"kuusesikk" - 4 õppematerjali

· Harilik võraürask · Harilik sipelgamardikas (toitub üraskitest) · Kuuse-kooreürask · Läikiv kuusesikk  Organismid II etapis: · Montescardia Organismid II etapis: tessulatella · Kännupess · Sileredulane · Tumepruun taelik · Koorelutikas · Kuusekõbjuk · Lapik hiilatriinu · Roosa pess · Ostoma ferruqinea · Naksurlane ·

Metsad

 Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu- Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas  Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind  Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas  Metsis Kägu

Puidu kahjurid

paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

 keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad