*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb nagu tavalised taimed ja õitest tulevad marjad *Rabamurakas Sinikas on mari mis näeb sinakas-lilla välja. * Seda süüakse ja enamasti kasvab see soodes. * Sinikas on saanud oma nime sellest et ta on sinise värvusega. * Sinikas saab sügise poole valmis. ...
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihap...
Põõsarinne (Puudub) pajud, paakspuu porss (Lääne-Eestis) Kanarbik, sookai!, Jõhvikas, mätastel kõik Puhmarinne (Puudub) sinikas, kukemari, rabataimed küüvits,jõhvikas Liigirohke Lahkudes madal Liigivaene: tupp- (angervaksa jt. sootaimed, mätastel Rohurinne villpea,
kui ära aurab ja pinnamood on tasane , maksimaalne vanus on 10 000 a Madalsood (57% soodest) Taimede juured saavad kätte põhjavett , turvas on hästi lagunenud ja tume , madalsoo kooslus suhteliselt liigirikas -paju -lepp -pilliroog - tarnad -varsakabi - palderjan -angervaks Siirdesoo ( 12% soodest ) Langunemata taimejäänustest tekivad mättad , millel kasvavad taimed enam põhjavett kätte ei saa . mätaste peal on seega raba tingimused ja kasvavad rabataimed ja mätaste vahel madalsoo tingimused ning kasvavad madalsoo taimed Kõrgsoo e. Raba Ümbritsevast kõrgem ala . Turvas vajub gravitatsiooni mõjul laiali ja lõhedesse tekivad laukad. Rabataimed põhjavett k'tte ei saa. Toitaineid saavad sademetest ja õhust -turbasammal -jõhvikas -tuppvillpea - murakas - mänd - vaevakask - sookail
Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas.
Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus) Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega. Soid moodustava turba ladestumine on aga väga aeglane -- näiteks kõrgsoos ehk rabas pakseneb turbakiht 1 - 1,5 mm aastas
Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode
Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba-karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn...
väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid.
Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a. Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2
Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses
säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Turvas tekib sellest, et sammaldel pole juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammalt. Turbasamblal pole lehti aga tal on harunev vars. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit.
briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit
Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus s...
rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel
kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva 2)Füüsikaliselt püsiv hummus-põllumuldade 3-6,5% 2)Wnärb- lag.astmega turbahorisontidesse 6)haritav maa- huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat. närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim kultuutaimed ja umbrohtude surnud osad jäävad 3)Värske huumus-põllumuldade huumusest 2-8% mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) maha org.aone koguneb huumushorisont
turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest soodest asuvad Lõuna-Aasia piirkonnas. Seal kasvavad mangroovipuud, mille juurestik moodustab ka vee kohale ulatuva tihedalt läbipõimunud rägastiku, kattes tuhandete kilomeetrite ulatuses sealseid rannikualasid
karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Näiteks Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Soomaa suuruselt teine raba, Kikepera hõlmab 6900 hektarit, on 19 kilomeetrit pikk ja 2-6 kilomeetrit lai
Grime taimede elustrateegiate jaotamine: C konkurentsi(tugevad) taimed, S stressikindlad taimed, R - ruderaaltaimed C-taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. (Nt: kuusk, kõrvenõges). S-taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (Nt: rabataimed, varjutaimed). R-taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine?
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes
Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask. Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. MADAL- JA SIIRDESOOD Putukad Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid · Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme.
Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.
veidi nõgus) ja survelistest põhjavetest toituvad allikasood. Kui soo pind on kumer, siis ei mõjuta toiterikkad põhja- ja pinnaseveed ega ka soonõgu ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks jäävad sademed ja tolm. Need on ombrotroofsed e sademetetoitelised kõrgsood e rabad. Madal ja kõrgsoode vaheaste on siirdesoo. Seal kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Sageli esineb ühe ja sama soo piires nii madal- ja siirdesood kui ka raba. Sõltuvalt paiknemisest maastikul võib eristada sulglohu e söllisoid, väljavooluta nõosoid e veelahkmesoid, nõlvasoid, lammi- e luhasoid. Rabad jagunevad valdavalt õhukese kuni 0,5 m paksuse veest küllastunud turbakihiga nõmmerabadeks ja
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
kõrged sambla-ja vahelduv: älved, rohumätastega villpeamättad peenrad, laukad Puurinne sookask, ka sookask, mänd, ainult mänd, sanglepp, mänd, harva madal kask põõsarinne puudub madal kask, porss jt Puhmarinne puudub jõhvikas, mätastel kanarbik, sinikas, rabataimed jõhvikas, sookail, kukemari jt. 11 Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
-toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik, põõsastest pajud, puudest sookask. *Päris-siirdesoo -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. Madal- ja siirdesoode loomastik: Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed, Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn, sageli ka rabakonn, Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud
Mullaviljakuse suure erinevuse tõttu erinevad madalsood ja rabad teineteisest kardinaalselt ka taimkatte poolest. Madalsoo taimkate on kõige liigirikkam ja rabade oma kõige liigivaesem. Rabas kasvab spetsiifiline taimkate, kus domineerivad kääbuspõõsad ja turbasamblad, rabade taimkate erineb selgesti madalsoode omast, kus valitsevad rohttaimed. Siirdesoos kasvavad nii madalsoo- kui rabataimed, kuid ka siirdesoodele iseloomulikud taimed. Rabataimed kasvavad peamiselt mätastel, kus mineraalaineterikas põhjavesi ei ole taimedele kättesaadav, madalsoo- ja siirdesootaimed aga mikroreljeefi madalamates osades ja läbivoolulistes kohtades. Eesti soode põhitüüpideks jaotumine on esitatud tabelis 2. Selgub, et erinevad allikad annavad erineva pindalalise jaotuse. Tabel 2. Eesti soode jaotumine põhitüüpideks pindala järgi (ha) Soo EMMTUI, 1964 Taimkatte Geoloogia ENE, 1987
taimed. C taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. Näiteks kuusk, kõrvenõges, kerahein. S taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (näiteks rabataimed ja varjutaimed). R taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (näiteks umbrohud, ajutiste veekogude taimed). Strateegiatüüp võib ajas muutuda (näiteks raiesmikutaimed). Tilman'i mudel - kritiseeris eelmist, väites et mullas asuvate ressursside vähenemisel konkurents muutub. T.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
ja pikkade rippuvate okstega. Eestis kasvavatest lehtpuudest moodustavad suurema osa kaasikud (ligi 27%). Nii Eestimaal kui ka mujal Euroopas on looduses vaid 4 liiki kaski. Neist aru- ja sookask on puukujulised ning vaeva- ja madal kask põõsakujulised soo- või rabataimed. Maltspuiduline puu, puit punakas- või kollakasvalge, võrdlemisi raske ja kõva. Aastarõngad ja säsikiired on halvasti näha. Puidul on rohkesti negatiivseid omadusi, eelkõige halb töödeldavus
-toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik, põõsastest pajud, puudest sookask. *Päris-siirdesoo -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. RABAD Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: -turbasamblad -putuktoidulised taimed -igihaljad puhmad -pärislehtsamblad
Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad. Hakkab kasvama turbasammal. 3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele. 60 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS EHK DIVERSITEET
suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Enamasti kasvavad segapuistud. rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. saart, sangleppa. Kased sageli Iseloomulikud samblad ja samblikud -
Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.
mahlajookide, veinide ja erinevate magustoitude valmistamiseks. Soovitatakse kasutada segus mustikatega. SOOKAIL Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) vill (viltjate lehtede tõttu); palustre soo-, soos kasvav. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabamännikud, puisrabad, vähesel määral kasvab liik ka rabastuvates laanemetsades, siirdesoodes mätastel ja lagerabades. Sookail eelistab varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti kui teised rabataimed. Taim on igihaljas, 30-60 cm kõrge, tugevasti harunev kääbuspõõsas. Juurtel esineb mükoriisa. Noored võrsed on tihedalt kaetud roostepruunide näärmekarvadega, vanemate varte koor on hall. Lehed vahelduvalt, lineaalsed, allapoole käändunud servaga, nahkjad, pealt rohelised, alt kaetud pruunikate näärmekarvadega. Õied on kännasõisikutena okste tippudes, ühes õisikus 20-30 õit. Õied ilusad, valged, lõhnavad, rohke nektariga,
Puistud madala tootlikkusega, IV-Va boniteet, 100 a. sinikamänniku tagavara on vaid ca 130 tm hektarile. Et suurendada puistute produktiivsust on vaja raiestike kultiveerimiseks ettevalmistamise käigus maapind ette valmistada adravagudena, see soodustab veereziimi ja mulla aeratsiooni parandamist, samuti tõuseb puistute boniteet enamasti ühe boniteediklassi võrra. Alusmets kas puudub või on väga hõre, leidub h. kadakat, pajuliike, h. paakspuud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, h.pohl, h. mustikas, sookail, h. küüvits, h. kukemari. Rohttaimedest kasvavad h. sinihelmikas, tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), keratarn, palu-härghein jt. Samblarinne on hästi väljakujunenud, domineerivad palusammal, kaksikhambad, laanik, turbasamblad, karusamblad jt. Raiestikel suureneb turba- ja karusammalde osakaal, LU toimub tavaliselt männiga. Mä võib ka kultiveerida kuni 5000 tk ha-le.
Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga. Rabametsad katavad suurte rabade nõlvu ja äärealasid, rabasaari ning väiksemaid rabasid. Puurinde moodustavad kidurakasvulised männid, hajusalt kasvab sookaski, põõsarinnet tavaliselt ei ole. Hästi on arenenud puhmarinne (nt kanarbik, sookail, sinikas, küüvits). Samblarindes valitsevad turbasamblad, mätastel kasvab ka metsasamblaid. Sellist rabametsa, milles puurinne on puude suurest vanusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
