KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavoo...
LIMUSED A 1. Limused elavad 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________ __________________________________________________________________________
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm
nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine: Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad
Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast.
Väga väike naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal MandriEestis. 2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 18 25 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades
2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt.
5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi Kehakatte Mantel Mantel Mantli Kaheosaline jäänused koda Toit Taimed Kalad ja Taime lehed Ainuraksed selgroogsed ja viljad ja vähikesed Hingamiselu Kops Lõpused Kops Lõpused nd
tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. 5,5 kiiresti kasvava keermega koda on tumepruun, kaetud heledate 10 – 22 mm 14 – 18 mm (kollakate) tähnidega ning tavaliselt (enamasti 18 – 25 (enamasti 12- 22 KIRITIGU ühe tumepruuni vöödiga. Teo mm) mm) kehavärvus on pruun kuni mustjashall. Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm
siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,ämblik,skorpion,toakärbes)Trahheed(rohutirts). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude abil(ämblikud,karbid, ainuõõssed,rohutirts) mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil(meriroos,käsn,hüfrad,korallid) Sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid?suguline--- pooldumine(meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra,korall). Mittesuguline---
· Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. 6 Teo munad. 6 KIRITIGU · pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm 7 VÕSA-VÖÖTIGU · koda kollane · pruunide pikivöötidega · vöötide arv ja kuju väga muutlik · koda võib olla vöötideta · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 19-21 mm 8 KIRJUNÄLKJAS · koda puudub · seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed
HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss
aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. 5 Teod Aiapidajate õudus unenägu Kuigi teod ja nälkjad on looduslikus aineringes toitainete mulda tagasi viimisel olulisel kohal, puutuvad aiapidajad kokku peamiselt nende elutegevuse negatiivsemaid emotsioone tekitava küljega. Isegi kõige suurem loodusesõber ei saa rahulikult vaadata, kuidas tema lilled, maasikad ning marjapõõsad kõhtjalgsete roaks langevad.
3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid)
44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett 5)ei tohi luhalt võetud kõrt näksida 45) Vihmausside tähtsus looduses 1)mulla kobestajad 2)parandavad mulla viljakust 3)mullas, kus pole vihmausse, ei kasva taimed hästi 4)loomadele toiduks 46)Kohatumused Limused 47) Limused:1) teod(kiritigu) 2) karbid(järvekarp) 3) peajalgsed(kalmaar, seepia, kaheksajalg) Teod 48) Ehitus: Tigudel on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. Mantel- teo keha ümbritsev eriline nahakurr ehk mantel Jalg- teo liikumiselund Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed
> Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt
Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas Metsaloomastik Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu- Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk
Kiiresti liiguvad, raketi põhimõttel. Vesi mantliõõnde, suruvad lihased järsult kokku, veejuga läbi erilise toru Kaheksa kombitsat, merepõhjas, pehme toeseta keha, poevad lihtsalt varju Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades,
3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 2) Limax cinereo-niger must seatigu 3) Limax maximus suur seatigu 11
loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi. _______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad
Kahjulik putukas: … e) Pärn. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 18 Peatükk 27. Kuidas selgrootud toituvad? Ülesanne 1. Miks vajavad loomad toitu? Toidust saab: 1) … 2) … Ülesanne 2. 2.1. Millest selgrootud toituvad? Täida tabel ja vasta küsimustele. Tabelis on 2 veergu ja 5 rida. Millest toituvad? Näited a) Taimedest Kiritigu, kartulimardikas b) c) d) 2.2. Millised selgrootud parandavad mulla viljakust? Millest nad toituvad? Ülesanne 3. 3.1. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub taimejäänustest ja mulla orgaanilisest ainest. Tal on kahe avaga seedesüsteem. Suu kaudu kehasse jõudnud toit lõhustatakse maos ja sooles. Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja. 3.2
läbi kojas.Seedeelundkond algab pea ajapoolel hingamisava pääseb õhk kopsu,mille rohkete paikneva suuga.Suuõõnes asuvad arvukad veresoonte kaudu satub õhuhapnik kitiinhambakesed.mis moodustavad verre.paljud veetõed higavad aga lõpustega. riivitaolise elundi ehk hõõrla.kiriteod sõõvad taimelehti ja küpsenud vilju, kraapides neilt hõõrlaga tükikesi.toit seeditakse maos ja sooltorus. Kiritigu sarnasus nälkjas Kiritel on koda silmad nälkjal pole koda Kombitsad Tald Pea kehaehitus Keha kiatseb keerdudega koonusjas koda,mis on tugevdatud lubiainega millesse ta ohukorral peitu poeb.koja all on mantel,mis ümbritseb keha mis tekitab koja.
Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1
Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3
levimiseks ja oogi elukutse paljunemiseks. 38. Limuste välistunnused, 1) Paaristöö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal:1) levik ning tähtsus karpide ja tigude veeloomad; kiritigu, jätkusuutlik areng http://koolielu.ee/waram 25 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile looduses ja välistunnuste nälkjas ja järvekarp kujundada arusaama u/view/1-6d30bd62-
Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla. Tigudel on hõõrel (imepisikesed riivilaadsed kitiinhambakesed) Nälkjad on teod, kellel pole koda, nende keha katab vaid paks limakiht. Enamus veetigusid hingavad lõpustega.Maismaatigu hingab kopsuga. Eestis elavaid tigusid: • harilik viinamäetigu viinamäeteol on hele jalg • Kiritigu , Kiriteol on tume jalg • suur seatigu on Eesti suurim, ligi 20 cm nälkjas. • Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi) , teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest
Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia
30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod. Teo välisehitus Koda, tugevdatud lubiainega ning ohu korral võib tigu sinna sisse tervenisti
Kopsteod kohastunud elule maismaal ja magevees. Lõpused kadunud,mantel talitleb kopsudena, hingates õhku, koja suue kaaneta. Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas
vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2
On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid. Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Lisa Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad seemnepakikesi, mida säilitavad erilistes seemnehoidlates. Kui munarakud on valminud, viljastavad partneri seemnerakud need ja kumbki tigu muneb munad mulda. Kuu aja pärast kooruvad väikesed teod. --- 54 Mis on sugulise paljunemise eelised? Sugulise paljunemise korral on iga järeltulija ainulaadne, st teistest mõnevõrra erinev.
annaabi.ee 
