JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega loomades 5. Raku-ja organismisisese stabiilsuse tagamine, nt raku siserõhu tagamine, kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu 6. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele. Nt: Ahven, vesikuusk, järvekarp 7. Vesi osaleb kliima kujundamisel. Nt: Pilvede teke
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
* filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi Kehakatte Mantel Mantel Mantli Kaheosaline jäänused koda Toit Taimed Kalad ja Taime lehed Ainuraksed selgroogsed ja viljad ja vähikesed Hingamiselu Kops Lõpused Kops Lõpused nd Liikumine Roomab jala Raketi Roomab jala Jalaga
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
__________________________________________________________________________ Peajalgsetel on jala asemel kombitsad.___________________________________________ __________________________________________________________________________ Karpidel ulatub pea karbipoolmete vahelt välja.____________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle seatigu ja järvekarpi. Seatigu Järvekarp Elupaik Mis kaitseb keha? Millest toitub? Hingamiselundid Kuidas liigub? 7. Milleks on inimene karpe kasutanud ja kasutab tänapäevalgi? 1. 2. 3. 8. Kirjuta lünka sobiv sõna. Peajalgsete limuste hulka kuuluvad___________, _______________ ja ____________. Kõik nad elavad soolastes ______________. Omapäraks on nende kiire liikumisviis ______ _________ põhimõttel. Kalmaar ja seepia on varustatud erilise___________, mis toodab tinditaolist nõret.
Apteegikaan päriskaan lõugkaanlased neelkaanlased Harilik vihmauss vihmauss vihmauslased haplotaxida Harilik mudatupp mudatupp mudatuplased haplotaxida Hobukaan hobukaan kirjukaanlased Hirudinida Suur-seatigu Suur-seatigu vööttigulased kopsteod Harilik viinamäetigu viinamäetigu vööttigulased kopsteod Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised
Sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Otsene ja moondega areng Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood Moondega areng soodustab levikut: vastsed elavad vabalt (hüdra) või on parasiidid(järvekarp) Otsene areng: inimene Moondega areng: (konn, rohutirts, liblikas) Populatsioon ja liik Ühisel terriotooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid moodustavad populatsiooni. Näiteks: Alutaguse metsa kuuse, jänese vm populatsioon Liik on organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb teistest liikidest mitme tunnuse poolest. Näiteks: pruunvetikas, põlisadru või Balti lamekarp
Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel
2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi
TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks? Kõige rohkem sugulisel paljunemisel, sest viljastumisel kombineeruvad emas ja isasorganismide geenid ja kromosoomid
liivakuklane on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja
Harilik mudatupp Mudatupp Mudatuplased Vöösed Rõngussid Loomad Tubifex tubifex Tubifex Tubificidae Tubificida Clitellata Annelida Animalia LIMUSED 2 Harilik järvekarp Järvekarp Jõekarplased Jõekarbilised Karbid Limused Loomad Anodonta anatina Anodonta Unionidae Unionoida Bivalvia Mollusca Animalia Harilik loigutigu Loigutigu Tüüsilmalised Teod Limused Loomad Aplexa hypnorum Aplexa Physidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia
Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomad söövad settinud orgaanilist ainet ja sellega seotud mikroobe, vetikaid, planktonloomi, suurtaimede kudesid ja üksteist Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu selle kuhjumisele veekogu põhja. Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi ja purustades neid mehaaniliselt peenemateks osakesteks Põhjaloomad puhastavad otseselt vett planktonorganismidest,
3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse.
lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5
Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] 9 Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1]
kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1]
nad hingamiseks õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma. Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu. Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva. Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad. 7 Karbid Elavad veekogude põhjaliivas.Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid. Karbi koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht, selle all on portselankiht ja sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht. Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad filtreerivad endast läbi vett. Veest saavad
Limused: teod, karbid ja peajalgsed Leidub kõikjal, enamik soolases vees, vaid teod maismaal, peajalgseid Eestis pole Pehme keha, siseorganeid katab õhukenahakurd-mantel Enamikel jalg ja koda, koda on lubiainest, kaitseb osadel muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja
röövik vahepeal! nukk valmik Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood Moondega areng soodustab levikut: vastsed elavad vabalt (hüdra) või on parasiidid(järvekarp) Bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents biotoobi suhtes (nt kullesed ja konnad); 2. Väheneb konkurents toiduobjekti suhtes (liblikaröövik toitub haljasmassist, valmik nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5
soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5. Vihmausside tähtsus looduses ja inimese elus. looduses: kobestab mulda, parandab mulla viljakust, paljud loomad toituvad temast. Inimese elus: rikastavad mulda, kalapüügiks. 6. Nimeta üks looduskaitse all olev karp Eestis. Mis teda ohustab? hari-järvekarp, veekogude eutrofeerumine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) 7. Millised loomad kuuluvad lülijalgsete hulka? Vähid, ämblikulaadsed, putukad. 8. Nimeta lülijalgsete kaks ühist tunnus ja üks erinev tunnus. ühised tunnused: lüliline keha, kitiinkest. Erinevus: vähkidel on sõrad. 9. Jõevähi kaitse ja teda ohustavad tegurid. (lk 48) ohustav tegur: parasiitseen (põhjustab vähikatku, mis tapab). Kaitse: 10
caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae) terrestris) (Lumbricus) harilik järvekarp (Anodonta järvekarp (Anodonta) jõekarplased (Unionidae) anatina) söödav südakarp südakarp südakarplased (Cardiidae) (Cerastoderma glaucum) (Cerastoderma) söödav rannakarp (Mytilus rannakarp (Mytilus) rannakarplased (Mytilidae) edulis) harilik viinamäetigu (Helix viinamäetigu (Helix) vöötigulased ( Helicida) pomatia) must seatigu (Limax seatigu (Limax) nälklased (Limacidae) cinereoniger)
44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett 5)ei tohi luhalt võetud kõrt näksida 45) Vihmausside tähtsus looduses 1)mulla kobestajad 2)parandavad mulla viljakust 3)mullas, kus pole vihmausse, ei kasva taimed hästi 4)loomadele toiduks 46)Kohatumused Limused 47) Limused:1) teod(kiritigu) 2) karbid(järvekarp) 3) peajalgsed(kalmaar, seepia, kaheksajalg) Teod 48) Ehitus: Tigudel on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. Mantel- teo keha ümbritsev eriline nahakurr ehk mantel Jalg- teo liikumiselund Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine
6 Loomastik 2.6.1 Putukad Putukaid on Karula rahvuspargis registreeritud 518 liiki, millest suurema osa moodustavad liblikalised ning mardikalised. EPR'i on kantud 34 kaitsealsut liiki, millest suure osa moodutsab kiletiivalise selts. Tähelepanu väärib rahvuspragi palukuklase kolooniakompleks oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest (4). 2.6.2 Teised selgrootud Karula veekodudes elab 11 liiki karpe ja 26 liiki tigusid, neist haruldaste liikide alla kuuluvad õhuke järvekarp ja keeris-lametigu. Kaane on Karulas leitud kaheksa liiki, vähke kolme liiki, kellest suurim ja tuntuim on jõevähk (4). 2.6.3 Kalad Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt
setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Enamik karpe on lahksoolised. Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne. Süstemaat Alamklassid Anomalosdesmata Cryptodonta Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe) Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe) Palaeotaxodonta Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid) Hari järvekarp Kiiljas ovaalse kujuga, peenem ots moodustab nokisetaolise lohu. Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust. Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge. Suur järvekarp Ovaalse , munajas- kiilja kujuga. Pealt kollakasroheline kuni rohekaspruun. Pärmutterkiht sinakasvalge, määrdunud välimusega. Koor suhteliselt õhuke. Kasvab kuni 20 cm pikkuseks. Õhuke ebajärvekarp Ovaalse, otsast sirglõikelise nürinurkse kiilu kujuga.
N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37. Kuuluvad erinevasse alamklassi
_______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm
alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. 14. Järvedele iseloomulik loomastik. ainuraksed: viburloom, ripsloom. Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Paelussid . zooplankton, pisikaan, hobukaan, apteegikaan, mateltigu, harilik keeristigu, kiil-labatigu, rändkarp, suur järvekarp, kiiljas jõekarp, vesikirbulised, aerjalalised, kirpvähk, jõevähk, vesiämblik, hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur, peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde
Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1. esimeste kõige lihtsamate rakkude teke 5
Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhjaloomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud organismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod), tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt karpkala. Ainuraksed: viburloom, ripsloom; Ümarloomad: keriloom; Limused: suur-järvekarp, kiiljas jõekarp, harilik keeristigu, rõõne keraskarp, napptigu, vesiking, jõe ematigu Üliharuldane „Punase raamatu“ liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Lülijalgsed: jõevähk (levila on tunduvalt ahenenud ja arvukus langenud), vesikakand, putukate
levik ning tähtsus karpide ja tigude veeloomad; kiritigu, jätkusuutlik areng http://koolielu.ee/waram 25 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile looduses ja välistunnuste nälkjas ja järvekarp kujundada arusaama u/view/1-6d30bd62- inimtegevuses võrdlus jooniste Keeleõpetus loodusest kui 88c1-4157-96a5- Mõisted: lihtsilm, põhjal. võrdlemine ja terviksüsteemist 27ca6015d5be kombits, tundel 2) Arutelu: karpide üldistamine, Teabekeskkond: 2) Martin. M., Toom;
• Kiritigu , Kiriteol on tume jalg • suur seatigu on Eesti suurim, ligi 20 cm nälkjas. • Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi) , teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida hoiavad koos elastne side ja tugevad lihased. Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku, rahulikus olekus on need avatud. Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja
1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp. Suhtes stenotermne (külmas vees)- jõeforell; eurütermne (nii soojas kui külmas)- ahven. Soolsuse suhtes stenohaliinne (ei esine meres)- järvekarp; eurühaliinne (nii magevetes kui ka Balti meres)- keeristigu. -fiilsed e. fiilid (midagi eelistavad liigid)- nt. termo-, krüo-, halo-, reofiilid (sooja-, külma-, soola-, voolulembesed liigid). -foobsed e. foobid (midagi vältivad) -biondid (ainult mingites kindlates tingimustes elavad),nt. hüdrobiondid (vees), termobiondid. Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes,
aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline. Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga. Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad tähtsat osa zooplanktonis ning kalade toidus. Aerjalalisi, kes samuti moodustavad zooplanktoni ühe põhikomponendi ning on tähtis kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki.
Karbihambad on neil enamasti hästi arenenud, kojapoolmed kumerad. Mõned rühmad asetsevad merepõhjal kupuga allapoole ja neil esineb sümbioos üherakuliste vetikatega. Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid. Esindajad: liiva uurikkarp Mya arenaria, balti lamekarp Macoma baltica,keraskarp g. Sphaerium, herneskarp g. Pisidium. Hõimkond: Sammalloomad BRYOZOA Koloonialised vormid. Koloonia moodustavad loomikud e zooiidid. Nende hulk koloonias võib ulatuda miljonini. Koloonia formeerub vegetatiivse sigimise teel
Toit seeditakse maos ja sooltorus, mis asuvad spiraalses kojas. Kiriteod söövad taimelehti ja küopsenud vilju. Maismaateod hingavad kopsudega, veeteod aga lõpustega. Paljunemine Teod on lahksugulised. Kehas asuvas sugunäärmes valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Teod vahetavad paaritumise ajal seemnerakke ning munad muneb tigu mulda. 32. Karbid Karbid saavad elada ainult vees. Eesti mageveekarpidest on kõige suurem järvekarp. Karpi katab lubiainest kaheosaline koda, mis on ühendatud elastse sidemega. Ta avab ja suleb koda eriliste sulgurlihaste abli. Need on nii tugevad, et kinnist karpi pole võimalik kätega lahti tõmmata. Koja all on mantel, mis ümbritseb karbi keha. Nad hingavad lõpustega ja toitu saavad läbi mantliõõnest liikuvast veest. Karbi tagaosas on kaks avaust, mis jäävad avatuks ka siis kui karp koja sulgeb väljavooluava, mille kaudu liigub karbist vesi välja, kandes ära
annaabi.ee 
