kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased)
Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Klaad Superphylum Ecdysozoa Kestloomad Hõimkond Phylum Priapulida Keraskärssuss Klass Classis Halicryptomorpha Selts Ordo Halicryptomorphida Sugukond Familia Halicryptidae Perekond Genus Halicryptus Halicryptus Harilik Liik Species spinulosus silinderkärslane Anatoomia
Küüsikloomade ja lülijalgsete viimasel ühisel eellasel oli oletatvasti kahest osast koosnev aju eesaju ja vaheaju. Lülijalgsete evolutsiooni käigus aga liikus kolmanda kehasegmendi neuromeer ettepoole, ühinedes ajuga ja moodustades aju kolmanda osa, tagaaju. (Mayer, Whitington, 2011) 8 Närvisüsteem Lülijalgsete närvisüsteem erineb tähelepanuväärselt teistest ecdysozoa alla kuuluvatest hõimkondadest. Küüsikloomade kesknärvisüsteem, mis on ühtne isegi kõige kaugemalt suguluses olevatel liikidel, on mitmeti sarnane lülijalgsete närvisüsteemile. See koosneb hästi arenenud esidorsaalsest ajust koos keerulise närvitänkude korraldusega ja närviväätide paarist, mis ulatuvad ajust keha tagaosani. Samas on küüsikloomade ja lülijalgsete närvisüsteemides ka erinevusi. (Mayer, Whitington 2011) Eriti ilmsed on erinevused närviväädi ehituses
Jäsend ehk Vöö Vöö Lihaseline u- Keha + kärss parapood kujuline magu Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida
-Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed) -Rotifera(keriloomad) -Echiura(kidavaglad) Deuterostomia(teissugused) -Acanthocephala Sipuncula(koduvaglad) -Echinodermata(okasnahksed) -Cycliophora Ecdysozoa -Hemichordata(ürgkeelikloomad) -Gastrotricha(ripskõhtsed) -Nematoda(ümarussid) -Chordata(keelikloomad) -Protostomia(algsuused) -Nematomorpha(jõhvussid) Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid,
annaabi.ee 
