perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Riisi kasvatamine Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtusid ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Peale saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed
Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid. Nagu pärissõjas, nii on ka tigudevastases lahingus kindel koht tulel. Leeklambiga või meil veel vähelevinud umbrohuvastase leegiheitjaga mulla pinda kõrvetades hävivad umbrohud ja ka hulgaliselt tigudenälkjate mune ning täiskasvanud isendeid
Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4 vahel kasvatada teisi kiiresti kasvavaid üheaastaseid kultuure. Umbrohtusid ei tohi maitsetaimede peenral kasvada, sest nende seemneid on maitsetamede omadest raskesti eraldada. Esimese suve jooksul haritakse reavahesid 3-4 kordaja antakse pealtväetisena 0,75 kg ammooniumsulfaati aarile. Teise aasta kevadel äestatakse põldu põiksuunas, antakse pealtväetisena 1,0 kg ammooniumsulfaati aarile ning haritakse reavahesid 2 korda. . Seeme valmib ebaühtlaselt. Saagi koristamine Koristamist alustatakse siis, kui seemned peaharu sarikas on pruuniks muutunud
Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms. Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada. Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik.
umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal.
speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on
Freesturbaväljal kasvatatakse vähesel määral poolkõrgeid mustikasorte. Turbaväljadel ei pea kasutama happelist väetist. Noortele taimedele on oluline lämmastiku andmine, et kasvuhoog sisse saaks. Tuleb vaid jälgida, et väetisekogus ei oleks liiga suur- see teeb kasu asemel kahju. Väetis peab olema ka väga kergesti lahustuv. Mineraalmullal võib kasvatada mustikat ilma kileta, kuid siis tuleb põõsaaluseid tugevasti multšida, et hoida niiskust ja tõrjuda umbrohtusid. Jõhvikas Esimene suurem jõhvikakultuur rajati seemnete külvi teel Pärnumaale. Jõhvikakultuuride rajamisega saavutati üks väga oluline looduskaitseline aspekt – taastati ammendatud freesturbaväljadel rabataimestik ja rahvas sai tagasi paarsada hektarit hävinud jõhvikasoid. Jõhvikakultuuride rajamiseks sobivad suhteliselt kõrge põhjavee ja vähelagunenud turbaga jääkrabad. Taimed istutatakse rappa koos juurtest läbipõimunud turbatükiga pool viltu, sest
proovitakse saada palju saake põllumajandusmasinate, väetiste ja tõrjevahendite abil. Istandustes, kus kasvatatakse müügiks püsikultuuride saaki, on suure saagi saamiseks vaja väetiseid. Horvaatias on levinud spetsialiseeritud suurtalud, tootlikud piimakarja- või teraviljatalud. Loomakasvatuses tagab kõrge toodangu panustamine tõuaretusele, söödaratsioonide koostamisele ja automatiseerimisele. Taimekasvatuses võetakse kasutusele saagikamaid sorte, lisaks pestitsiidide, mis umbrohtusid, taimekahjureid ja -haigusi tõrjuvad, kasutatakse veel kõrretugevdajaid, erinevaid kasvustimulaatoreid jm vahendeid. Põlluharimistehnika on üha enam IT-seadmetega varustatud, mis võimaldab uurida saagierinevuste põhjuseid. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades) 2012 aastal kasvatati Horvaatias kõige rohkem maisi (1,2 mln t), nisu (999 tuh t),
olemas ka enne seda kui tuli kasutusele vikat. Talvist lisasööta tehti siis lehisvihtadena (lehtedega peenemad oksad). Neid oli parem saada hõredalt kasvavatelt puudelt. Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j., massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum niidutaimkatte kujunemine. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Luha- ehk lamminiidud Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-
siiski liialt hapu. Tavalises aiamullas edenevad nad hoopis paremini. Autor(id) on tahtnud ilmselt öelda, et see või teine taim eelistab neutraalset või kergelt happelist pinnast, aga mitmekordsete tõlgete läbi on tekstis termin 'happeline pinnas', mida mina olen mõttes alati käsitlenud kui rododele sobivat. Lihtsa turbataimla valmistamiseks lõikame peenravaibast vajaliku kuju ja suurusega tüki, laotame selle ettenähtud kohale (umbrohtusid pole eelnevalt tarvis välja rohida - nad ei suuda peenravaibast läbi kasvada), ääristame tulevase turbaaia kivide või turbaplokkidega ja täidame tekkinud õnaruse neutraliseerimata turbaga millele segame hulka natuke liiva. Turbakihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm. taimed:priimulad,rododendronid,hekitaimed,metsaalused ja soo taimed 4
Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tantsugi. SÜGISENE MAAHARIMINE Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: ,,Rohunina tärkab, künnimees ärkab." Künniga pööratakse põllu pealmine kiht tagurpidi. Umbrohud ja
Võilillelehed võivad olla isegi meelistoiduks, näiteks küülikutele. Siiski on võib-olla hea teada, et mõnel 8 loomal võib väga rohke võilillede söömine isegi mürgistuse esile kutsuda. Ei üle ega ümber ei saa aga tõsiasjast, et võilill on umbrohi. Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Kokkuvõte Paljusid umbrohtusid kasutatakse ravimtaimedena ja loomasöötadena. Ühesuguseid umbrohte ja ka erinevaid umbrohte võib kasvada ühes kohas palju. Osad umbrohud on ka kõrge toiteväärtusega ja 9 nendest tehaksegi loomadele sööta nagu näiteks lutsern ja ristik hein. Ka mesilased korjavad umbrohtude õitelt õietolmu mida kasutavad mee valmistamiseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Umbrohi 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesihein http://et.wikipedia
4. Jääkoorik – Mehhaanilised vigastused 5. Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib, rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja. 6. Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt nõrgestunud taimi, normaalseid ei kahjusta, seeneniidistik. Kartul Tärkliserikas, tärklise ja piirituse valmistamiseks.Loomasöödaks sobib nuumloomadele. Vaheltharitab kultuur, saab hävitada umbrohtusid. Põhilised tööprotsessid teistel aegadel võrreldes teraviljadega. Tsiilist pärit, siis Euroopasse, siis Põhja-Ameerikasse. Kartuli mugul – maaaluse varre paksenenud osa. Kadus näljahäda. Vajab niisket, sooja, õhurikast mulda. Öökülmade suhtes tundlik. Valguse suhtes väga nõudlik. Ei sobi kivised mullad, segab kombaini. Mitte KN2K-d. Halb kui väetamisel liigselt lämmastikku. Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi,
kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka ümbruskonna põldudele ja aedadesse. Kanada õnnehein on osutunud suurtes marjaaedades väga ebameeldivaks umbrohuks. Vastavalt mullastiku omadustele kasvavad põldudel erinevad umbrohud - nii on lubjarikastel aladel väga tavaline põldsinep, Kagu-Eesti happelistel muldadel domineerib tema asemel põldrõigas. Vähem on kliimast sõltuva levikuga umbrohtusid - vaid saarte ja lääneranniku põldudel esineb põld-varsapõlv. Vastavalt kultuurtaimede arengule on igal viljal eelisarengus teatavad umbrohud - rukkis rukkilill ja rukkiluste, nisus äiakas (nisulill), odras põldsinep, põldrõigas ja tuulekaer ning linas linatuder ja lina-kirburohi. Vastavalt mullaharimis- ning umbrohutõrje võtetele on muutunud põldudel domineerivad umbrohud - mõned on viimastel aastakümnetel peaaegu kadunud (rukkiluste, äiakas), teised
2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv. Viiviskülv – nt porgand külvatakse 5-8 päeva pärast viimast mullaharimist (madalalt 2-3 cm sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd) 77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt Äesatmine tõrjub paremini madalajuurelisi ja väikeseseemnelisi umbrohtusid. (mailane, vesihein, põldkannike) 78. Äestamise efektiivsust mõjutavad tegurid (umbrohtude kasvufaas, umbrohtude liik, kultuuride arengustaadiumid, ilmastikutingimused, mullaseisund, töökiirus, töösuund). Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud
sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel. Elektrikarjuste kasutamisel peaks tara kõrgus olema vähemalt 105 cm ja tara peaks koosnedes 4...5 erinevast traadist. Kõige madalam traat peaks olema 15...20 cm kõrgusel maast, sest kitsed püüavad tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates
. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea oleks kui iga karjatamise ringi järgi teha hein. Vähemalt kaks korda peab niitma. Minimaalselt oleks vaja niita kaks korda suve jooksul. Esimene kord võiks olla peale teist karjatamist, millega takistatakse umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Teistkorda niita augustis septembris. Hävitame umbrohtusid , niidame ära rooja hunnikutel kasvava rohu ,et hiir sinna pesa teha ei saaks,kuna seal hakkab hallitama. Esteetiliselt oleks hea kui seal ei oleks luhtohte jne algmeid. Niitmise kõrgus võiks olla seitse kuni kümme sentimeetrit. Luhtkastevarre puhul ei ole õige niita väga madalalt, sest tihedad puhmad takistavad niitmist. Äästamine, rullimine ja mõned teised võtted. Rooja hunniku all võivad heintaimed hukkuda ja asemele võivad kasvada väljaheites olnud umbrohu seemnetest umbrohud.
Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev
Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev
ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Kolm perekonda: Huulhein – Drosera Aldrovanda - Aldrovanda Kärbsepüünis - Dionaea Sugukond kanntaimelised – Nepenthaceae lihatoidulised Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae Parkjuur - Limonium Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed Palju umbrohtusid Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, sageli paisunud sõlmekohtadega Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri) Õied väikesed, kolmetised, lihtsad, kobar-, pööris- või tähkõisikutes Iga õit toetab kokkukasvanud kandelehtedest kilejas ümbris Õiekattelehed liitunud Õie ehitus päriskaheiduleheliste kohta ebaharilik Vili kolmnurkne või kolmetiivaline pähklike Morfoloogiliselt hästi eristuv sugukond, eriti tõri olemasolu tõttu
Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Inimtaluvad looduslikud taimeliigid on linnas väga levinud (nt. suur teeleht, maamõõl). Haritud maadel, lillepeenardel ja pinnaseteedel leidub alati umbrohtusid. Jäätmaadele on lisaks meie vanadele umbrohtudele iseloomulikud tulnuktaimed - sageli võõramaiseid umbrohtusid, millest osa koduneb ja levib tulevikus ka linnadest välja. Kuna linnas on väga palju hästiseeduvat inimtoitu, on väga levinud toiduparasiidid: putukatest prussakad, vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid
on kõige kriitilisem aeg kõrsumisest loomiseni (30...40% kogu veetarbest). Muldadest sobivad odrale paremini viljakamad neutraalse reaktsiooniga liivsavimullad. Odra juurestik on vähemarenenud kui kaeral ning ta vajab kiire kasvu ja suhteliselt väikese juurestiku tõttu rohkesti toitaineid. Eriti tundlik on oder toitainete puuduse suhtes kasvu alguses. Kaer Kaera perekonnas on nii väärtuslikke toidutaimi (harilik kaer) kui ka tülikaid umbrohtusid (tuulekaer). Kultuuris kasvatatakse peamiselt sõkalteralisi (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku) kaeraliike kuid olemas on ka paljasteralised (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) kaerad, mis on külmaõrnemad. Eestis kasvatatakse peamiselt avapöörisega sõkalteralisi kaerasorte. Kaer on olnud läbi aegade traditsiooniline hobuste sööt - maitsev, kergesti seeditav ja kõrge toiteväärtusega. Suurenenud on kaera populaarsus ka toiduviljana (kaerahelbed, jahu) -
lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud
Kalmus jõgede ääres, seemneid eestis ei tasu hankida, lähistroopiline taim. Tuli mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest.
*tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud
- õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks - rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui eelkultuuri saagikoristusele järgneb umbrohtumist vähendav mullaharimine ja põllukultuurile on võimalik külvata umbrohtude suhtes tugeva konkurentsivõimega allakülv, on juba suur osa idanemisvõimelistest umbrohuseemnetest kahjutuks tehtud. Kui umbrohutõrje ei ole edukas, peab kaaluma, milliseid kulutusi on võimalik teha ja kas seda kultuuri tulevikus kasvatada. Kui kulutused umbrohutõrjel ka iga kord ära ei tasu, on
pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid. Prügimägedel kasvab rohkesti toidujäätmetest köögipühkmetest kasvama hakanud taimi - kõrvitsat, tomatit, kartulit, hirssi, päevalilli, aga leida võib ka tsitrusviljade ja datlipalmide tõusmeid. Prügimägedel on sageli kasvama hakanud ka äravisatud lilled. Laoplatsidel ja teede ääres võib aga kohata võõramaiseid umbrohtusid, kes sealt enamasti järgmiseks aastaks või mõne aasta pärast kaovad. Harva jäävad nad püsima, saades uueks umbrohuks Eestis. Enamus tulnuktaimi saabub põllumajandusssaadustega - teravilja, villa ja nahkadega. Seetõttu on eriti palju võõraid põlluumbrohtusid võimalik leida elevaatorite ja veskite ümbruses, samuti vilja laadimise sadamates ja raudteejaamades. Karjamaataimede seemned, mis on loomade karvadesse kinni jäänud, tärkavad villa- ja nahavabrikute ümbruses
seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus. 2) Otsene umbrohutõrje a) mehaaniline tõrje; põhineb kahel pritsiibil: - seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine - taimede väljakurnamine Külvieelne ja kasvuaegne umbrohutõrje GRAAFIK MATERJALIDES Minimeeritud sügisene mullaharimine piirab oluliselt kasutada olevate umbrohutõrjemeetmete hulka ning umbrohutõrjet. Võimalikult palju umbrohtusid tuleb enne külvi kahjutuks teha! Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui need on korralikult juurdunud. Mehhaaniline umbrohutõrje põhineb esmajoones umbrohuidude mulla alla matmiseks ja ainult 20 30% nende väljarebimises. Äestamise efektiivsuse määrab ära umbrohtude kasvufaas. Mida väiksemas arengujärgus on umbrohi, seda efektiivsem on äestamine. Idulehtede faasis äestamisel hävib umbes 60 70% umbrohtudest
sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus, vili: pähklike ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad, õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *K2+2 C4 A4+2 G(2); lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole, suure seemneproduktsiooni ja kiire arenguga - palju umbrohtusid, sisaldavad sinepiõli, vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili; Kapsas, redis, kaalikas, rõigas. maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole, õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt, vili: kuiv kupar v. lihakas mari; kartul, tomat, paprika mailaselised rohttaimed, lehed vastakud v. vahelduvad, liht v
Kordus-1 Hind-29.8 eur/l Stomp CS Toimeaine - pendimetaliin 455 g/l See on lahustivaba /vee baasil formulatsioon, mis tagab parema keskkonnaohutuse, määrib vähem, ei lõhna ja on kergem ning paindlikum käsitleda, segada ja puhastada. Stomp CS on juurte kaudu taime tungiv mullaherbitsiid. Tärkamisjärgsel kasutamisel võib taime imendudS ka lehtede ja varte kaudu. Stomp CS jäägid on pikaajalise mõjuga, mis aitab hästi tõrjuda pritsimisjärgselt tärganud umbrohtusid Kulunorm-2,2 – 3,6 l/ha Kordus-1 Hind-19.20 eur/l Liivkaer (Avena strigosa) Ennetatav Niita enne seemnete valmimist Agrotehniline, füüsilis-mehaaniline Õige külvikord.Puhastamis sobib universaalne puhastus-sorterimismasin Petkus Gigant. Keemiline Nitran Extra Selektiivne,ennetärkamist, mullaherbitsiid.Kaitsime jätkub kogu vegetatsiooni periood. Kulunorm – 2l/ha Kordus-1 Hind-8.46 eur/l Anons Mullaherbitsiid. Emulsioon. Kulunorm-1.2-2 l/ha Kordus-1 Hind-9 eur/l
Osa rohtu jääb karjatamisel söömata, soodustavad umbrohtude levikud. Ka kõige õigemal karjatamisel jääb 15-30 % söömata. Üksikute karjatamisringide ajal võib see veel suurem olla. Hea on kui saaks niita iga karjatamisringi järel. Oluline on, et tehakse kaks korda suve jooksul niitmist. Esimene kord niita vähemalt teise karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Teist korda niita augustis-septembris, et hävitada umbrohtusid ja niita roojahunnikutel kasvama jäänud rohu, mis on hiirtele pesapaigaks. Niitmise kõrgus 7-10cm. Kuid luhtkastevarre esinemisel tuleks niita madalamal. Suure hulga söömata rohu korral on niitmine tülikas, vikat ummistub. Järelniidetud heina ei koristata. See kuivab karjamaal ja järgmisel karjatamisringil ja loomad söövad seda meelsasti. Veel hooldusvõtteid: äestamine ja rullimine Karjamaa probleeme Rohukamara söödavust mõjutab roojahunnikute esinemine
harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad · Kõrvenõges, raudnõges · Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. · Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! · Sugukond karelehised · Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) · Sugukond kanarbikulised
harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad Kõrvenõges, raudnõges Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! Sugukond karelehised Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) Sugukond kanarbikulised
Vaata seda enda kuradi lehte 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje' Profülaktiline umbrohutõrje · Puhas ja kvaliteetne külvis Saavutatakse seemne puhastamise ja sorteerimisega. Kvaliteetse külvise saamiseks on vajalik, et seemnepõllud hoitakse puhtad. · Idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine. Põllu äärtes on umbrohtusid rohkem kui põllu keskel · Tühikute kaotamine. Tühikud võivad tekkida seal, kus pinnavesi on püsinud pikemat aega, samuti talvekahjustuste tõttu. · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Multsid takistavad juurumbrohtude kasvamist ja seemned ei saa idaneda Survetõrje Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine. Kui väetisi on kasutatud õigesti, nii et see paneb kultuurtaimed lopsakalt kasvama, on see survetõrje võte
umbrohtude maa-aluseid osi tükeldada. Tükeldatud ja teatud määral kurnatud taimi on võimalik hõlpsasti künnile järgnevate koorimistega likvideerida või vähemalt olulisel määral välja kurnata. 13) Sügisene mullaharimine hiljavalmivate kultuuride järel Sügisene mullaharimine koosneb ühest võttest künnist. Vabanevad põllud küntakse viivitamatult normaalsügavuselt. Juhul kui on tegemist halvasti hooldatud põldudega ja esineb umbrohtusid, peab kündma eelkoorlitega varustatud adraga. Samuti tuleb talitada ka hilja koristatud teraviljapõldudel. Sügisesest mullaharimise kvaliteedist sõltub järgnev, kevadine harimine olulisel määral, mistõttu sügisese mullaharimise kvaliteedile esitatakse õigustatult suuri nõudeid. 14) Suviteraviljade külvieelne mullaharimine Normaalne mullaniiskus on vajalik igale kultuurile. Seepärast kujuneb mulla veevarude
Maapinna temperatuuri erinevuse mõõtmist on kasutatud praktikas ka allikalise toitumise korral lisaabinõude sellise piirkonna määramiseks. Liigniisked maad on raskesti haritavad. Nende kandvus on väiksem, eriti kevadiste põllutööde ajal. Ka vihmasel sügisel on nendel maadel saagi koristamine raskendatud. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu on liigniisketel maadel kasvavad taimed kidurad ning haigustele vastuvõtlikud. Kultuurtaimede nõrgema kasvu tõttu on liigniisketel maadel palju umbrohtusid. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud, põhjustades reumaatilisi ja ka teisi haigusi. II Teema: suublad ja eesvoolud (kraavid ja kanalid) 9)Milline on olnud veejuhtmete reguleerimise vajadus ja põhjused? Reguleerimise vajadus oleneb kasutajast. Veereziimi muudetakse kas suurendades läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase
muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha. Valge ristik suudab siduda lämmastikku. Lämmastiku sidumine vähendab pinnase leetumist ja takistab mõne muruhaiguse levikut, mida väetised muidu soodustavad. Selletõttu peetakse teda kasulikuks murutaimeks. Ta suudab koguni teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Seetõttu vaesestab valge ristik maastiku bioloogilist mitmekesisust, eriti viljakal pinnasel. Ja vastupidi: valge ristiku puudumist peetakse bioloogilise mitmekesisuse tunnuseks. Ristikuõied meelitavad ligi mesilasi. Paljajalu võib niimoodi mesilasele peale astuda, misjärel mesilane astujat jalatalda nõelab. Seetõttu ei peeta mõnel pool 22 valget ristikut (nagu teisigi ristikuid) murus soovitavaks. Valge ristik on
Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8 -esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada:
Lehmakarjamaal leviv võilill ei talu lammaste tihedat ja madalat kärpimist. Vanade, võilillede poolt risustunud rohumaade karjatamisel lammastega langeb ta taimikust välja. 3.2.5. Karjatamise läbiviimine Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Märgadel aladel lambaid pidevalt karjatades nad haigestuvad. Paljudel juhtudel kasutatakse lambakarjamaaks looduslikke alasid. Tänapäeval on palju vanu kultuurrohumaid. Kui neil ei ole lammaste karjatamist segavaid tülikaid umbrohtusid (ohakad, takjad), siis süsteemikindla karjatamise ja hooldamise tagajärjel kujuneb sellisest rohumaast rahuldav lammaste karjamaa. Tiheda kärpimise ja hooldusniidete tagajärjel langevad kiiresti välja kõrgekasvulised ja lammaste söödaks mittesobivad kõrrelisteliigid kui ka rohundid. Rohu tagavara peab olema 3...5 tonni hektari kohta (s.o. 3...5 kg rohtu 10 m2 kohta). See ei ole suur kogus ning seetõttu peab rohu kõrgus olema lammaste karjatamisel kuni 10 cm
liblikõieliste ees · Karjamaal eelistavad nad süüa karjamaarohu ülemist fronti · Kitsede ja veiste kooskarjatamisel tuleks kitsi karjatada enne veiseid, · Kitsede ja lammaste kooskarjatamisel tuleks kitsi karjatada enne lambaid · Kitse eripärad rohusöötade tarbijana · Kitsedel on tolerantsus kibedamaitseliste, kõrgema tanniini sisaldusega taimede söömisel, mistõttu võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid- hea söötis põldude puhastaja · Karjamaadena eelistavad kitsed künklike, ebatasaseid karjamaid · Kits ei ole võimeline hästi seedima raku kestaaineid nagu veis või lammas, sest sööt on vatsas lühemat aega- vaid põhu söötmine ei taga kitse elatustarbe rahuldamise · Seega põhk ei sobi kitsedele heaks rohusöödaks ning päevased põhu kogused võivad olla väiksed (ca 0,5 kg)
Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad. Millised taimed kasvavad niidul? Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi.
Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud. Ovraagi sügavus võib ületada 10 m, pikkus ulatuda mitme km-ni. Tugevate vihmade tagajärjel ovraag pikeneb ja haruneb, tükeldab põllupinda ning rikub teid jm. rajatisi. Esimesena uhutakse ära kõige peenemad mullaosakesed ja huumus, järele jäävad jäme liiv, kivid. Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga suured põllud tuul, kallakud erosioon. 2. Karjatamine aladel, kus sademeid on liiga vähe, et kasvatada kultuurtaimi. Liiga suured loomakarjad söövad ära rohkem, kui jõuab uuesti rohtu kasvada, ka lõhutakse sõrgadega rohukamar. 3. Metsade raie metsakate on eriti tõhus erosiooni tõkestamiseks, hoiab mullaniiskust, kõrvaldab
annaabi.ee 
