2 383 km2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemaa rahvastik vananeb Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvuslik koosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sünnid ja surmad Click to edit Master t...
1907-09.a oli Laikmaa maapaos ja töötas peamiselt Soomes.Ta reisis 1909-13.a Lääne-Euroopa kunstilinnades ning elas 1910-12 .a Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt") ning lõi neil aastail palju maastikumaale. Aastatel 1913-32 töötas ta Tallinnas loovkunstnikuna ning pedagoogina, aastani 1920 oli ta ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Laikmaa maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali. Laikmaa töötas pastelltehnikas ja tõi selle sajandi algul Eesti maalikunsti impressionistliku vahetu lähenemise ning värviheleduse. Laikmaa maalis peamiselt loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Ta kujundas oma loomingu-,pedagoogi- ja organiseerimistöödega 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt
Järvamaa KHK Margus Indres Karjääriteenused Läänemaal Referaat Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö ...........................................3 Koostöö koolidega Läänemaa kogemus ..................................................................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms.
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 ...
Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5. Läänemaa maastikud Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/loodusrajad/lnemaa_maastikud.html (Viimati külastatud: 25.03.2012) 6. Padu, T. 2006. Läänemaa väärtuslikud maastikud. Lääne Maavalitsus. Haapsalu 7. Piirsoo, K. 2007. Läänemaa loodusressursid. SA Läänemaa Arenduskeskus Kättesaadav: http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=urn:repox.nlib.ee:DIGAR:15fabbb9-64ac- 4dab-8275-00fec76cb646 (Viimati külastatud: 22.03.2012)
45.00 00.00.00 17 36 18 N 12 12Jõgevamaa Ei 07.45.00 00.00.00 18 11 46 17 M 12 10 Võrumaa Ei 07.45.00 00.00.00 19 55 17 N 12 Võrumaa Jah 07.45.00 00.00.00 20 8 8 16 M 10 Läänemaa Ei 07.50.00 00.00.00 7 21 7 59 18 M 12 6Viljandimaa Jah 07.50.00 00.00.00 22 15 17 M 11 5 Harjumaa Jah 5 08.00.00 00.00.00 23
Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühistuga tasub ühineda kui hoolid oma metsast. Hooldatud metsas on puud sirgemad ja kõrgemad ning lisaks küttepuudele kasvab seal ka palgipuud. Selleks , et tegu poleks dzungliga tuleks liituda metsaühistuga ja mets saab paremini hooldatud, kuna kõik koos on võimalik jagada oma teadmisi. Läänemaa metsaühistu Loodi 17 märtsil 2010 aastal Hetke seisuga on läänemaa metsaühistus 121 liiget (erametsaomanikku Eestist ja Rootsist) Metsamaa pindala on ligi 3220 hektarit Metsaühistu liige omab keskmiselt 26 ha metsamaad. Kuidas toimib? Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek (Töö korraldamiseks valib üldkoosolek juhatuse 35 liiget) Ühistu igapäevast tööd korraldab palgaline tegevjuht
Oma töös kasutasin materjale mis olid olulised uurimuse edasiandmiseks nagu materjalid Eesti kultuuriajaloolisest veebist ,,Kreutzwaldi sajand", milles on kajastatud palju Ernst Ennoga seotud pildimaterjale, korporatsiooni ,,Vironia" veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist. Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh!
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina
käe sõrmedel lugeda: esmest 'Kalevala' tõlkijast J. M. Eisenist, H. Tobiasest ja V. Alttoast. Jääb veel vist ainult kirjandusteadlane Liisi Raud, kes käis Läänemaa Ühisgümnaasiumis 1920.-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on kirjutanud ka lastejutte ning palju teadusarikleid. Aga ilmselt mitte Haapsalus ega Haapsalust. Villem Alttoa on küll oma kolleegi, läänemaa koolinõuniku Ernst Enno ettevõtmisi kohapeal uurinud, aga kas ka kohapeal nendest kirjutanud, seda ei tea. Aga juba hulk aega enne Ennot, 1805.-1820. a. tegutses Haapsalus Baltiski kooliringkonna inspektorina luuletaja Gustav Jakob Ungern-Sternberg, kes luule kasuks riigiametiski loobus. Tema Haapsalust kirjutanud värssidega kogust 'Harfentöner Reval' 'Hapsals Badezeit' ja 'Hapsals Werth' võib soovi korral tutvuda Haapsalu koduloomuuseomis L. Randre erifondis. Teadupärast ei ole
90502 Suur-mere 12-4 Estonia, Haapsalu December 17, 2013 James and Mills Co 13, Apple Street England, Manchester Dear Sir/Madam I write this letter to apply for the job I saw advertised in newspaper. I would like to be an employee for Accounts Department. My advisor, teacher Martmets, of the Läänemaa Ühisgümnaasium, highly promoted your company to me as a number one. Please accept this letter and resume as my application for the position. I will graduate from the Läänemaa Ühisgümnaasium in Juny 2014, in Economics department. I considered that my free time, honesty, reliabelity and maturity match with your requirements as employee that's why I am applying for that position. To sum up, I hope my qualifications merit to your consideration. If you would like to schedule and interview or otherwise discuss my interest in position, please e-mail me at [email protected]. Thank you for your time. Sincerely, Taivo Leesment Phone 53308847
30.00 3 16 M 10 Valgamaa Jah 07.30.00 23.00.00 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 5 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 22.15.00 6 16 M 10 Järvamaa Jah 07.25.00 23.00.00 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 8 16 M 10 Läänemaa Ei 07.50.00 00.00.00 9 16 M 10 Viljandimaa Jah 07.30.00 23.30.00 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 11 17 M 11 Põlvamaa Ei 07.50.00 01.00.00 12 17 M 11 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 13 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 00.30.00
popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile. Altogether there was in January 1495 births and in December 1338 births. In future there might not be so many births because business breakdown.
Sündis 8. juuni 1875 Valguta, Rannu kihelkond Peres 4 last Pere oli sügavalt usklik Taarausku vanaema Eesti luuletaja Kuulus Noor-Eesti rühmitusse 1909. aastal abiellus Ellaga 1910. aastal sündis tütar Liki 1934. aastal tervis halvenes Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea,
200,8695652174 23 181,3333333333 79,1666666667 77,1666666667 178,5505617978 89 143,0555555556 Jõgeva Järva Läänemaa 1 2 44 30 32 96 31 6 14 5 40 160 61 Ida-Viru
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina va...
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5
Veekogud, nagu järved ja mereväinad, on ühendatud paljusid piirkondi: Peipsi-äärseid alasid, alasid ümber Võrtsjärve, Lääne-Eesti saari jms. Eraldajateks on olnud suured metsad ja sood. Olulised olnud ka sotsiaalsed ja poliitilised tegurid (mõjurid): · muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. saj. oli Eestis haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala). Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund. Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad.
Eesti kuulus 17 saj Rootsi riigi koosseisu. Eesti kuulus 18 saj Vene riigi koosseisu ( peale Põhjasõda 1700-1721) Haldusjaotus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Põhja Eesti Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti KESKUS TALLINN RIIA MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias.
Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiöelda kodusõda eestlaste vahel. Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala ja Ugandi olid ristisõjas suuremaid kahjusid kandnud kui Läänemaa, mis sai ka siiski rüüstatud, oleks Virumaa hea koht uue ühtse riigi keskuseks. Tekiks tugevam ühtsustunne. Säiliksid keerulised suhted naabritega, meid ümbritseks siiski suured kristlikud riigid, kes meid lõppude lõpuks ikkagi ära vallutaks ja tõenäoliselt suruks maha sellel vähesegi kokkuhoidvustunde. Sakslased, ordu takistas venelaste edasitungi siiapoole Peipsit
Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks. Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset. Ta oli koos Oskar Mamersiga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1
45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28. 2) Haldusjaotus keskaegses Eestis: - Vana-Liivimaa- feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal. - Vana-Liivimaal kujunesid 13
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega.
ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kaheksa Andmebaas: Haridus Pealkiri: Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: (2006) Kuupäev, osa nr. :21. juuni Leheküljed: lk. 8 Andmebaas: haridus; märksõna: õpetajakoolitus; allika: Universitas Tartuensis; perioodi otsing: 2006 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Vastus: kolm Andmebaas :Soome-Ugri Autor(id): Jaago, Kalev ; Tarandi, Tuuli Pealkiri: Kungla seltsist ja selle raamatukogust Allikas: Läänemaa Muuseumi toimetised Andmebaas- Soome-Ugri; allika: Läänemaa Muuseumi toimetised; autori: Jaago Kalev 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kuus Andmebaas: Geoloogia
Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Loodi linnaduumad. Muudeti maksukorraldust- tuli pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (elanikkonna arvele võtmiseks). 1796 aastal taastati aga põhijoontes varasem valitsemisviis. Vene ja Rootsi aja kaart Linnad ja maakonnakeskused Rootsi aeg- 1645- 1720/1721 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- maakonnad- Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Narva, Rakvere), Järvamaa (Paide) Liivimaa kubermang- maakonnad- Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu, Viljandi), Tartumaa (Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)//// Vene aeg- 1720/1721- 1918 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa
KINNITUSKIRI Olen nõus oma lapse (hooldatava) ................................................................................................................... (nimi) isikukood ....................................................... õppimaasumisega Haapsalu Kutsehariduskeskusesse asukohaga Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa. Lapsevanem (või hooldaja) ................................................................................... (nimi) Isikukood ......................................................................... Allkiri
Risti-Palivere- Ridala-Puise otsamoreen. Risti- Palivere seljandikul asub ka Läänemaa kõrgeim punkt Pikajala mägi (50,6 m) (Arold, 2005). · Haapsalu linn asub kahel kagu-loode suunalisel paralleelsel oosil, mille kujundasid jääsulamisveed jääaja lõpul. · Lihula maalinn on rajatud kümnekonna meetri kõrgusele Siluri ajastu klindisaarele(Arold,2005) · Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m.
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow
Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis, tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal.
8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata. Kava: Rootslate tulek, Lääne-Eesti vallutamine ja Lihulasse oma meeste paigutamine, saarlased tulevad läänlastele appi, rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa
Kui Anneli pärast esimese lapse sündi rohkem kultuurikorraldusele pühendus, jätkas Ilona Beergrassiga kuni viimase tegutsemise lõpuni ning jätkab peamiselt iiri muusikat viljelevas Folkmillis ning Twice'is tänaseni. Ilona on koos Leila Milleriga salvestanud plaadi "Hetked". Anneli lauludega "Valguseotsija" ilmus detsembris 2005. Kontserdikooslus "Õed Aknad ja sõbrad" kogunes augustis 2008 Valge Daami Ajal Haapsalus, mil anti menukas täispikk kontsert ning esineti ka Läänemaa loomeinimeste päeval. Kitarrist Aldo Järve on tuntud ansamblitest Kavaler (tegutses aktiivselt 1980ndatel), Folkmill ning Zorbas. Aldo annab sellest õppeaastast Haapsalu Gümnaasiumis kitarritunde. Margus Tokko ja Anti Nöör on läänlastele hästi tuttavad ansamblist Pankrot. Rahvamuusikaansamblis Kalamies musitseerib koos nendega ka Viive Marleen. Madis Marleen on Haapsalu tuntuima progerokiansambli Melotrap trummar.
kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld. Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud sellest loobunud. Võib öelda, et Läänemaa algse ärkamisliikumise levik ja laad erines paikkonniti tugevasti, suunates mõnes usuliikumiskeskuses tugevasti rahva elulaadi ja kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel, kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju süüdistati uueusulisi näiteks mitmesuguste seksuaalriituste läbiviimises ja abielurikkumistes. Pärast luterliku kiriku ja ilmalike võimudega vastuollu sattumist arenesid ärkamisliikumisest 1880
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
SAAREMAA, HIIUMAA JA LÄÄNEMAA TURISM Gert Kaasik MAJUTUS Puhkemajad 95 (52% Eesti pakkumisest) Kodumajutused 77 (44% Eesti pakkumisest) Puhkekülad ja laagrid 33 (43% Eesti pakkumisest) Külalistemajad 32 (21% Eesti pakkumisest) Hotellid 26 (18% Eesti pakkumisest) Hostelid 12 (15% Eesti pakkumisest) Muu 1 (7% Eesti pakkumisest) Külaliskorterid 0 Motellid 0 AKTIIVNE PUHKUS Vesiharrastus 31 (26% Eesti pakkumisest) Ratsutamine 17 (28% Eesti pakkumisest) Kalandus 14 (30% Eesti pakkumisest) Matkamine 12 (15% Eesti pakkumisest) Golf 4 (27% Eesti pakkumisest) Jalgratas 6 (16% Eesti pakkumisest) Taliharrastus 1 (2% Eesti pakkumisest) EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID
just siis ilmub lossiaknale "ehtne" valge naise kuju. Iga uue lavastusega kaasnevad uued keerdkäigud ja mõtted. Kõige tähtsam on aga see, et Valge Daami lugu on ikka seesma- armunud paar, ümberrõivastumine, tegevus vaheldumisi lossis ja külas ning ja seejärel traagiline finaal. Legend ei ole tähtis mitte ainult Haapsalule, vaid ka kogu Eestile. Kunstilisest küljest on tegemist sündmusega Läänemaa kultuurielust. Igaastastel suvelõpu täiskuuetendusel Haapsalu lossipargis algab kõik juba päeval, mil kõik teed toovad väikelinna. Rahvast on alati palju, mitmeid kümneid tuhandeid, ning legendi saab jälgida vabasõhus. Näitemäng on kuni poolteist tundi kestev ja ühes vaatluses. Kogu vaatemäng tekitab parajalt tundeid ja omamoodi elamusi. Kõik, nii vaatajad kui näitjelad, on selle melu sees. Kõik on justkui päris
Kodukoha Mullastik Minu kodukoha mullastik on suhteliselt liivane ja kivine. Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012 ...
Kuidas toetab koolitervisesüsteem laste kasvamist ja arengut? Nende küsimuste üle selles artiklis arutletaksegi. Esmalt antakse lühiülevaade kooliõpilaste tervisenäitajatest ning suundadest Eestis ja Läänemaal. Ülevaade on koostatud peamiselt koolitervishoiuteenuse osutajate andmete põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha suundumuste kohta teaduspõhiseid järeldusi. Artikli teine pool keskendub koolitervishoiusüsteemi kitsaskohtadele ja võimalikele lahendustele. Lõpetuseks esitatakse rahvusvahelistele kogemustele toetuvaid soovitusi nii üksikisikutele, koolidele, kohalikele omavalitsustele kui riigi tasandil otsustajatele
tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin. Näide: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“. Andmebaas: Haridus Märksõna: õpetajakoolitus Perioodi otsing: 2006-2006 Allika: Universitas Tartuensis 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian kolm artiklit. Näide: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Andmebaas: Soome-Ugri Autori: Kalev Jaago Allika: Läänemaa Muuseumi Toimetised 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Kuus artiklit leidsin. Kasutasin Geoloogia andmebaasi. Helmut Joonuksi artikkel
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor. - õlarüü, lai riidest lint, meenutab salli Kristluse 3 põhivoolu. õigeusk katoliiklus protestantlus Mis on protestantlus? -kritliku usu üks haru (õigeusk) Nõukogude okupatsioon Nõukogude ajal suleti kõik katolikud kirikud peale Tallinna ja Tartuä 19. saj. Läänemaa ja saared. 19.saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule
Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,merede ääres(püsivad,piirava kiirgusega tuuled) Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 46%. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa,Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad.
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi
perekonnas. Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu lähistel. Alustas haridusteed 8- aastasena Lapetukme vallakoolis ning pärast algteadmiste omandamist jätkas kooliteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia Polütehnikumis. Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja
Vana koolimaja trepil M. Heinmaa ja L. Oviir Et maja Nurtu lastepere jaoks tõesti suur oli ja et sellise maja ehitamist taotleti rohkem Nurtu auks ja uhkuseks, sest laste arvu suurenemist polnud ette näha, pigem see vähenes, kinnitab üks 1932. aastal "Lääne Elus" ilmunud artikkel. Kirjutis kannab pealkirja: "Velise valla sallimatud vallaisad." Olukorda analüüsides selgus, et loo on ajalehele kirjutanud üks kohalik aktiivne sportlane ja seltskonnategelane. Ta tunneb muret kogu Läänemaa alles lapsekingades oleva spordielu pärast ja pahandab oma Velise vallaisade üle, seepärast, et nad on keelanud Nurtu noortel talvel koolimajasse koguneda, kus noored oleks pühapäevadel ja pikkadel talveõhtutel aega veeta ja sporti harrastada (lauatennist mängida jne). Kirjutises on sõna-sõnalt kirjas: "...Teatavasti ehitati Nurtusse mõni aasta tagas suur koolimaja, mille alumisest korrast jätkub neljale klassile (kogusummas 27 õpilast) kooliõpetaja ja kooliteenija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
