K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal (K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2
C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad Teravili õhematel 15-16 ts ha-1 Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet.
turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT
Proovitükil on muld suvel kuiv, küll aga on ala liigniiske kevadel. Proovitükk asub sulglohu äärel. Osaliselt takistavad kevadise liigvee äravoolu maaüksusega piirnevad raudtee- ja teetamm. Kuna turba kiht puudub, on proovitükil tegemist mineraalmullaga, seega kuulub proovitükk arumetsade klassi. Proovialal puudus metsakõdu horisont. ,,Eesti metsakasvukohatüüpide" (Lõhmus 2004: 17-18) järgi saab siis kasvukohatüübiks olla ainult naadi, sinilille või kastikuloo kasvukohatüüp. Kastikuloo kkt võib välistada, sest see kasvukohatüüp esineb õhukesel või koreserikkal rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets. Keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld on tavaliselt rohkem iseloomulik naadi kasvukohaüübile. Proovitüki alustaimestikus esineb ohtralt maikellukest ja sinilille, veidi
Männist valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei ole. Mänd kasvab järgnevates kasvukohatüüpides: Loometsad(leesikaloo,kastikuloo,lubikaloo):Muld on väga õhuke(alla 30 cm) ja kohati esineb ka paepaljandeid. Ühed kuivemad metsad Eestis põhjavesi ulatub sügavale ja pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt
tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud,
4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordusteta andmestiku jaoks valida:
3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele
saare kasvamiseks. Leetjas muld on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leetjad mullad sobivad näiteks, hübriidhaava, kase ja tamme kasvatamiseks. Nõrgalt leetunud muldadel kasvab kõige paremini hübriidhaavakultuur. Rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, 9 arukask ning kuusk. Keskmise sügavusega rähkmullal (K) kasvab kõige paremini kastikuloo metsad. Leostunud gleimullad sobivad salumetsadele ja soovikumetsadele. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Leostunud mulla veereziim on peamiselt parasniiske. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust. Nõrgalt leetunud mullad on veereziimilt parasniisked või põuakartlikud
Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad.
Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt
Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t
alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad, nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all
Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont.
S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika Metsakasvukohtade seos mullaga:
). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel. Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm. Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks: 1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo. 1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6
Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K). Sellel põllumassiivil oli kõige rohkem leostunud muldasid, seega on see põld tervikuna siiski hästi haritav, kuna leostunud mullad võivad küll sisaldada rähka, aga mullaharimisel pole see takistus. Nagu eelpool mainitud on selle mulla omadused väga head (vett ja õhku läbilaskev) ning see annab taimekasvatuse koha pealt eeliseid
Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad
ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust
(õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud.
Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi. Sellel on märgitud need kasvukohatüübid, mida tasub
Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu. (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti). Nõmmemetsad asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal. 1) Sambliku kasvukohatüüp paikenvad mitmesugustel liivadel, valdavad
muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid
vahel on teatud tööjaotus ja see superorganism areneb ka ajas. Suktsessioon teatud aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad. Jänesekapsas laanemets. Pohl ja mustikas palumets. Sinilill, naat, sõnajalad salumetsad. Angervaksa, osjatarna ja karusambla soovikumets. Suktsessioon koosluste muutumine ajas millega kaasneb liikide vaheldumine. Autogeenne iseeneslik. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi
o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (sm) – on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum, asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügavamal ja muld kuiv, muld on happeline. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel
Leidub kserofiilseid4 ja mesofüütseid5 taimi. Alustaimestik on võrreldav niidusteppidega. 1.1.1. leesikaloo kkt.- loometsadest kõige kuivem, väga õhukesel pae-, rähk- või klibumullal (alla 10 cm). Reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Muld kergesti läbikuivav, põhjavesi sügaval. Iseloomulik on taimede kasvu pidurdav niiskuse puudus, rohurinne hõre. Levinud saartel ja Lääne-Eestis. 1.1.2. kastikuloo kkt.- lähtekivim 10-30 cm sügavusel, põhjavesi sügaval, muld kergesti läbikuivav. Rohurinne mosaiikne: valguskülluses kserofiilsed kõrrelised, varjus mesifiilsemad liigid. Samblarinne vähe arenenud. Levinud saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis. 1.1.3. lubikaloo kkt.- reljeef tasane või laugelt nõgus. Mullaprofiilis iseloomulikuks nähtuseks gleistumine6. Ühelt poolt on taimestik liigivaene, teisalt kasvavad seal
kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus. Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´. Paas on 10-30 cm sügavusel, mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega, neut- raalsele lähedase reaktsiooniga, pHKCl 6,0-7,5. Veereziim: muld on väikese veemahtuvuse tõttu sademetevaesel ajal kergesti läbikuivav,
mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski.
Põuaajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinneon hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest jakaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longushelmikas, verevkurereha, varretuohakas, metskastik, mägitarn, sulg-arulustejt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo(kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglase kasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainete vaesematel liivmuldadel, madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski
söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m² Puhjas 8kr/m² Tõrvandi 21kr/m² Muld Kkt Boniteet Kh', K' leesikaloo V-VA Khg, Gh, Kg, Gk lubikaloo IV-VA Kh'', K'', K'g kastikuloo III-IV(V) K0, KI, E0 sinilille IA-II Lk, Lkg (LkIII), LP jänesekapsa IA-II LI, LII, Lk l?.l/sl pohla II-III LIII (LIIl) kanarbiku IV-V LI (LIIl) sambliku IV-VA Lmg, Lkmg, Lkm mustika (I)II-III LkG (LGI, GII) karusambla III-IV
2) Individualistlik paradigma (Gleason) kooslused koosnevad sõltumatutest liikidest, ei koevolutsioneeru, pidev, igal liigil oma ökoloogiline amplituud, Ameerikalik (järjestav sarnasuse alusel). 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets)
poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike bon. kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Ia-II bon. Lõhmuse järgi 2 Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, 1.4 Laanemetsad kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. eriti kohtades, kus valgust on Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, jänesesekapsa kasvukohatüüp. ligikaudu 3%. leesikas, samblad (palusammal, Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb Leesikaloo (ll) s.o
tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.
Jänesekapsa Looduslik 60 6,64 Jänesekapsa Kultiveerimine 85 4,43 Jänesekapsa-naadi Looduslik 85 4,92 Jänesekapsa-naadi Kultiveerimine 85 4,01 Jänesekapsa-pohla Looduslik 95 5,05 Jänesekapsa-pohla Kultiveerimine 90 3,60 Kastikuloo Looduslik 90 3,40 Kastikuloo Kultiveerimine 95 2,46 Kõdusoo Looduslik 70 4,40 Kõdusoo Kultiveerimine 80 2,55 Mustika Looduslik 95 4,35 Mustika Kultiveerimine 90 3,43
Paepealsed rendsiinad Kh Loometsad alluvad kergesti tuuleheitele (juurekava pinna lähedal), kergesti putukrünnatavad Paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas Kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) Aluspõhjakõlvikutel õhem leesikalo tüsedam kastikuloo Aastafütoproduktiivsus 56 t ka ha-1 Rohttaimede maa-alune osa ületab maapealse 1015 kordselt. Kh´ puistu boniteet VVa; Kh´´ ja Kh´´´ IV, harva III Endla Reintam, 2009 10 Haritava maana 2535 hp e
Söögiseente keskmised varud metsatüüpides värskes kaalus. Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha sinikamännik 166,6 pohlamännik 69,1 kõdusookuusik 23,2 samblikumännik 157,3 rabamännik 64,5 siirdesookaasik 22,5 kanarbikumännik 100,6 jänesekapsakuusik 44,8 naadikuusik 15,5 kastikuloo-kuusik 79,7 mustikakuusik 28,8 sarapuumännik 4,8 sinilillekuusik ~ 79 karusamblakuusik ~ 28 Teised metsakasvukohatüübid on tühise seenesaagiga. Riiklikuks varumiseks sobivate seente nimestik sisaldab 59 liiki seeni. Varutavad liigid on rühmitatud maitseomaduste järgi nelja kategooriasse, esimesse kategooriasse kuuluvad parimad söögiseened. Nimestikku võtmisel on lähtutud järgmistest printsiipidest:
aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad
omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. 62
Kuused on tihti kahjustatud juurepessust, puistud tormihellad. Puistute kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Põhjavesi asub sügaval. Väikese peenesesisalduse tõttu on mulla poolt kinnipeetava vee hulk väike ning puud kannatavad enamasti niiskusepuuduse käes. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo, lisaks fragmentaarselt esinev lubikaloo. Leesikaloo kasvukohatüüp (ll) Loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Mullaks on väga õhuke huumuskarbonaatmuld (Kh'), lõimiselt enamasti liivsavi (harvem saviliiv või ka liiv). Puistutest esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane, esineb palju häilusid seal, kus paas ulatub maapinnale. Puud halvasti laasunud, suure koondega
Uuringute tulemused on näidanud, et soo kuivemas osas on soovituslik tallamiskoormus kuni 50 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul. Niiskemas osas on lubatav 40 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul (Roosaluste 1988). Põhjalikumalt on uuritud metsakasvukohatüüpide tallamiskindlust. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmetel (Eesti Metsanduse ... 1986) on Eesti metsakasvukoha- tüüpide tallamiskindlus vägagi erinev (tabel 8). Kõige tallamiskindlamad on kastikuloo, sinilille ja mustika kasvukohatüüpi puistud. Kõige tundlikumad on aga lodukuusikud ning sambliku- männikud. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmeid tallamiskindlate ja tallamisõrnade kasvukohatüüpide osas toetab 2003. aastal Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmav loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, milles on märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Tallamiskindlad on (15-
annaabi.ee 
