JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa
.....................7 Jõe seisund...................................................................................................................................7 Keila juga.........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Jägala jõgi. Üldandmed. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-
välisõhu saasteloa ja kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi ning määras karistuseks 11 500 krooni trahvi Kuidas peaks tegutsema, et see oleks kooskõlas seadusega? Ettevõte peaks kooskõlastama keskkonnainspektsiooniga suurenenud vee välja pumpamise mahu Peab ehitama veepuhastusjaama, mis tagaks nõuetele vastava põhjavee kvaliteedi Ettevõte peab tegema korrektuurid oma raamatupidamises, et vee tarbimine oleks kooskõlas seadustega Jägala juga Joast võib saada veenire OÜ Jägala Energy kavatseb Jägala-Joa külas taaskäivitada veejõujaama, mis võib võtta Jägala joa loodusliku ilu ning ähvardab tammi lähedal olevaid elamuid vähemalt meetrise veetõusuga. Vallavalitsus kooskõlastas Jägala Energy vee erikasutusloa, ilma et oleks Jägala aiandusühistu esimehe arvamust küsinud. PROBLEEM! Vallavalitsus kooskõlastas Jägala Energy vee erikasutusloa seetõttu, et kõigilt jõujaama ja kanaliga piirnevate kinnistute omanikelt oli nõusolek olemas
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit
Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
Talvel on keskmine vooluhulk 250 m³/s, suveajal on keskmine voolukulk aga 700m³/s. Suurim voolukulk, mis iial mõõdetud, on 1250 m³/s 1965. aastal; ja väikseim 95 m³/s 1921. aastal. Kalad ei suuda joast üles ujuda va angerjas, kes roomab mööda kive joast üles. 9 Jägala juga Jägala juga pole küll maailmakuulus, kuid arvatavasti on see kõige kuulsam Eesti juga. Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele
Eesti looduskaunid kohad henri muldre Kava a. Alatskivi Loss b. Jägala juga c. Pühajärv d. Taevaskoda e. Viljandi lossimäed neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 2 Altskivi Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 3 Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil
Vaatamisväärsuste TOP 5 Eestis Nimi Jägala juga Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga langeb PõhjaEesti pangalt. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jägala juga Tuhala Nõiakaev Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid
Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides Ontika paekallas Ontika kohal saavutab pank oma suurima kõrguse - 56m Paekaldal on väga hästi näha kõiki kivimeid Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul Kõige parem ligipääs on 1999.aastal ehitatud vaateplatvorm Ontikaga tutvumiseks on rajatud 5, 5 km pikkune õpperada Narva-Jõesuu Eesti pikim mereäärne supelrand (12 km)
põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. NÕMMEVESKI JUGA Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam. JÄGALA JUGA Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Jägala juga on looduskaitse all.
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala maastikukaitseala Tuhala nõiakaev Tänan!
Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel
Anija vald Üldinfo Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme Click to edit Master text styles ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu Second level vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni...
Sightseeing *Haanja Nature Park Haanja Nature Park (area about 17,000 ha) is situated on the Upland of Haanja and was established for the protection of the highest region of Estonia and the Baltic States In addition to the beautiful domed hills, deep valleys and picturesque small lakes old villages, customs and cultural traditions have been preserved * Timmas Nature Reserve Timmas Nature Reserve(the Reserve) is taken under the protection of natural forest and meadow colonies of protected species Reserve land and water protection regime is divided into the character and the degree of economic control of two special management zones and limited. *Suur Munamägi The highest point of the Baltic States Suur Munamägi (318 m, from foot to summit 62m) is situated in the Southern part of the Village of Haanja, 18km South from Võru There is...
Põltsamaa (135) Pärnu (65) Pärnu jõgi (6920) Pedja (122) Kasari (30) Kasari jõgi (3210) Keila (116) Navesti (26,9) Pedja jõgi (2710) Kasari (112) Halliste (17,1) Halliste jõgi (1900) Piusa (109) Vigala (14,1) Mustjõgi (1820) Pirita (105) Mustjõgi (13,4) Jägala jõgi (1570) Emajõgi (101) Jägala (12,9) Võhandu jõgi (1420) Navesti (100) Põltsamaa (12) Väike-Emajõgi (1380) Tabel 6. Kümne suurima järve järjekord Pindala järgi (km2) Sügavuse järgi (m) Mahu järgi (km3) Valgala järgi (km2) Peipsi järv 3555/1529,1 (Eestis) Rõuge Suurjärv 38,0 Peipsi 25,07 Narva veehoidla 55 700
pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Keila Waterfall (Keila Juga) is a beautiful natural phenomena, located in the northern part of Estonia in Harjumaa County Jägala Falls are the largest waterfalls in Estonia. These beautiful waterfalls are called Niagara Falls of the Baltic. Jägala Falls are about 8 meters high. Valaste Waterfall is the highest waterfall in Estonia, located on Valaste stream near the Baltic coast. Waterfall Valaste is 30.5m high since 1996, declared as a cultural heritage and national symbol of Estonia. Valaste Waterfall is a popular tourist destination in the summer but also in winter, when nature creates the ice kingdom. Sights If you are coming to Estonia, you need to visit: Old Town of Tallinn Kaali Meteorite Craters
also serves as a concert hall and a museum. Tallinn Town Hall is the only surviving Gothic town hall in Northern Europe. It has still remained the most important representational building in town. 6. Jägala Waterfall The Jägala Waterfall is a natural waterfall in Northern Estonia on Jägala River. A wonderful 7,8 m high waterfall running down the limestone edge is the highest in 4 Estonia. Water has smoothed the limestone edge for centuries. As a result a 12-14 m deep and 300 m long valley has been created. The oldest known written record of a water mill in Estonia (from the early 13th century) dates from here. 7. Lahemaa National Park
suhteliselt tasane ja madal. Siin on kena rannajoon abajate, neemede ja pankrannikuga. LõunaEesti on künklikum, kuid siin pole ühtegi mäge ega mäeahelikku. Eesti kõrgeim punkt SuurMunamägi on 318 m üle merepinna. Suurimad tööstuslinnakud asuvad IdaEestis. LääneEestis asuvad kaunid looduskaitsealad. Sisemaa on peamiselt põllumajanduslik. Eesti on kuulus oma tuhandete järvede ja kauni looduse poolest. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast. Suurim jõgikond on Pärnu jõe (suudme) ümber. Eestis on suured metsaga kaetud alad ja puit on oluline ekspordi artikkel. Kahjuks pole Eesti eriti rikas teiste loodusvarade poolest. Põhiliseks maavaraks on liiv, paekivi ja põlevkivi. Eesti kliima on mere ääres mõõdukas, kuid sisemaal on talved üsna karmid. Õnneks ei ohusta Eestis vulkaanid ega orkaanid, samuti pole ta altis üleujutustele ega maavärinatele.
a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäed N: linnamägi -karstivormid N: nõiakave Tartumaakonna suurim kivi on Polli kivi Vara vallas, LK all, rändrahnuna.
Väike Eesti suures Euroopas 1. Tallinna Lauluväljak 2. Tallinna Raekoda 3. Tallinna Teletorn 4. Toompea loss 5. Pokumaa 6. Elistvere loomapark 7. Kadrioru park 8. Kiek in de Kök 9. Suure Munamäe vaatetorn 10. Pikk Hermann 11. Rakvere linnus 12. Tuhala Nõiakaev 13. Vabaduse väljak Tallinnas 14. Jääaja Keskus 15. Barclay de Tolly mausoleum 16. Norra allikajärv 17. Emumägi 18. Eesti Lennundusmuuseum 19. Lennusadam 20. Ahhaa Keskus 21. Kuursaal 22. Hiiumaa Eiffel 23. Jägala juga 24. Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik 25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all. Vaatab Elistveres tibu ja Munamäel valge tall. On pokumaal ju lõbus, seal pokut näha saab. Ahhaa seal hoopis on ju kõbus.
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud
kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eestis on 15 hüdroelektrijaaama. Nendeks on: ● Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam ● Hellenurme hüdroelektrijaam ● Joaveski hüdroelektrijaam ● Jägala joa hüdroelektrijaam ● Kaarli hüdroelektrijaam ● Kakkoveski hüdroelektrijaam ● Keila-Joa hüdroelektrijaam ● Kunda hüdroelektrijaam ● Leevaku hüdroelektrijaam ● Linnamäe hüdroelektrijaam ● Peri hüdroelektrijaam ● Saesaare hüdroelektrijaam ● Tudulinna hüdroelektrijaam ● Vetla hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursside laiemat kasutuselevõttu Eestis ei prognoosita, kuna hüdroelektrijaamade arendamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. · 19. sajandi lõpus hakati hüdroenergiast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joel). · Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. · Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). · Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. · Maailma suurim asub Jangste jõel Hiinas. · Eesti suurim on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal. · Tammi ehitamiseks oli vaja üle ujutada 1000 km² suurune ala. · Selle tulemusena uppus umbes 100 linna ja jäi vee alla umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust. Kolme kuristiku tamm Linnamäe hüdroelektrijaam
Hetkel on Eestis üle 40 hüdroelektrijaama, praegu töötavatest hüdroelektrijaamadest leiab infot tabelist 2 (vaata Lisa 2.). Suuremad on neist Linnamäe hüdroelektrijaam, Keila-Joa hüdroelektrijaam ja Kunda hüdroelektrijaam. Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti kõige võimsam hüdroelektrijaam, selle võimsus on 1,2 megavatti. Aastas toodab Linnamäe hüdroelektrijaam umbes 7 gigavatt-tundi elektrit, millega on võimalik varustada ligi 3000 majapidamist. Hüdroelektrijaam asub Jägala jõel umbes 3,5 kilomeetrit Jägala joast allavoolu. 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis Hüdroenergia eelisteks Eestis on pikaajaline traditsioon, kuid seetõttu on tänapäeval palju endisi rajatisi, mida on vaja renoveerida. Hästi on välja arenenud tehnoloogia. Kuna Eesti jõed on väikese vooluga, saab jõgedele rajada minihüdroelektrijaamad, mis on lihtsa ehitusega, väga töökindlad ja tavaliselt üle 50-aastalise töökindlusega.
Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid
2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv),
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse. Kuna mõisa viimaseks omanikuks ei olnud mitte füüsiline isik, vaid selts, oli Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati. Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal. Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone vasakusse otsa on tehtud täiskahekorruseline juurdeehitus ning parempoolsesse otsa veranda ning tagaküljel vastu jõge paiknenud lahtine veranda on kinni ehitatud. Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses.
tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid
mäenõlvakult alla lasta või soojal suvepäeval purdelt vette sulpsata. Kuigi vahel tekib ka tahtmine lennukiga lõunamaale kõrvetava päikse alla sõita, uudistada lõunamaade vaatamisväärsusi (Egiptuse vägevaid püramiide, Rooma kolosseumi) või põigata Itaaliasse spagette maitsma. Ega meil siin Eestimaalgi vaatamisväärsustest puudu jää. Kuigi Eestimaa on pindalalt väike, on Eestis veel palju kohti mida avastada. Mina avastasin näiteks hiljuti Alatskivi lossi, Jägala joa ja Taevaskoja Põlvamaal. Eestimaal on palju tublisid inimesi. Aga on ka palju alkoholi joojaid ja suitsetajaid. Minu sugulaskonnas pole õnneks eriti suitsetajaid ega napsisõpru. Aga eesti rahva tervis paneb muretsema küll. Eestis on palju perekondi, kus on probleeme alkoholi sõltuvusega ja selle pärast kannatavad ka nende perede lapsed. Alkohol põhjustab pere vägivalda, raha puudust ja passiivne suitsetamine on mittesuitsetajatele mitmekordselt kahjulikum kui suitsetajatele.
o * Prangli o * Osmussaar Suuremad pinnavormid: Jõed: 86 Põhja-Eesti rannikumadalik * Purtse j. 87 Lääne-Eesti madalik * Kunda j. 88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number
The Republic of Estonia Estonia lies on the shores of the Baltic Sea. Its nearest neighbours are Finland, Sweden, Latvia and Russia. The total are of Estonia is 45,215 square kilometres. Estonia is one of the most sparsely populated countries in Europe. It has population neraly 1.4 million. There are lot of bays and peninsulas along the coast of Estonia.It has about 1,200 islands, the largest of which are Saaremaa and Hiiumaa. Nort-estonia is relatively flat and low-lying. There is a nice coastline here. Sout- estonia is hilly, but there are no high mountains in Estonia. The highest point is Suur-Munamägi, is only 318 meters above sea level. The largest industrial urban areas are in East-Estonia and there are some beautiful nature reserves in West-Estonia. Estonia is mainly agricultural country. Estonia is famous for its thousands of lakes and beautiful nature. One of the most interesting sights is...
Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla. Ülemiste Lake Pirita River Jõelähtme Holy Virgin Mary Church. Jõelähtme church is one of the oldest churches in Estonia. 1220. Keila Michael's Church. Keila Harjumaa's
Many foreign people think of Estonia as an old-timed soviet union country, but it isn't anymore, Estonia is quite far-advanced country. Estonian national symbols are cornflower, slate, swallow and it's blue- black-white flag. There is very high level of education in Estonia, mainly because Tartu University, which makes Tartu the education capital of Estonia. The main sights of Estonia are the streets of Old Tallinn and South- Estonian landscape, also there are some waterfalls in Keila and Jägala and many more things to see. Estonian traditional music is folk and there is Folk festival held every summer. This festival symbolises freedom. "Kalevipoeg" is the national epic of Estonia. The national sport of Estonia is skiing althought there is no big mountains and lots of snow. In conclusion Estonia is a very cultural country and is developing for better and better future for it's people 279 sõna.
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem. Kui esimeses, kümnekonna meetrit pikas viikingilaevas leiti paar aastat tagasi seitsme
4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme
,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, teeb igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega igava
37- Ülemiste järv 38- Paunküla veehoidla 39- Ermistu järv 40- Karu järv JOAD – Eestis on 35 (36) juga. Kuna mitmed neist paiknevad lähestikku,võib kaardil märgitud numbri taga olla mitu juga – valige ja nimetage üks neist. Küll aga peaksid olema märgitud suuremad ja tuntumad joad: Valaste, Ukuoru, Jägala ja Keila joad. 1-Narva juga 6-Ukuoru juga 11-Jagala oja 2-Tõrvajõe juga 7-Valaste juga 12- Vahiküla juga 3-Orasoja joastik 8-Aluoja jostik 13-Keila juga 4- Udria juga 9- Turjekelder juga ja 14-Kersalu juga 5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski
sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60 Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hästi läinud: looduslik lõhe käib kudemas vähemalt neljas jões. Saksamaal ja Poolas pole säilinud ühtegi algset looduslikku populatsiooni
Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade
pilvistel päevadel. Ei ole veel maksumusefektiivne. Päikesepatareide ehitamine on kallis. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri transportimis,talletamis ning varusüsteemid. Kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks (aprillist septembrini). Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju (Paldiski reisisadama terminal, Rõuge põhikool ja Jägala kirik). Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus (Vändra haigla ja Keila SOSlasteküla). Projektis ,,Vuti kodud" kasutatakse Eestis esmakordselt kortermajas tarbevee soojendamiseks päikeseenergiat. Hispaania on suuruselt neljas päikeseenergia tootja. Tulus, kuna Itaalias on pikad ja päikselised suved. Päikeseenergia on Itaalias katnud 2,8% energia vajadusest (eesmärgiks katta 12%).
·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamad Linnamäe hüdroelektrijaam Kolme Kuristiku tamm Hüdroenergia ressursid ·Kiirevoolulised veekogud. ·Suure vooluhulgaga jõed. ·Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme. ·Eestis ressursid väikesed. ·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal. Hüdroenergia eelised
leukeemiasse osta haiglasse uue diivani. Selleks kasutavad nad naiste igipõlist relva keha, tehes aktifotodega kalendri. Käisin seda vaatamas 17. aprillil 2012 Vanemuise suures majas, kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno. Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil. Nii kirjutas ka Postimehe arvustus. Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini. Samuti jäi mulle silma Merle Jääger
mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (KeilaJoa, Treppoja, Jägala juga) PõhjaEestis. Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa liitumist ning ühinemist mandriga. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Kui maapinna kerkimine jätkub, muutub Eestimaa rannajoon tundmatuseni. Kuna maapind kerkib, siis muudavad ka suured järved oma kuju. vesi valgub enam järvede lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle järveäärsed madalad alad
North-Estonia is relatively flat. Here is a nice coastline with coves, capes and a high coast. South-Estonia is more hillier, but there aren't any mountains or mountain ranges. The highest peak in Estonia is Suur Munamägi and its 318m above sealine. The largest industrial areas are situated in East-Estonia. There are beautiful nature parks in West-Estonia. The inland is mainly agricultural. Estonia is known for its 1000 lakes and beautiful nature. One of the most interesting sight is Jägala Waterfall. Lake Peipus separates Estonia from Russia. The largest river basing is round the Pärnu eastern. In Estonia there are huge forest areas and wood is an important export article. Unfortunately Estonia is not rich on other natural resources. STATISTICS The average Estonian is a woman (54%) between age 20 and 72 years old. She lives in a private house. The house is situated in town or near it.
· Jägala Waterfall (height 8 m) is one of the highest and fastest flowing. Over thousands of years the falling water has worn out the edge of the limestone banks and as a result a steep-sided valley about 300 m long and 12-14 m deep has been created. The oldest written information about a water mill (the beginning of the 13th century) derives from this place. The best impression of the mightiness of the waterfall can be obtained in the period of high waters in spring and autumn. · Narva Stronghold is the oldest and biggest stronghold in Estonia (built in 13- 17th century) creating with the Ivangorod Stronghold on the opposite shore of the River Narva a unique architectural ensemble in Northern Europe. Three wings of the stronghold and the Tower of Tall Hermann are open to visitors. The historical interiors in the West and North wings have been restored. In the five halls of the stronghol...
1. Mesoliitikum, püügimajanduslik kiviaeg aeg, asulakohad, majandus, töö- ja tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
