Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks
või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/raba.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_raba · http://wwx.sakala.ajaleht.ee/071004/esileht/50127
kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla. Siin on autor maininud ka Alam-Pedja. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.bio.edu.ee www.envir.ee Tänan tähelepanu eest Linnaosa, kus elad Pirita minginoob565656 Sisukord: · Taimed · Loomad · Toitumisahel · Midagi huvitavat · Kasutatud kirjandus Taimed Tatari piimikas Laialeheline neiuvaip Pirita rannas on endale Alal kasvab mitmeid kodu leidnud tulnuktaim õistaimi, üks tuntumaid tatari piimikas. See on neist on Eestis väga haruldane, Laialehine neiuvaip. tegelikult kasvab ta enamasti Lätis. Loomad ja linnud Naerukajakas Kühmnokk-luik Naerukajakas on Pirita Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks ranna põhiline elanik, kes tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv sööb kala ning putukaid ja must kühm
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOPIHL SOOVOHK KOLVOHUM Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level
Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Taimed Tumepunane neiuvaip Palu- liivkann Nõmmnelk Vesilobeelia Järv-lahnarohi Linnud · Kaitsealustest lindudest võib kohata musträhni, valgeselg- kirjurähni ja väike-kärbsenäppi. Kalad
● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud ● Soodes palju käpalisi (harilik käoraamat, soo- neiuvaip) Loomastik ● Mitmekesine põhjaelustik meres (kirpvähid, karbid) ● Rannaniidud olulised pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele ● Puisniitudel palju rohttaimedest toituvaid putukaid ● Jäänukjärved lindudele tähtsad pesitsus- ja toitealad ● Madalsoodes palju putukaid ning ämblikulaadseid Foto autor: M.. Kose http://www.keskkonnaamet
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu
Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca kollakas sõrmkäpp Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina leeder-sõrmkäpp (hävinud) Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip Epipactis helleborine laialehine neiuvaip Epipactis palustris soo-neiuvaip Epipogium aphyllum lehitu pisikäpp Goodyera repens roomav öövilge Gymnadenia conopsea harilik käoraamat Gymnadenia odoratissima lõhnav käoraamat Hammarbya paludosa sookäpp Herminium monorchis harilik muguljuur
kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades,
Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9
elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit. Nimekiri veel mitmetest selles vallas leiduvatest kaitsealustest liikidest: vööt-põõsalind, niidurüdi, suurkoovitaja, punaselg-õgija, liivatüll, väikekajakas, väiketiir, jõgitiir, randtiir, ristpart, sarvikpütt, punajalg-tilder, kodukakk, kanakull, hiireviu, sookurg, karukell, lääne- mõõkrohi, liht-randpung, niidu-asparhernes, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, lood- angervars, rand-soodahein, randtarn, harilik porss, emaputk, kaunis kuldking, aas-karukell, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur-käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp, hall käpp, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti- sõrmkäpp, metsõunapuu, künnapuu. 8 5. ETTEVÕTLUS Pihtla vallas asub Eesti üks parimaid põllumajandusettevõtteid Kõljala POÜ, kelle kasutuses on 1500
Kooslus Sood Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib siinkandis liikudes sattuda künka nõlval algavale allikasooribale või järve ümbritsevale õõtsik-sooribale, harvem siirdesoo- või rabalaigule. Kuigi siinsete soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus. Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja
Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik. Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad, mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi). Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 6 Tähtsamad lisajõed: Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest), Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest),
saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad. 7 Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe- lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50. Hiljuti raputas meie seeneteadlasi üle aastate üks tähelepanuväärne avastus. Nimelt
Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht. Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv. Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas. Soodes kasvavatest käpalistest on kõige tavalisem soo-neiuvaip. Sood ümbritsevates hõredates lehtmetsades õitseb juuni alguses kauni õiega kuldking, varjulisemates kohtades pruunikas pesajuur. Enamik soolindudest elab selle kõige lagedamas ja niiskemas osas. Rabivere rabas pesitsevad kaitsealustest lindudest sookurg, teder ning rüüt.
Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat, soohiilakas ; kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp , soo-neiuvaip . Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat . Lk 4 Lk 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.viidumae.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Viidum%C3%A4e_looduskaitseala Lk 6
aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina). Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soohiilakas (Liparis loeselii); kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, D. maculata, D. russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Metsad Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu
Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena.
Sk. Käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred. Lehed vahelduvalt, rööproodsed. Õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu. Vili kupar, seemned väga pisikesed. Palju epifüüte, neil esinevad vett absorbeeriva koega kaetud õhujuured. Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga. Lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole. Õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad. Vili: pähklike. N: põistarn, niitjas tarn, lakktarn, lünktarn, jänestarn, luhttarn, rebasttarn, karvane tarn, harilik
Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum harilik ungrukold, Huperzia selago Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis Karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa, direktiiviliik Madal unilook, Sisymbrium supinum, direktiiviliik Nõmmnelk, Dianthus arenarius, direktiiviliik
lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004). Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna
maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae) siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae) harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised
Looduslikult kasvasid siin kunagi lootammikud ja salukuusikud. Sajandite vältel asendusid need põllu-,heina – ja karjamaadega. Kujunesid puisniidud ja looniidud. Praegu on suurimad alad looniitude all, eriti paekalda lähedal. Metsadest on levinud salu – ja loometsad, aga ka pohla – ja mustika - männikud. Loometsades kasvad palju orhideelisi – kärbesõis (Ophrys insectifera) ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe,
Mägi-kadakkaer; harilik kobarpea. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid • Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide ümberasustamine – tõmmu käpp; nõmmnelk, aasnelk, laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi bioloogiat ja elupaiganõudlust. Liigid peavad olema geneetiliselt mitmekesisesd, et looduses ellu jääda. Peab olema geograafiliselt lähedane materjal. Hiljem tuleks teha seiret. Kas populatsioon on pikas perspektiivis
Puistu koosseisus on iseloomulik laialehiste lehtpuude esinemine: jalakas, saar, tamm ja ka Eestis haruldane künnapuu. Keelemets on ürgmetsailmeline. Alustaimestikus võib mosaiikselt kohata siin salutaimi; maikelluke, salu-tähthein ja leseleht. Kevaditi katab metsaalust kaitsealune taim karulauk, mis on kergesti äratuntav oma spetsiifilise lõhna tõttu. Kaitsealustest liikidest esineb Lemmjõe keelemetsas veel harilik näsiniin, laialehine neiuvaip ja hajusalt harilik kikkapuu. soometsadeni. Jõgede üleujutusala piirkonnas levivad kogu Eestis haruldaseks muutunud lammimetsad: Lemmjõe keelemets, Pääsma laas, Karuskose ja Venesauna lammimets. Pääsma laas Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad Pääsma laanes naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu tüüp. Lammimetsade koosseisus
lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna
metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood- angervars (Lääne- ja Lõuna-Eestis), kõrge kannike (Lääne- ja Kirde-Eestis ning Järva- ja Raplamaal), tuhkpihlakas (Lääne-Saaremaal) III kategooria: kaunis kuldking, harilik näsiniin, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, palu-karukell, aas-karukell (kõiki nimetatud liike leiab üle Eesti) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi muldadel kasvavad loometsad? 2. Millisel aluskivimil paiknevad loometsad ja kuidas mõjutab see mulla viljakust, happesust ning niiskust? 3. Missugused puud domineerivad loometsades? Milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage puhmarinnet! 6. Loetlege lubjalembeseid alusmetsa taimi!
metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed
Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike
Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all Kaunis kuldking Rohekas käokeel Laialehine neiuvaip Kärbesõis Jumalakäpp Tõmmukäpp Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike
-esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks
veekogude liike. 89. Kaitsealuste taimeliikide näited I kaitsekategooria: rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, virgiinia võtmehein, silmjärvikas, pisilina, nõmmluga, Ruthe sõrmkäpp, suur paelsammal II kategooria: saaremaa robirohi, harilik luuderohi, jumalakäpp, tõmmu käpp, kärbesõis, punane ja valge tolmpea, niidu-kuremõõk, harilik jugapuu III kategooria: karukold, karulauk, tumepunane neiuvaip, nõmmnelk, põõsasmaran, valge vesiroos, väike vesikupp, väike vesiroos 90. Punane raamat. Eesmärk ja ülesanded. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Punase Raamatu ohukategooriad. Elupaigad ja ohutegurid Punane Raamat on dokument, kuhu kantakse kindla ala (riigi) ohustatud seene-, taime- ja loomaliikide ja nende alamliikide nimestik, üldjuhul koos andmetega nende taksonite leviku, bioloogia, ohutegurite ja kaitsevajaduse kohta.
annaabi.ee 
