Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast. APTEEGIKAAN Oma nime on apteegikaan saanud sellest, et varem müüdi neid apteekides ja kasutati mitmesuguste haiguste raviks. Ravi eesmärgil pandi kaanid kehale ning lasti verd täis imeda. Sealjuures paisusid nad isegi hobukaanist suuremaks. Pärast kaani hammustust veritsevad haavad veel kaua aega ja sealt jookseb välja umbes sama palju verd, kui kaan imes. KAANIDE KASULIKKUS Kaane kasutatakse ravimisel ja neid kasvatatakse laborites ning müüakse apteegis. Apteegikaan, keda esineb väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus, kasutati juba vanasti inimeste ravimiseks
Tirivad tavaliselt lehti jne asju kaasa mis on toiduks teistele lagundjatele. Ühel hektaril elavad vihmaussid on suutelised tõstma maapinnale kuni 30 tonni aastas mulda. Paraneb mulla viljakus. Mullas kus pole vihamusse ei kasva hästi taimed. Teisi rõngusse Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka veel , nt mudatuplased kes on mõne cm pikkused. Nad sarnanevad välimuselt nendega. Neid söövad kalu ja on tähtsad aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest
- kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki · Puudub vaid kõre e juttselg-kärnkonn · Levinud: - tähnik- ja harivesilik
Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis
parapoode, kuhu kinnitub palju kitiinist harjaseid. Hulkharjasusse on kirjeldatud üle 10 000 liigi. Hulkharjasussid elavad peamiselt meres. Hulkharjasussise kehalülidel on liikumist hõlbustavad harjased ja hingamiseks vajalikud jätked. Valgust tajuvad hulkharjasussis silmadega. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: on põhjamudas kaevandajaid, vee filteerijaid ja rööveluviisiga liike. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine
Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte.
Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub
Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik.
Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
OSA LOODUSES: Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale. Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks
mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: § Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale §
Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks)
Sellega toovad vihmaussid pidevalt mulda alumistest kihtidest üles maapinnale ja parandavad nii mulla kvaliteeti. Erituselunditeks on metanefriidid. Hermafrodiidid, sigimiselundid ainult mõnedes lülides keha eesosas. Kopulatsioonil kattuvad ühise limakihiga ning vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlates. Munad munetakse vöö piirkonnas moodustunud limast kookonisse, kus need ka viljastatakse. Areng otsene. Vihmauss moodustab sigimisperioodil mitu kookonit. Klass: Kaanid. Erinevad senivaadeldud liikidest selle poolest, et nende keha ees- ja tagaosas moodustub iminapp. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Kokku on kaanil 33 kehalüli. Lihastik on hästi arenenud, kehaõõs on jaotunud urgete ja siinuste süsteemiks ning talitleb kui üks hüdrostaatiline süsteem, mis tagab kaani keha väga suure paindlikkuse. Toitumise iseloomult võib kaane jaotada kahte rühma verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised, vabaltelavad liigid
Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad Limused:seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, viinamäe teod, suur seatigu Ainuõõssed: polüüp, meritäht, merisiilik
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja
hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased)
vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk
Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda. Sinu tüdruk, kes teie kõrval on, näeb seda. Ta vihastab ning jookseb minema. Pisarad voolavad mööda tema kahvatut nägu, tema süda, mis sulle kuulus, on nüüd kildudeks purunenud ja kadunud. Üritad talle järgi joosta, sa vihastad, hakkad märatsema. Vannud kõva häälega ning sul tekib tahtmine oma viha kellegi peal välja valada. Lähed seltskonda tagasi, haarad vihaselt pudeli ja kaanid korraga tervelt pool pudelit endasse. Tantsulõvist on saanud vihane ja masenduses olev pull. Hakkad isegi omaeneste sõpradega tüli norima. Tunned, et keegi ei hooli sinust ja hakkad ettejuhtuvaid asju lõhkuma. Sinu organism ei pea pingele vastu, sa oksendad. Kõigud ühelt jalalt teisesele, jalad on nõrgad. Sõbrad, kes sind aidata tahavad, tõrjud sa lihtsalt minema. Semu, kes käseb sul rahulik olla ja ütleb sulle halvasti, ärritab sind ja sa lähed talle kallale, oma enesele sõbrale.
44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke.Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel. 47. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48. Loomade keha sümmeetria. Bilateraalne sümmmeetria e. kahekülgne sümmeetria on sümmeetriatüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid
11. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. 12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14.rõngussid-nii vees kui ka maismaal elavad, vabalt elavad, närvikett, täppsilmad, suletud vereringe, hingavad- 15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
* Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem Kaitsud väliskeskkonna eest Nt. Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam.
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond Telomeer- ülesanne kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest Surm- kliiniline (hingamine ja süda on seiskunud) või bioloogiline (ajurakud on liiga kaua hapnikuta (3min)) Hermafrotiitide näiteid: kaanid, vihmaussid, viinamäetigu Lahksuguliste näiteid: kalad, imetajad, linnud Partenogeneesid: komodo varaanid, vähilaadsed, mesilased
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigiisassugurakkude osaluseta. 7. Paljunemise tähtsus - mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond, sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Mõisted
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust
Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226
Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226
Mööda taimi roomavad teod, hõõrlaga toiduks taimetükikesi kraapides. Ohtralt elab vees ka väikesi vähikesi, näieteks nagu mokroskoopilisi vesikirpe ja sõudikuid, kes koos keriloomade ja teiste pisiputukatega loomhõljumi moodustavad ning umbes pooleteise sentimeetri suurusi kõvera kehaga kirpvähke. Nemad meelitavad siia toituma hulgaliselt kalamaime. Järve põhjas elavad ehmestiivaliste (puruvanade), surusääskede, ujurite jt putukate vastsed, järvekarbid, teod, kaanid, mudatuplased, kirpvähid ja palju teisi selgrootuid. Kaladele on põhjaloomastik tähtis toit. Üsna rikkalik on ka järve põhjaloomastik. Eesti järvedes elab umbes 40 liiki kalu, aga kuna nende nõuded elupaigale on erinevad, siis ei leia neid kõiki ühest järvest. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg
Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.
PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
→ lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine → vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism → näiteks: okasnahksed, meritäht Suguline paljunemine kehaväline viljastumine → kahepaiksed ja kalad kehasisene viljastumine → rohkem kaitstud → imetajad, roomajad, linnud iseviljastumine → viinamäetigu, kaanid, vihmauss (mõlemasugulised) partenogenees → erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. → näiteks lehetäid, mesilased Postembrüonaalne areng kasvamine on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv – kasvab elu lõpuni, näiteks puudel piiratud kasv – saavad kasvada vaid kindlate mõõtmeteni, näiteks inimesed ect areng – protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad
o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees o Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust o Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed) o Samuti võib esineda mõnedel sisalikudel, kahepaiksetel ja kaladel Paljunemise tähtsus Mittesugulisel paljunemisel Lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvuks järglaskond Suguline paljunemine
25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36
Siis Sass hõikas: "Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne jões ära, kui sadama hakkab." Korjasime välja äärest riided kokku ja panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde. Seal on üks sügavam koht. Siis hakkas vihma sadama. Mõned üksikud piisad. Sass ütles, et see ei tee veel midagi, alles tulime jõkke ja kohe mine ära. Paul oli põlvist saati vees ja püüdis kaane. Siis tuli ta meie poole ja lubas kaanid kaelasoonte külge panna. Mina ujusin vee all. Sass jäi talle kätte, puristas ja kirus ikka, et kas sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine,
Üks mitootiline jagunemine Kaks järjestikust jagunemist 4. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist (tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad ka suguliselt). Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik.
viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. See tähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isassugurakke tootvad organid. Selliseid loomi nimetatakse hermafrodiitideks, näiteks vihmaussid, kaanid, teod. 15. Partenogenees on üldjuhul emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kuigi isasrakud ei osale, pole järglane emase kloon. Munarakk moodustub ikka meioosi teel ning hiljem munaraku kromosoomistik kahekordistub. Sellised järglased kannavad vaid pooli ema geene ning pole seega emaga identsed. 16. mittesugulise paljunemise meetodid ja organismid Meetod Organismid
silinder kärslane. Hulkharjasussid: Paljudest rõngakujulistest lülidest koosnevad rõngasusside hõimkonnas tüüpilisteks esindajateks merepõhjas on hulkharjaussid. . Nemde kerelülid on on varustatudenamasti külgmiste liikuvate jätketega ja harjaskimpudega. Väheharjaussid: Rõngasusside teise suure hõimkonna moodustavad väheharjasussid. Nende esindajas on üldiselt magevee- ja pinnaseelanikud. Riimvee -ja mereveevorme leidub ainult üksikuid. Kaanid: Kaanid moodustavad rõngasusside kolmanda klassi, mis on Läänemeres esintatud erandlikult magveevormidega. Kärssussid: Kärssussid kuuluvad tüüpiliste mereelanike hulka, kellest ainult vähesed liigid võivad esineda riim ja magevees. Kärssussi keha katavad ripsmed. Meritupp: Meritupp on vastsetena pelaagilised, täiskasvanuina paiksed bentlised mereloomade hõimkonda. Läänemereas esineb merituppesid ainult üks liik. Okasnahksed: Okasnahksetest tuntakse Läänemeres ainult kaht liiki
Looduses on apteegikaane säilinud ainult vähestes järvedes. Kohastumusena ebakorrapärasele toitumisele on neil kujunenud väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu kaani sisemuse ja kuhu vajadusel saab mahutada suure koguse verd. Veri segatakse süljega, milles on konserveeriv aine hirudiin ja mis ei lase verel hüübida ega roiskuda. Nii võib kaan elada toitumata nädalaid. Magu on kaanidel väike ja sooltoru lühike. Ka kaanid on hermafrodiidid ning munad munevad kookonisse, mille mõned liigid paigutavad maismaale. Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni,
kaladel, ultraheli registreerivad organid - ööliblikas Parasitism parasiitide kohastumused: inertsed kehakatted siseparasiitidel, immuunvastuse vähendamiseks, pH ja temp. muutuste hea taluvus, vere hüübimist takistavate ühendite eraldamine - kaanid, tuimestavate ühendite eritamine verd imevad parasiidid, erinevate elupõlvkondade eluvormide vahetumine mikroseened; peremeeste kaitsekohastumused: antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
Ümarussid on enamasti väikesed, mõlemast otsast ahenenud pika silindrilise kehaga ussid. Nad elavad nii mullas, vees kui ka parasiidina taimedes ja loomades. Inimese sooles elavad solge ja naaskelsaba. Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. Et solkme munast saaks areneda vastne, peab see viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Rõngusse elab nii maismaal (nt vihmauss) kui ka vees. Mudatuplased ja kaanid elavad mageveekogudes, hulkharjasussid peamiselt meredes. Kaani keha on lame, harjasteta ja kahe iminapaga. Verdimevate kaaniliikide sülg sisaldab vere hüübimist takistavat ainet. Hulkharjasusside igal kehalülil on liikumist hõlbustavad nähtavad harjased. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
