Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel). 100200 mm/a. Sademed lumena. Pooluste ümbruses puhuvad idatuuled. Tuul on tugev kuni 70 m/s ( lage,avatud maastik). Võib näha maalilisi virmalisi. Polaarpäevpolaaröö
mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel.
Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts, polügonaalsood, palsad, aapasood, pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, külmakõrbevöönd, tundra, metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral.
hulga piirjoonte või murdepunktide, mis ähvardavad kaasa tuua -1- kataklüsmilisi tagajärgi. Nende sekka kuuluvad arktilise jää või Gröönimaa jääkihi prognoositust nobedam sulamine, igikeltsa kiirenev sulamine, India monsuuni lakkamine, Amazonase vihmametsade hukk ja Euroopasse sooja ilma tuua aitavate merehoovuste peatumine. Kõige tõenäolisem neist võimendavatest mõjudest asub Arktikas, kus maailma soojenemine on toimunud kiiremini kui mujal maailmas. Kuna erevalge merejää peegeldab tagasi enamiku päikesekiirtest, jahutades nii planeeti. Kuid sulav jää jätab paljaks tumedama mere, millesse imendub rohkem soojust, mis põhjustab jää sulamist, paljastades nii veelgi suurema veepinna soojenemisspiraal, mis hakkab kiiresti toimima iseenesest. NASA raport näib seda tagasisideahelat kinnitavat. Selgem kinnitus avaldati
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides
Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda
Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud 40 protsenti. Nafta- ja gaasitootmine toimub Põhjameres, Norra meres ja Barentsi meres. Norra tehnoloogia on kogunud rahvusvahelist kuulsust Norra veealuse tehnoloogia tarnijad on maailmaturul juhtivatel positsioonidel. 2007. aastal ulatus Norra tarnijate käive 195 miljardi Norra kroonini, millest pool tuli rahvusvahelistelt turgudelt. Arktika maavarad Arktikas paiknevate maavarade vastu muutus huvi suureks 2008. aastal, kui USA Geoloogiakeskus (USGS) avaldas uuringu, milles väidetakse, et „ulatuslik Arktika mandrilava võib moodustada geograafiliselt suurima seni avastamata nafta ala kogu maailmas”. USGS andmetel võib Arktikas leiduda 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit vedelal kujul maagaasi. See tähendab, et
Osoonikihi hõrenemine Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam.
Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
Õistaimedel on vedelike transportimiseks trahhed. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt . Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil. Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki. Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Eestis kasvab umbes 1400 liiki. Millised õistaimed kasvavad Eestis? Kasvavatest õistaimest enamik on kahe idu lehelised. Meie üks peamisi õistaimi on rukkilill. Üheidulehelised on kariloomadele söödataimeks. Teisi õistaimi kasvatatakse silmarõõmuks. Mis tähtsus on õistaimedel?
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida.
KLIIMA SOOJENEMINE GEOLOOGIDE ASPEKTIST Mis on kliima soojenemine ? Maapinnalähedase temperatuuri tõus 1906. ja 2005. aasta vahel on temp. tõusnud 0.74*C Põhjustatud CO2 konsetratsiooni suurenemisest Aastaks 2100 eeldatakse temp. tõusu kuni 6.4*C võrra Tagajärjeks oleks veetaseme tõus ja liustike sulamine Päikeselaigud Jahedad ja tumedad intensiivse magneetilise aktiivsusega piirkonnad, kus toimub palju päikesetorme. Ilmuvad peamiselt rühmadena Kestavad mõni tund kuni mitu kuud Tektoonika Ehk tektoonilised liikumised ehk laamade liikumised Uurib maakoore ehitust ja arengut Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul mõjutab kliima soojenemine enim Vahemere piirkonda ja Skandinaaviamaid. Erinevused suve ja talve vahel on tulevikus suurimad just Skandinaavias ja Ida Euroopas, ent suvel tõusevad temperatuurid enim Vah...
Külmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järg...
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
praeguseni laieneva turismiga. Inimtegevus jää- ja külmakõrbes on raskendatud, sest seal valitsevad tugevad lumetormid, mis tõttu ei näe inimene endast rohkem kui paari meetri kaugusele. Inimtegevus on raskendatud ka selle tõttu, et seal on koguaeg temperatuur alla nulli kraadi ja sellise temperatuuriga on väga raske ringi liikuda, pead kas ennast väga paksult riidesse panema, või mingi masinaga liikuma kohta, kuhu minna soovid. Arktikas on inimtegevus raskendatud ka see tõttu, et sa pead koguaeg valvel olema, et sa mingi jääkaru või muu kiskjaga kokku ei sattuks. Inimtegevus avaldab loodusele väga palju mõju. Näiteks eelmise sajandi intensiivsest vaalapüügist, nüüd on olukord juba parem, aga see ei ole hea, kui vaalu edasi püüda, võib juhtuda see, et maailma suurim imetaja, vaal, sureb välja. Et inimesed saaksid kahe hoone vahelt liikuda on sinna pandud kaks neooni värvi(nt. Neoon
Riigihümn O Canada Pealinn Ottawa Pindala 9 984 670 km2 Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.
28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm
Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala. Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Inimesed tegelevad kõrbes rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad veekogud ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Mis pill see on? VASTUS: Kitarr Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Justin Bieber Mis on pildil? VASTUS Mis on pildil? VASTUS: Harf Mis bänd on pildil? VASTUS Mis bänd on pildil? VASTUS: One Direction Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS: Jah Kus elavad jääkarud? VASTUS Kus elavad jääkarud? VASTUS: Arktikas Kas karu magab talveund? VASTUS Kas karu magab talveund? VASTUS:Jah Mis tõugu koer oli Komissar Rex? VASTUS Mis tõugu oli Komissar Rex? VASTUS: Hundikoer Maismaa suurim imetaja VASTUS Maismaa suurim imetaja VASTUS:Elevant Mis loom on pildil? VASTUS Mis loom on pildil? VASTUS: Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS
olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis aga takerduti triivjäässe, laev uppus ning hollandlased olid sunnitud esi m este eurooplastena Arktikas talvituma. Kevadel hakati paatidega liikuma tagasi ja sel teel Barents suri.
Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge su...
Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja seetõttu ei külmu. Termatoom elab merepõhja läheduses ja toitub väiksematest kaladest ja loomsetest jäänustest, ka hülge väljaheidetest. Kui veetemperatuur tõuseb 10 kraadi siis ta sureb. Polaaralal elavad loomad sõltuvad merest ja polaarmered on rikkad planktonist. Antarktikas on elutingimused karmimad kui Arktikas. Randtiir kasvatab pojad üles Arktikas ja lendab siis maailma teise otsa Antarktikasse uuesti suve nautima. Kormoran on lind , kes ajab vee all ujudes kalu taga. Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe avarustel hakkab jää sulama, kuid igikelts ei sula kunagi täiesti, vaid ainult maapinnale, taimed kasvavad vaid 1 kuu jooksul.
kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Arenenud riik Arengumaa Iseloomustavad näitajad Riigi nimi Kanada Riigi nimi Egiptus Rahvaarv 2009 33,487,208 78,866,635 Mitmes riik rahvaarvult 36 16 Kui palju on rahvaarv 1 373 364 7 928 360 kasvanud 1995-2010 Loodetav eluiga 81 Life expectancy at birth 72 Sündimus Crude birth rate (per 1,000 10 25 population) Suremus 8 5 Crude death rate (per 1,000 population) Imikusuremus Infant mortality rate...
Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama. Ema ettevaatlikkusest hoolimata langevad vahel grislipojad vanade ja üksikute isakarude ohvriks. Esimese talve veedavad karud ema koopas, vahel isegi rohkem. Grislid elavad kuni 30 aastat vanaks. Grisli jääkaru Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu
Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, m...
maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks. Aafrika, Sahhara. Manner soojeneb rohkem ja seal tuleb soojem õhku ookenaidele. Polaaraladel liustike sulamine. Antarktika sulamisel tekib palju külm vett,mis liigub ekvaatori poole. Arktikas tekib seda vähem. Soolsus-keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). auramine,sademete hulk,jõgede sissevoolust,jää sulamisest. Veeringlus- koosneb eri lülidest. sademed-suur osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna taga,kuid isa ka õhuga maismaale.Auram-toimub
Kooli nimi Osooniaugud Klass Nimi Õpetaja: Nimi Koht Osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt ...
Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda hingata. Imetatakse aga vee all. Piimas, mida pojad joovad, on väga palju rasva ja valku ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda. Delfiin elab kuni 30- aastaseks. Delfiinid ja inimesed Igal aastal hukkub tuhandeid delfiine kalurite võrkudes. Aegajalt juhtuvad terved delfiinide parved randadele. Väga harva õnnestub neid päästa. Arvatakse, et randumine on delfiini kajaloodi vigastuse tagajärg, mille põhjustajaks olla laeva radar. Delfiinil
Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult paljude ekspeditsioonide lugemine, ka Nansenilt oma ekspeditsioonile toetuse saamine andsid Amundsenile piisavalt enesekindlust, et võtta ette reis vallutamaks Loodeväila. Kuigi Roaldil oli raha vähe leidus siiski ka neid inimesi kes temasse
1999. aasta novembris Eesti Päevalehes. Faktid, mis tõendavad asjaolu, et on kliima on muutumas, on järgnevad. Paleontoloogilised andmed kinnitavad, et Maa õhkkond ja kliima ei olnud püsivad. Aastatuhandeid varem oli soojadel perioodidel arktiliste alade aastane keskmine temperatuur 7-13° C, aga kõige külmemal kuul, jaanuaris oli õhusooja 4-6 kraadi. See tähendab, et kliimatingimused Arktikas erinesid kaasaegse Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga. Rääkides olulisematest põhjustest, saab välja tuua mitu markantset hüpoteesi. Üks neist
Inimene on sõltuv tehnikast. Kuid me kipume unustama, et oma liigse energia tarbimisega kahjustame me oma koduplaneeti Maad. Viimasel ajal on jutuainet andnud globaalne soojenemine. Inimene oma priiskava ja raiskava eluviisiga kulutab planeet Maa varusid. Süsihappegaasi hulk atmosfääris järjest suureneb, ülemaailmne keskmine temperatuur kasvab. ,,Planeet Maa" saatest olen kuulnud, et kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma kuue kraadi võrra, sulavad jääväljad Gröönimaal ja Arktikas. Üleujutusvee alla jääks mitmeid miile rannikualasid, põhjapoolsed taime- ja loomaliigi kooslused häviksid. Selline vaatepilt oleks kohutav, kuid vägagi reaalne lähitulevik. ,, Oh aegu, oh kombeid!" Cicero appikarje on vägagi paikapidav. ,, Musta kulla" varud on peaaegu otsakorral. Suuremad varud on alles jäänud poolustel, kus riikidevaheliste kokkulepete tõttu on nafta ammutamine keelatud. Inimkonnal oleks aeg midagi uut välja mõelda, mis oleks keskkonnasõbralikum
kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast. Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%5,0%. Piimaloomad Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas ja kits, peamiselt Aasias veel pühvel ja ka hobune, kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima. Konserveerimine ja piimasaadused Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad
kindel, et olete vabanenud kassitapust. Tema seemned võivad mulla sees püsida idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime ilmumisega. Levi, kasvukoht ja paljunemine Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud
4 Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus. Viimased andmed tema asukoha kohta saadi meeskonnalt 18. juulil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt. Roald Amundsen on kirjutanud oma uurimisreisidest raamatuid (näiteks ’’Minu elu polaaruurijana’’, 1927). Tema nime kannavad meri ja laht Antarktikas , laht ja nõgu Arktikas ning USA polaarjaam Antarktikas. Kokkuvõte Roald Amundsen sai elukutseliseks polaaruurijaks ning saavutas laialdase tuntuse. Võrreldes paljude Roaldi konkurentidega mõtles ta läbi oma pooluseretke pisiasjadeni. Erilist tähelepanu oli pööratud toiduvarule, mille pidi olema varutud rohkem kui vajati. Väga rangelt oli peetud töötamise- ja puhkuseaegu, mille tõttu jäi ekspeditsiooni meeskonnal piisavalt jõudu
ÖTde produktsiooni hindamine, kuhu on kaasatud eksperdid, ning milles uuritakse täpselt kõiki elupaiku, annab täpseid tulemusi Looduslike ressursside jätkusuutlik kasutamine ning bioloogiline mitmekesisus põhinevad ideel, et looduse poolt pakutavad teenused ei vähene aja jooksul. Jätkusuutlikuse kindlustamise saab seada jätkusuutliku maastikuplaneerimise, kus toimub järjepidev ÖT tootmine, eesmärgiks. Siiski on vaieldav, kas eraldiste loomine piirkondades nagu tundrametsad Arktikas, saab jätkusuutlikult kasutada. Vajalik on uurida ÖTde mõju inimese heaolule, vältimaks maakasutusest tulenevaid konflikt. Isegi raskema maakasutuse puhul tuleks vältida suuri koormusi, et need maapinda veel drastilisemalt ei muudaks. ÖTde kontseptsiooni kasutamisel on suur potentsiaal, arendamaks uurijatele uusi vahendeid töötamiseks. See aitab ökosüsteemi karakteristikuid ning selle mõju inimese heaolule, paremini arvesse
Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Polaarvöötmed Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifi...
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis
Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu
3 Üldist osoonikihi kohta 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas Osoonikihi olukord polaaraladel Osoon on teistest gaasidest raskem, seega on raskusjõu mõju osoonile tugevam ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
