maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased
kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes
rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia
rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia
Koostaja: Juhendaja: Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades ...
huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal,
Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis
mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar, metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk,
tipmistel lehtedel!). See sammal kasvab hele- või puhasrohelise polstrina laane- ja salumetsades maapinnal, ka niitudel. Kuna eelistab savikat mulda võib tüliks olla savikale mullale rajatud õuemurus. Sambla varred on kuni 15 cm pikad, lamavad, enamvähem sulgjalt harunenud, teritunud tippudega. Okste ja varte tipud enamasti valkjad. Lehed lai-ovaalsed, järsult ahenenud, karvja tipuga. Erineb teravtipp samblast pehmemate varre otste poolest. Raiestikud uuenevad lopsaka rohukasvu tõttu peamiselt haava, halli lepa, ja arukasega. Rohurinde moodustavad laialehelised rohttaimed naat, tähtheinad, püsik- seljarohi, kopsurohi, lillakas, metstulikas ja kõrrelised - metskastik, luht-kastevars, saluhein, longus helmikas. LUHT-KASTEVARS Deschampsia caespitosa; nime päritolu: Deschampsia Prantsuse
Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena. Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises vähenenud põhjavee ja suurenenud sademetevee osatähtsus. Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid
koosnedes peamiselt pajudest, paakspuust, madalkasest (kohati) ja Lõuna-Eestis porsist. Sedges dominate the ground vegetation, often can we see such species as purple small reed, marsh bedstraw, yellow flag, bog bean, purplewort; the mosses are represented by Aulacomnium palustre, acrocladium Cuspidatum. Alustaimestikus domineerivad tarnad, tihti võime näha kasvamas selliseid liike nagu sookastik, soomadar, kollane vahumõõk, ubaleht, soopihl; sammaldest on esindatud soovildik ja teravtipp. BOG MOSS FORESTS - SAMBLASOOMETSAD The characteristic feature of this group of types is the presence a layer of bog peat not very well decomposed at least in the upper part of the stratum. Selle kasvukohatüübi iselomulik joon on lagunemata rabaturbakihi olemasolu vähemalt lasundi ülaosas. Bog mosses and dwarf shrubs dominate the ground vegetation and pine dominates the tree layer. Alustaimestikus domineerivad turbasammal ja puhmarinne ja puurindes
(Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harva saarega. Uuenemist takistab raiestike lopsakas rohukasv, peamiselt sõnajalad, h. naat, h. angervaks, jt. liigid. Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades 3000 tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa, istutades 2000 tk ha-le.
liigirikas kuid madal, samblarinne hea katvusega (palusammal, laanik, karusammal jt.) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid. Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn, harilik tarn; tedremaran, luhtkastevars), kus ka samblarinne (tüviksammal, teravtipp jt.). Gleistunud leetunud mullad Lkg Põllumaana kasutamisel: kuivendus, sügavkobestamine, lupjamine. Gleyic Podzoluvisols (WRB) Kultuurrohumaana kasutamisel ka kuivendamata, kuid tuleb valida sobivad liigid. Aquic Eutroboralfs jt. (ST) Huumuskate: niiske moder: kolme-neljakihiline 25 cm tüsedune kõdu + huumushorisont. 2,0% Eesti muldkattest, 1,9% haritavatel maadel
Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
