Meriroos Aktiinid ehk meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.Meriroosilisi on teada üle 1000 liigi Nad elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt...
Meriroosid Elupaik: · Meriroosid elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Ehitus: · Merirooside keha on silindriline, kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid ...
Meriroosid Meriroosilised Tuntud kui aktiinid Üle 1000 liigi Klounkaladele meeldib väga nendes pesitseda, kuna see pakub neile kaitset. Elavad troopika metsades Suu ava ümbritsevad kombitsad Röövloomad Meriroosid toiduna Tuntud maailmas Hiinas supina Friteeritakse Söödes meditsiiniline toime Kasutatud kirjandus http://shanghaiist.com/2012/06/07/off_the_beaten_palate_sea_an emone.php https://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised https://www.google.ee/search? espv=2&biw=1527&bih=836&tbm=isch&sa=1&q=sea+anemon e+fried+in+oil&oq=sea+anemone+fried+in+oil&gs_l=img.3...5 563.8517.0.8682.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1c.1.64.img..0.0.0.cxur 0uOzHAM#imgrc=h0-j5agb4ldv5M:
Meriroosid Teele Buschman, Annette Kirotar GAG 2009/2010 Sisukord Üldiseloomustus Elupaik Toitumine Suurus Ehitus Üldiseloomustus Hõimkond: ainuõõssed Klass: õisloomad Selts: meriroosilised Üle 1000 liigi Elupaigad Troopilised mered Sümbioosis erakvähkide või kaladega Merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallaw...
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(keva...
..................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus....................................................................................................................................4 Meririst....................................................................................................................................5 Meriroos..................................................................................................................................5 Kõrverakud..............................................................................................................................5 Kokkuvõte...............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Lameussid Rõngasussid SEENED Ussid Ümarussid TAIMED Selgrootud Meriroos Ainuõõnsed Meduus Korall õistaimed Katteseemne ELUSLOODUS Hüdra taimed
· Käsnad ja hüdrad elavad kinnitunult.Hüdra kehasein on kahe kihiline.Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga.
2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks?
meriroosidel ka merehoovuste või tõusu ja mõõna meelevallale vaatamata kaljudele püsima jääda. Meriroosilised ei saa "käia", ent lihaseid kokku surudes on nad suutelised kombitsaid liigutama. Kui ligidusse ilmub mõni vähilaadne või kala, sirutab meriroos oma kõrverakkudega varustatud kombitsad ootamatult välja, halvab saaklooma ning pistab suuavasse. Mõningad meriroosiliste liigid kasutavad oma kõrverakkudega kombitsaid võitluses
Parasiidid võivad elada nii peremehe sees kui ka tema pinnal. Osa parasiite elab koos peremehega pikemat aega ja ei surma teda, teised surmavad peremehe üsna kiiresti. Tavaliselt elab parasiit ainult üht liiki peremehel. Taimedel ja loomadel ühiseid parasiite pole. Biootilised tegurid: tulenevad organismide kooselust,nende vahelised suhted: 1. Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab. 2. Kommensalism: nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid. 3. Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss, verekaan, kirp. Kasutatud kirjandus: · Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002 · Internetist: http://eelis.ic.envir
Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reostumine ja saastumine Vee aeglane vahetus Keskkonnamürgid
Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid Ukraina Venemaa
mõni väike selgrootu lähedale ujub ning siis tõmbab ta saagi kombitsatega suuava poole Seedimine toimub kehaõõnes Jäänused paisatakse suuava kaudu välja Paljunemine Click icon Click icon to a d d p ic t Saavad oma keha jagada kaheks t o a d d p ic t ur e ure Annavad ära osa tallast, millest areneb uus meriroos Mõned eritavad muna- ja seemnerakke Sugulisel teel paljunemisel paisatakse vette palju seemnerakke millele järgneb viljastumine Viljastunud munarakud langevad merepõhja ning hakkavad seal kasvama Tähtsus loomadele Meriroosid on elupaigaks kaladele, vähkidele, väikestele selgrootutele Click to edit Master text styles Second level Third level
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
4. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa, mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks. Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule. Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
Miks on vihmaussid looduses tähtsad? Vihmauss on looduses toiduahela tähtis lüli. Nad on ka lagundajad ehk nad toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära. 21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst Okasnahksed- merisiilik, meritäht Ussid- piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss 23. Miks korallid ei saa elada väga sügavas vees?
alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes.
aastat. Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi
veekogud. Meredes kus on vähe valgust sarnanevad tihti loomad taimedega. Nii on ka meriroosiga. Soojades vetes meeldib elada ka erakvähkidel. Kuna nende tagakeha on nõrgalt kaitstud, siis otsivad nad mõne tühja teokoja, kuhu elama asuda. Sissepääsu sulevad nad oma sõraga. Meredes leidub aga ka sellised loomi, kes seda sõrga ei karda (näiteks kaheksajalad) ja seepärast tuleb erakvähil enda kaitseks midagi veel ette võtta. Teokoja pinnale võib kinnituda meriroos (mõningad erakvähiliigid otsivad selle koguni ise üles ning kinnitavad ta oma kojale), kelle kombitsad on varustatud kõrverakkudega ning on seetõttu mürgised. Seega kujuneb meriroosi ja vähi vahel vastastikune kasulik kooselu, milles roos kaitseb vähki vaenlase eest ning vähk jätab roosile oma toidujäänused. Suurus Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda Ökosüsteem on iseregulleruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest (eri liigid
kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal
1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile) kasulik, teisele kahjutu s.t. ei ole sest kasu ega kahju. Näiteks: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.t.
Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuvad mööda tüve juurtesse. Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ja
NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes.
Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast
Käsnad *elavad merede ja ookeanide põhjas kinnitunult *pole loomadega väliselt sarnased *keha läbivad kanalid *veeringe *jäik, elastne välistoas JÕEKÄSN, JÄRVEKÄSN Ainuõõssed *kinnituvad( polüübid) ja vabalt ujuvad( meduusid) *toituvad väikestest loomadest *hüdra kukerpallitab, meduus liigub raketi põhimõttel *kõrverakud- kõrvetavad MERIRIST, MILLIMALLIKAS, JUURSUU HÜDRA, MERIROOS, KORALLID, MEDUUS Lameussid *siseparasiidid *mõlemasoolised *areng läbi vaheperemehe *ei talvitu, piimjaslamelane põhjamudas *hästi töödeldud toit PAELUSSID, MAKSAKAAN, PIIMJASLAMELANE Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid)
Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu mis on kujunenud evulusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele / kommensiaalile kasulik, teisele kahjutu s.o ei ole sest kasu ega kahju. N: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.o
used, ämblikud, limused, okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra Meriroos Korall Vabalt ujuvad meduusid Ussid 43) Usside hulka kuuluvad: lameussid ümarussid rõngussid Lameussid:imiuss- maksa kakssuulane(maksakaan) Ümarussid:liimuksolge, naaskelsaba, kiduuss, keeritsuss, vihmauss Paelussid: nooppaeluss, nudipaeluss, laiuss 44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju
Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimaste kümnendite jooksul on Must meri tugevalt saastunud. Joonis 4., Joonis 5., Joonis 6., Joonis 7. näeme Musta merd iseloomustavaid organisme. [4] Joonis 4. Meriroos 7 Joonis 5. Astelrai Joonis 6. Meduus Joonis 7. Merihobu Majandus Musta mere äärsed riigid on Türgi lõunas, Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Ukraina põhjas ning Venemaa ja Gruusia idas. Need kuus riiki asutasid koos veel viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. [4] Suuremad Musta mere äärsed linnad on Ýstanbul, Trabzon, Samsun ja Zonguldak (Türgi),
teist enda elutegevuseks. Nt: paeluss, solkmed, puugid, sääsed, kägu, bakterid, viirused Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed
KISKLUS on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes. PARASITISM eri liiki organismide toitumissuhe kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks, põhjustades peremeesosrganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk. SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen KONKURENTS isendite negatiivne vastastikku piirav kooselu vorm. Ilmneb juhul kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja slp on neil konkurents. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada PROTOKOOPERATSIOON kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab
· viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele AINUÕÕSSED HÜDRA MEDUUS MERIROOS KORALLID · elavad puhastes veekogudes · lai kumer keha · troopilistes meredes, · väikesed, mõne mm · keha tallaga kinnitub · liiguvad edasi keha lilleõisi meenutavad suurused polüübid taimele või muule esemele järsult kokku tõmmates polüübid · vajavad sooja ja väga
7. kõigil aju, 8. toituvad, 9. enamikul keha kiirelise või kahekülgse sümmeetriaga, 10. keha kahekülgselt sümmeetriline, 11. keha koosneb rakkudest, 12. vereringe avatud või suletud, 13. vereringe suletud, 14. paljunevad suguliselt, 15. hingavad. Tunnused Selgrootud Selgroogsed Erinevad Sarnased Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta iga looma (a-f) juurde, kas tal on kiirelise (ki) või kahekülgse (ka) sümmeetriaga keha. a) Käsn, b) Putukas, c) Meriroos, d) Vähk, e) Merisiilik, f) Ämblik. 2.2. Mida saab eristada kahekülgse sümmeetriaga loomal? Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri … b) Suletud vereringes ringleb veri … --- 5 Ülesanne 4. 4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate
· Lüsosoomid ainete lõhustamine · Mitkonder ATP süntees; raku varustamine energiaga · Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt
keemiliste ühenditega. On oluline taimekasvatuses segakultuuride puhul. KISKLUS – on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise – saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes. PARASITISM – eri liiki organismide toitumissuhe, kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks ära, põhjustades peremeesorganismile kahju. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk. SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku kasulik suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen. KONKURENTS – suhe (võitlus) isendite vahel, kes kasutavad ühte ja sama toitu või elupaika. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja seetõttu on nende vahel konkurents. Sellele, kes jänese kinni püüab, tähendab see edu, teisele aga ebaedu. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi hüdralaadsed, putkloomad), karikmeduusid, täringmeduusid, õisloomad. Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom elavad meres, röövloomad. Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki
– ÕIGE 22.Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud. – VALE Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit. Läänemeri – üllatuste meri 1.Milliseid Eesti rannikuvetes elavaid liike näidati filmis? Emasluts, lest, hallhülged, krüüsel, alk, aulid, räim, koorikloomad, lõhed, tuur, haug, merinõel, vetikad. 1.Milliseid Läänemere liike, kes ei ela Eesti vetes, näidati filmis? Lõunatirk, alk, pringel, meritäht, meriroos 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
