Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg)
8.klass: Valemid, mida läheb kindlasti vaja · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt) · Kasutegur : = A(kasulik) : A(kogu) Vastus protsentides.
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m"
1) Mõisted selgitada: rektsiooniaeg, aja nullhetk, trajektuur, spidomeeter reaktsiooniaeg- aeg, millal inimene reageerib millegile aja nullhetk- hetk, millest alates hakatakse aega mõõtma trajektoor- joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt spidomeeter- kiiruse otsese mõõtmise vahend 2) Mis on aeg? +põhiühik Aeg on sündmuste kestvus. Põhiühik on 1 sekund. 3) Mis on liikumine? Liikumine on keha või kehaosande ümberpaiknemine. 4) Mis on sirgjooneline liikumine? See on liikumine, kui trajektoor on sirgjoon. 5) Mis on kõverjooneline liikumine? See on liikumine, kui trajektoor on kõverjoon. 6) Mis on ringliikumine? See on liikumine, kui trajektoor on ringjoon. 7) Mis on pöörlemine? See on liikumine, kui keha punktid liiguvad ringjooneliselt. 8) Mis on kulgliikumine?
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine.
II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile.
2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass. Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele. Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg). Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted:
Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus.
Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus.
mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri. 7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga. 8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. 11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V 12.Füüsikalise suuruse tunnused: 1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni. 17.Mitu erinevat ainet on koos. 18.p=m/v 19.jah 21.aatom-aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist,elektron k. molekul-on aatomitest aine osake. aine osake -aine kõige väiksem osake. 22.H, O, C, N 23
Ruum, aeg ja kiirus Kehade võrdlemine ja pikkus Füüsika uurib looduses leiduvaid kehi ja teeb seda vaatluse teel. Me saame neid võrrelda. Pikkuse abil saab iseloomustada kõiki kehi ja nende paiknemist üksteise suhtes. Keha ja ruum Pikkuse abil saab ka kirjeldada kehade asetsemist üksteise suhtes ehk ruumis. Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. · Ühemõõtmeline ruum (nt pliiatsite võrdlemine jne) · Kahemõõtmeline ruum (nt putukas lehel jne) · Kolmemõõtmeline ruum (lisaks pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde) Aeg ja kiirus Kui sündmusi leiab aset mitu, siis need toimuvad mingis kindlas järjekorras. · Aeg on füüsikaline suurus aega saab mõõta ja tulemust arvuliselt väljendada. · Aeg on põhisuurus - see on kõikides füüsikavalkondades kasutatav · Aeg on pidev - me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid läbimata üle hüpata · Aeg on...
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on absoluutselt elastsed, on kehade kineetiliste- ja potentsiaalsete energiate summa jääv. 7
Mikrokäsitluses on aine kui molekulidest koosnev süsteem. Ideaalne gaas: Ideaalse gaasi puhul: · Molekulidel pole mõõtmeid. · Molekulide põrked vastu seina on elastsed (kui need lähevad need vastu seina, põrkavad nad tagasi sama kiirusega, kui see oli enne). Mida suurem on molekuli mass, mis vastu seina põrkab, seda suurem on rõhk seinal. · Molekulide vahel pole vastastikmõju. Ideaalset gaasi aga pole olemas. Rõhk Rõhu põhiühik on 1Pa. Kuid väga palju kasutatakse ka ,,millimeeter elavhõbeda sammast" õhurõhu mõõtmisel. 760 (1,013x10"5Pa) mm/Hg on normaalrõhk.
3. akumulatsioonivahend: raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne - raha väärtus ei tohi kõikuda. 2. kaasaskantav - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda. 3. kulumiskindel - füüsiline vastupidavus. 4. ühtlane - ühesugused rahad peavad olema sama ostujõuga. 5. jagatav - põhiühik jaguneb alamühikuteks. 6. äratuntav - raha peab olema lihtne ära tunda ja raskesti järgi teha. Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? Need omadused on mõeldud inimeste jaoks, et neil oleks mugav kasutada ja ära tunda raha. Ajaloolistel maksuvahenditel oli kaalu süsteem, mida suurem kaal, seda suurem väärtus.
asuvat telge. 12.trajektoor-on mõtteline joon,mille kujundab liikuva keha mingi punkt. 13.mitteühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused. 14.ühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Teepikkus on füüsikaline suurus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Teepikkuse põhiühik on 1m. Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Kiirus on füüsikaline suurus. Trajektor võib olla sirge või kõver. Trajektor võib olla ringjoon.
N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V V = 2,4 cm3 = 3,6 g / 2,4 cm3 = 1,5 g / cm3 m = 3,6 g __________ Vaja leida: ! Vastus: Kuulike on valmistatud magneesiumist.
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski e...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski...
keha algasukohas ja lõpeb lõppasukohas. Erinevus: teepikkus võibolla nii sirge kui ka kõver, kuid nihe on alati sirge. Teepikkusel ei ole suunda kuid nihkel on. 11.Mis ühikutes võib teepikkust ja nihet mõõta? – Pikkusühikutes (mm; cm; dm; m; km) 12.Milline liikumine on kõige lihtsam liikumise liik? – Sirgjooneline; ühtlane; 13.Mis on kiirus, kuidas seda arvutada, mis ühikutes kiirust mõõdetakse? – Kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus. Põhiühik on m/s. Kiirus = teepikkus/aeg = nihe/aeg => v = s/t
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikalin...
Mehhaanilist tööd tehes (käte üksteise vastu hõõrumine), Soojusülekanne ( Ahi soojendab toaõhku) 3. Kuidas levib soojusjuhtivus ja too näide. Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus
TÄHIS PÕHIÜHIK VALEM SELETUS 1. KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f ...
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Kiirus v (velocitas) näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kusjuures 1 m/s = 3,6 km/h. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel.
Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul – kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v – v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Kiirus v (velocitas) näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kusjuures 1 m/s = 3,6 km/h. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel.
Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus tahke lähteaine
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt.
· 19C Kelvini kraadideks Tunni teema: SISEENERGIA. Kalor ja dzaul. Lk.21-22 2. Arvuta 300F ümber Kelvini ja Celsiuse kraadideks. (näiteks!) http://www.theweatherprediction.com/habyhints/39/ 3. Nimeta kaks ühikut (siin tekstis mainitud), milles siseenergiat mõõdetakse. 4. Sõnasta mõiste kalor. Kalor on soojuse kogus, mille saamisel kasvab ühe g vee temperatuur ühe kraadi võrra. 5. Kuidas kalorit tähistatakse? cal 6. Milline soojuse ühik on põhiühik (SI)? dzaul-J 7. Kui palju on dzaulides üks kalor? 1cal = 4,19J 8. Mitme kraadi võrra muutub 5g vee temperatuur, kui sellele anda 20cal soojust? 9. Mitme kraadi võrra muutub 0,5 liitri vee temperatuur, kui sellele anda juurde 2kcal soojusenergiat. 10. Kui palju soojust pidi saama 200ml vett, kui selle temperatuur vähenes 2,5°C? 11. Kui palju on kalorites 2,5kJ? 12. Mitu dzauli on 219cal? 13
gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega *Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala -Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri temperatuuriskaala jaotuse aluseks on termodünaamika teine printsiip ja seepärast nimetatakse seda ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks, Kelvin on SI-süsteemi põhiühik temperatuuri mõõtmiseks ja mõõtühiku sümboliks on K. K=1,38*10astmel-23. Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Em=i/2*k*T (Em on molekuli keskmine kineetiline energia, I on molekuli liikumise vabadusastme arv, k on Blotzmanni konstant, T on absoluutne temperatuur) Boltzmanni konstant saadakse universaalse gaasikonstandi jagamisel Avogadro arvuga. K= R/Na......see näitab, kui
1000m=1km(kilomeeter) · Ajamõõdud - Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Aja mõõtmisel on põhiühik sekund. · Nurgakraad Nurga suurust mõõdetakse kraadides. Nurk suurusega 1 kraad saadakse, kui täisnurk jaotatakse 90 võrdseks osaks. Nurga kraadi tähistatakse 1°. Täisnurga suurus on 90°, sirgnurga suurus on 180°, täispööre on 360°. Anne-Mari Maibach 8a kl.
SISSEJUHATUS Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper. Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega.
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim. juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengut, vastav definitsioon I=q/t, siit ka ühikud 1A=1C/1s. 1A on SJ süsteemi põhiühik. 1A ja 1s on tuletatud 1C, 1C=1A*1s. Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööpset, teineteisest 1meetri kaugusel tühjuses asetsevaid kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuht läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2x10-7N. Tuletada I= qnvS Kui juhis pikkusega l ja ristlõike pindalaga S on N laengukandjat (vaba elektroni v. iooni), siis nende kontsentratsioon n=N/V=N/Sl (V-juhi ruumala). Sellest N=nSl
gravitatsioonikonstandile ning maa raadiusele ja massile on raskuskiirendus maapinna lähedal ligikaudu võrdne suurusega g ≈ 9,8 m/s2. Mehaanikas tehakse aga lihtsustus tagavara kasuks ja raskuskiirenduse väärtuseks võetakse g ≈ 10 m/s2. Seega kui Newtoni II seaduse valemis on kiirenduse 1 m/s2 asemel 10 m/s2, siis: 10 N = 1kg · 10 m/s2 mis tähendab, et keha massiga 1 kg mõjub maale jõuga 10 N. Ehituskonstruktsioonide jaoks on see põhiühik aga liialt väike - ühik üks njuuton (1N) on maapinna lähedal võrdne ju vaid 100 g ehk 0,1 kg, kuid ehitise mass on sellest miljoneid kordi suurem. Seega kasutatakse mõõtühikuid detsimaeesliidetega ehk põhiühikute kordseid (nagu selgus peatükist "Mõõtühikud ja tähised"). Nii nagu arvutimaailmas ei räägita üldjuhul baitidest, vaid selle asemel kilobaitidest (1 KB=103 baiti), megabaitidest (1 MB=106 baiti), gigabaitidest (1 GB=109 baiti) ja tänapäeval
kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine. Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1). (Q-soojushulk, 1J; m-mass 1kg; t2-lõpp temp; t1-alg temp, c-erisoojus, vee erisoojus on 4200 J/kgC). Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmee...
a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni. Andmed: m= 2t r= 300m g=10 Leian a. a= v2:r a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2 P= m(g+-a) Pa= 2000(9,8+2,1)_23800N Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N Füüsika 26.11.12 Tämber e kõla värv, hääletoon (kohati), tooni eripära, kõla. Ülemtoone tekitavad kõik muud elemendid, kõri, hambad, põsed jne, need võnguvad mingitel teistel sagedustel. Heli valjudust mõõdetakse : põhiühik B, aga enamasti kasutatakse dB Nt lennuki müra on 120 dB, tavaline kõne 40 dB, vaikne öö, kella tiksumine 10dB Õhus leviv heli on keskeltläbi 332 m/s Vee leviv heli on keskeltläbi 1450 m/s Raua leviv heli on keskeltläbi 4900 m/s Soojusõpetus 1. Mikrobarameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli mõõtmed. 2
ehk väikese pildikese. Konkreetse ikooni panek sõltub faililaiendist, näiteks on .JPG pildifailidel ja .GIF pildifailidel erinevad ikoonid. Failid ja kaustad võivad olla erinevate suurustega, mõõdu põhiühik on bait (B). Üks täht või number võtab arvutis ruumi täpselt 1 bait. Dokumendi fail on tavaliselt 20-30 kilobaiti (KB), kvaliteetne pildifail on üldiselt 400-700 kilobaiti (KB). 90-minutiline film on tavalisest 700 megabaiti (MB). 1 KB = 1024 B (2 astmes 10) 1 MB = 1024 KB = 1 048 576 B Kuna mahud tänapäeval järjest kasvavad, siis ei ole enam uudiseks GB (gigabait) ja TB (terabait).
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13
Suurte kehade tasandil sõltub siseenergia 1) Temperatuur mol kin 2) aine olekust mol pot 3) Aine kogusest 4)deformatsioon SE saab muuta 1) Mehaanilist tööd tehes(hõõrumine, hõõrdejõutöö,traadi painutamine) 2) Soojusülekanne on SE ülekandumine ühelt kehalt teisele(soojalt-külmale) Soojushulk on SE hulk, mida keha saab v kaotab SÜ küekandes. On f. Suurus, mis näitab kui palju SE energiat kandub ühelt kehalt teisele. Q põhiühik 1 J(energiamõõtmiseks) 1Cal on soojus hulk, mis kulub 1grammi vee soojendamiseks 1-e kraadi võrra. 1cal= 4,2J Keskkonnas Tahke Vedel Gaas Vaakum Sü liigid SJ Hea, metallides Halb Väga halb Puudub väga hea Konvektsioon Puudub Väga hästi, Väga hästi Puudub põhiline Soojuskiirg
Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. ( metallid Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. ( mittemetallid) Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. 9. AMPER.VOLT.OOM Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis valem I= q/t ( laeng / aeg) Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E suund ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga
Ühikute süsteem on põhi- ja tuletatud ühikute kogum, mis on määratletud kooskõlas antud suuruste süsteemile kehtivate reeglitega. 1) Ühikutega füüsikavõrrandite kohaselt algebraliste tehete tehes saame tulemusekssama süsteemi ühiku 2) Ühes süsteemis on igal suurusel üks kindel algühik. Kasutusel on mitmeid standardseid süsteeme, kuna ühes või teises uurimis- või tegevusvaldkonnas võib üks või teine süsteem anda mugavamad arvutusvalemid Põhiühik on põhisuuruse vaadeldav ühik suuruste süsteemis. Tuletatud ühik on tuletatud suuruse ühik vaadeldavas suuruste süsteemis. Süsteemne ühik on vastava ühikute süsteemi põhi- või tuletatud ühik. Süsteemivälisteks on kord- ja osaühikud, mis saadakse põhi- või tuletatud ühikute vastavalt astendamisega positiivse arvuga või negatiivse arvuga. Näiteks amper(A) on põhiühik, millest milliamper( mA=A *10^-3) on osaühik. Meeter(m) on samuti põhiühik, millest
ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks
vesiniku. Tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed pingereas ei reageeri veega. Keemililse rektsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmise. Reaktsioonide kiirud kasvab tahke aine peenestamisel, ainete segamise, tempi tõstmisel, katalüsaatori toimel. Reaktsiooni kiiruse põhiühik on mol/dm³. Metalli hävimist keskkonna mõjul nim korrosiooniks. Metalli vahetu reageerimine oksüdeerijaga on keemiline korrosioon. Elektrolüdilahusega kokkupuutel toimub metall elektrolüütiline korrosioon, see koosneb 2 osast; vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt ja metallis oksüdeerumine. Põhilisteks oküd. On õhuhapnik või vesinikioonid. Metalli korrosioonis soodustavad, temp tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine,
Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada. Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Kui metallis tekitada elektrijõud siis tekib metallis elektrivool. Vabad elektronid hakkavad liikuma kindlas suunas. 4.Voolutugevuseks nimetame ühes sekundis elektrijuhti läbinud laengu suurust. Voolutugevuse arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper- A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper(kA)=1000 amprit, Väike: Milliamper 1*10 -3 , Mikroamper 1*10-6 6. Vooluringiks nimetatakse elektri seadmete sellist ühendus viisi milles elektrienergia saab muunduda teistes energia liikedeks. Vooluring koosneb: 1) Vooluallikas,2) Tarbija, 3)Ühenduslülid(juhtmed ja lülitid), mõõteriistad 7. Vooluringi kujutavat joonist nimetatakse Skeemiks. Ühendamis reeglid: 1
ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõhku, suureneb gaasilise aine hulk ruumala ühikus st. et kasvab aine kontsentratsioon. 6.Kuidas mõjutab reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus reaktsiooni kiirust? Miks? mida peenestatum on tahke lähteaine, seda suurem on ainete vaheline kokkupuute pind st. reaktsioon on kiirem 7.Kuidas mõjutab segamine reaktsiooni kiirust
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
